Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alalisvoolugeneraatori uurimine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline oleks ideaalne alalispinge?
  • Kui ankrumähis pöörleb nurksagedusega 628 rads siis mitu pööret ta teeb minutis?
  • Kuidas nad peaks paiknema?

Lõik failist

LK 9. Alalisvoolugeneraatori  uurimine
1. Üldist
Alalisvoolumasina (joonis 1) põhiosadeks on:
–  magnetvälja tekitav osa,  staator  e  induktor , milleks võib olla püsimagnet, kuid
tänapäeval on selleks tavaliselt vooluga toidetav ergutusmähis;
–   magnetväljas pöörlev mähis  (pool, raam) e rootor . Alalisvoolumasinate rootorit
tavatsetakse nimetada ankruks.
Ike
Joonis 1. Alalisvoolumasina
ristlõige. Joonisel on näidatud
d
N
ergutusmähisega induktor, s.t et
-
siin magnetväli tekitatakse
N
pöörleva mähise  asukohas siis,
kui läbi ergutusmähise voolab
NJ
vool. Pöörleva mähise tasand on
hetkel risti neutraaljoonega NJ ja
Induktori pooluse
paralleelne  magnetilise
r
Ankur pooliga
Vasakule Paremale
Alalisvoolugeneraatori uurimine #1 Alalisvoolugeneraatori uurimine #2 Alalisvoolugeneraatori uurimine #3 Alalisvoolugeneraatori uurimine #4 Alalisvoolugeneraatori uurimine #5 Alalisvoolugeneraatori uurimine #6 Alalisvoolugeneraatori uurimine #7 Alalisvoolugeneraatori uurimine #8 Alalisvoolugeneraatori uurimine #9 Alalisvoolugeneraatori uurimine #10 Alalisvoolugeneraatori uurimine #11 Alalisvoolugeneraatori uurimine #12 Alalisvoolugeneraatori uurimine #13 Alalisvoolugeneraatori uurimine #14 Alalisvoolugeneraatori uurimine #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-07-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kevin varzin Õppematerjali autor
generaator

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
doc

Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused

Eksamispikri sisukord Lisainfo materjali kasutamise kohta 12 suuruses kirjas on tähtis info, väiksemas kirjas lisa info. Mõndadest asjadest on kirjutatud kahte moodi (1-lühidalt ja 2- täpsemalt) Trafo töötamise põhimõte pingestades trafo primaarmähise tekib selles vool, millega kaasneb magnetväli kui pinge on vahelduv, siis vool ja magnetväli on vahelduvad. Vahelduv d magnetvoog indutseerib primaar ja sekundaarmähises elektromoroorjõu. e1 = -w1 dt d e2 = -w2 d elektromotoorjõud on suurem mähises, mille keerdude arv on suurem. Trafodel on pööratavuse omadus, mis seisneb selles, et sama trafot saab kasutada kõrg ja madalpinge trafona. Trafo konsttruksioon ­ Trafo nimivõimsus kiloamprites, liinipinged, liinivoolud, sagedus hertsides, faaside arv

Elektrimasinad
thumbnail
10
doc

Elektrimasinate konspekti üks osa

1) generaatori EMJ peab võrgu sisselülitamise hetkel olema võrdne ja faasilt vastupidine võrgupingega; 2) generaatori EMJ sagedus peab olema võrdne võrgu sagedusega; 3) faaside järjekord generaatori klemmidel peab olema sama kui võrgul. Selliste tingimuste täitmist nim. sünkroniseerimiseks. Ühegi tingimuse mitte täitmisel põhjustab tugevate ühtlusvoolude tekkimise ja mis võib viia avariini. Täpse sünkroniseerimise moodus. Enne kui generaator lülitatakse võrku, viiakse ta seisundisse, mis rahuldab kõiki eelpool nim. tingimusi. Sünkroniseerimise hetk, määratakse riistaga, mida nim. sünkrono-skoobiks. Ehituselt jagunevad need osutiga või lampidega seadmeteks. Lampsünkronoskoop koosneb kolmest

Elektrimasinad
thumbnail
32
pdf

Elektrimasinad IV KT

Sünkroonkompensaator on tühijooksul töötav üleergutatud sünkroonmootor, mille eesmärk on kompenseerida reaktiivenergiat, parendades sellega cos -d 2 Töötamispõhimõte Töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil, mille käigus mehaaniline energia muundatakse vahelduvvoolu elektrienergiaks Jättes alalisvoolugeneraatori kommutaatorita, saame vahelduvvoolugeneraatori. Pöörlevat osa nimetatakse rootoriks, seisvat osa staatoriks. Rootoris indutseeritav emj.: e = Blv sin Kommutaatori puudumine lihtsustab masina konstruktsiooni ja võimaldab paigaldada mähise, kus indutseeritakse emj. (ankur) paigalseisvale osale ­ staatorile Kuna ie on kümneid kordi väiksem (kuni 450 V) vahelduvast töövoolust, siis paigaldatakse ergutusmähis rootorile

Füüsika
thumbnail
30
docx

Mootorite võrdlustöö

KOOL eriala Õpilase nimi MOOTORITE VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: ..... Tartu 2017 1 VAHELDUVVOOLUMOOTORI TÜÜPID Eelised Puudused Tavalised Kasutatav rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss , - Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid talitusoludes suurem (elektrijaamas

Mehhatroonikasüsteemid
thumbnail
3
doc

Alalisvoolu mootor

Tartu Kutsehariduskeskus Elektrotehnika alused MAIKO TEDER AT208 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS Referaad Juhendaja:Toomas sommer Tartu 2009 Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli, nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe

Luksepp
thumbnail
15
pdf

Elektrimasinad

8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina.

Elektrotehnika
thumbnail
15
pdf

Elektrimasinad

8. Elektrimasinad 8.1 Elektrimasina tööpõhimõte Energia muundamiseks magnetvälja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse pöörlema enamasti mitteelektrilise jõumasinaga, näiteks auru- hüdro- või gaasiturbiiniga, sisepõlemis- või diiselmootoriga. Selle jõu mõjul tekib magnetväljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori tööpõhimõte on vastupidine: magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb tööle tööpingi, mehhanismi või masina.

Masinatehnika
thumbnail
3
pdf

Elektrotehnika

1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud) lineaarseteks vooluringiks. Suletud vooluringis eksisteerib vool kui eksisteerib potentsiaalide vahe e pinge 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte- Töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastastikusel toimel. alikate klemmidel. Vool kulgeb vooluringis alati kõrgemalt madalamale potensiaalile. Tarbijate koormust Pöördmagnet

Elektrimaterjalid




Kommentaarid (1)

miku12 profiilipilt
mihkel martin fersel: väga juurde ei anna
21:29 17-10-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun