Albercht Dürer (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

rtf

Neli apostlit

saatis maailma evangeeliumi kuulutama. Johannes, üks evangelistidest (vasakul, punases mantlis, habemeta), hoiab käes raamatut, on keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas, suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele. Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli rändaja. Ta viibis Ðveitsis, Flandrias, Veneetsias. Ðveitsi linnas Baselis, raamatukaubanduse keskuses, omandas Dürer uusi tehnilisi oskusi, tehes raamatute illustreerimiseks puulõikeid. Itaalia-retkedel oli ta elule otsustav mõju - seal avastas kunstnik itaalia renessansi. Dürerile sümpatiseeris

Kunstiajalugu

4

docx

Albrecht Düreri referaat

Kuressaare Gümnaasium ALBRECHT DÜRER Referaat Kuressaare 2011 Sissejuhatus Ma valisin selle kunstniku, kuna Albrecht Dürer tundus olevat päris huvitav ja tähtis tegelane renessansi ajal. Tal oli suur mõju Euroopa kunsti kujunemisel. Varem pole ma temast mitte midagi teadnud ega kuulnud.Selle referaadi tegemine oli siis päris huvitav. Tänu referaadi tegemisele sain ma päris palju uut informatsiooni ühe kunstniku kohta. Kuna Dürer oli väga tähtis inimene meie ajaloos, siis tuleb temast natuke rohkem rääkida. Loodan, et mõned inimesed saavad parema kujutluspildi tema elust ja loomingust, mis on päris muljetavaldav. Albrecht Düreri elulugu ja looming Esimene ha kuulsaim saksa renessansi suurmeister on Albrecht Dürer (1471-1528). Ta sündis Nürnbergis ja ei ole teada, kas Dürer oli sakslane või ungarlane. Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika

Kunstiajalugu

15

ppt

Albercht Dürer

Albercht Dürer Koostanud Piia Pähklamäe ja Ülla Tamm A. Düreri elulugu Dürer sündis 1471. aastal Nürnbergis. Oli enda peres kolmas laps. Dürer õppis enda isalt kullassepa ametit ning joonistamist. Oli oluline saksa maalikunstnik ja graafik. Dürer abiellus 23-aastaselt, kuid lapsi tal ei olnud. Dürer suri 1528. aastal ning praegu asub tema majas muuseum. Düreri looming (maalikunst) Oli üks esimesi maastikumaalijaid Euroopas. Esimesel reisil Itaaliasse visandas akvarellmaale. Teisel reisil Itaaliasse tegeles Dürer taas maalikunstiga, maalides põhiliselt altarimaale. Viimaseks teoseks, mille ta maalis, kui oli tagasi jõudnud Nürnbergi, jäi "Neli apostlit", mis on üks tema suurteostest. Düreri looming (graafika) Tegi vase-ja puulõikeid.

Kunstiajalugu

12

doc

KUNST 15.-16. SAJANDIL

suurejoonelisus põimusid saksaliku ekspressiivse ja daramaatilisusega. 16. sajandi II veerandil algasid usupuhastus ja talurahvasõjad, mis lõhestasid maa pikaks ajaks. Kunstis hakatakse püüdlema uue, suurejoonelisema kujutamisviisi poole, otsima tunnete ja elamuste vahetumaid ja siiramaid väljendusvõimalusi. Iseloomulik on ka looduvormide, kogu nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine. Saksa renessansi suurmeistrid on Dürer, Grünewald, Cranach ja Holbein noorem. ALBRECHT DÜRER (1471-1528) Kuulasim saksa kunstnik läbi aegade. Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel ­ võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. Düreri kunst kasvas välja saksa 15. sajandi provintsliku realismi pinnalt. Seda naiivset realismi püüab kunstnik hiljem kooskõlastada itaalia renessansi suurejoonelise

Kunstiajalugu

52

docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

enese väärtustamine • Düreri endaga võib seostada ka detaile vasegravüüridel: • ''Rüütel, surm ja kurat'' → teemaks ristiusu jõud, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud rüütlis • ''Melanhoolia'' • puulõikesarjast ''Väike Passioon'' → ''Pattulangemine'' ja ''Paradiisist väljaajamine'' • puulõige ''Ninasarvik'' → põhineb kirjutatud kirjeldustele, tundmatu autor India ninasarvikust, Dürer pole näinud päris ninasarvikut • vasegravüür ''Aadam ja Eeva'' → hetk õnnelikku elu enne pattulangemist, signeerind täisnimega • vasegravüür ''Püha Hieronymus'' → elus inimene, kes tõlkis Piiblit ladina keelde LUCAS CRANACH vanem • maalija ja graafik → maalis usulisi pilte, portreid ja ka antiikmütoloogia teemadel • viimastes lähtub hoopis kaasaegsest olustikust ja inimtüüpidest → alastifiguurid erinevad Itaalia kõrgrenessanssi omadest

Kultuuriajalugu

32

doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu

0

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (2)