Albercht Dürer Albrecht Dürer sündis Nürnbergis, 1471. aastal. Tema suur eruditsioon ja vaimujõud on asetanud ta kõrvuti suurte Itaalia meistritega ja mõju on olnud märgatav uues suurejoonelises voolus, mille pioneer Albrecht Dürer oli - Gooti basiilika. Dürer kehastas Saksamaal esimesena renessaansiaja kunstnikutüüpi - õpetlaskunstnikku. Ta töötas keiser Maximilian I tellimusel ja aastal 1520 suundus Hollandisse, kus sai hinnatud maalijaks Charles V juures. Rohkest loomingust (u.80 maali ning 1500 graafilist lehte ja joonistust) arendas ja kujundas ta ajastu kunstitraditsioone Sveitsi linnas Baselis, raamatukaubanduse keskuses, omandas Dürer uusi tehnilisi oskusi, tehes raamatute illustreerimiseks puulõikeid
enese väärtustamine • Düreri endaga võib seostada ka detaile vasegravüüridel: • ''Rüütel, surm ja kurat'' → teemaks ristiusu jõud, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud rüütlis • ''Melanhoolia'' • puulõikesarjast ''Väike Passioon'' → ''Pattulangemine'' ja ''Paradiisist väljaajamine'' • puulõige ''Ninasarvik'' → põhineb kirjutatud kirjeldustele, tundmatu autor India ninasarvikust, Dürer pole näinud päris ninasarvikut • vasegravüür ''Aadam ja Eeva'' → hetk õnnelikku elu enne pattulangemist, signeerind täisnimega • vasegravüür ''Püha Hieronymus'' → elus inimene, kes tõlkis Piiblit ladina keelde LUCAS CRANACH vanem • maalija ja graafik → maalis usulisi pilte, portreid ja ka antiikmütoloogia teemadel • viimastes lähtub hoopis kaasaegsest olustikust ja inimtüüpidest → alastifiguurid erinevad Itaalia kõrgrenessanssi omadest
Kõik kommentaarid