Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte.................................................................................................................................14
On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaadi koostamisel on peamisteks allikateks võetud ,,Lapse väärkohtlemine II", ja ,,Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis", kuid on veel mitmeid lisaallikaid, kust sain täiendavat informatsiooni teema kohta. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE Väärkohtlemise mõiste Lapsed on alati olemas olnud, kuid neisse suhtumine ja nende kohtlemine on läbi aegade teinud suuri muutusi. Keskaja lõpuni oli enim levinud hoiakuks ükskõiksus laste suhtes. Teod,
tähelepanu juhtima alles 19.sajandi teisel poolel.Laste õigusi tõstsid esile ja nende kaitset nõudsid kirjanikud, pediaatrid, psühholoogid, sotsioloogid, pedagoogid, filosoofid jpt.Alles 19.sajandi lõpus hakati laste füüsilist väärkohtlemist taunima.Laste õigusi kaitsvate seaduste ja konventsioonideni jõuti 20.sajandi teisel poolel.20.sajandi viimastel dekaadidel hoogustus oluliselt laste väärkohtlemise ennetamine.Kuigi laste väärkohtlemine on olnud igipõline, hakati seda sotsiaalseks probleemiks pidama ja teaduslike meetoditega uurima 20.sajandil. Füüsilise väärkohtlemise teaduslik uurimine Laste väärkohtlemise esimene dokumenteeritud negatiivseid tagajärgi käsitlev teadusartikkel ilmus 1962.a ajakirjas The Journal of American Medical Association.Selle revolutsioonilise artikli põhiliseks autoriks oli Henry Kempe.See uuring tõi käibele pekstud lapse sündroomi mõiste
Igal juhul on koolikohustuse mittetäitmine kindlaks ohumärgiks, et noore inimese elus on midagi korrast ära. Sealjuures jääb küsimus: kes, millal ja kuidas peab sellele probleemile reageerima ning mis täpsemalt on koolikohustuse mittetäitmine. Kuni pole kindlat arusaamist ja regulatsioone riiklikul tasandil, on võimalik vastutust koolis mittekäiva lapse eest üksteise kaela veeretada, mida komisjoniliikmete hinnangul suurel määral ka tehakse. Kehaline väärkohtlemine (karistusseadustiku paragrahv 121) on komisjoni sattumise põhjuste seas sageduselt kolmandal kohal, moodustades 12,8% juhtumitest. Enamasti on tegu peksmistega, kiusamistega, millega võib kaasneda ka verbaalset vägivalda, mõnitamist. Suitsetamise tõttu komisjoni sattunutest on 85% poisid ja 15% tüdrukud. Mõneti üllatavalt on suitsetajate hulgas märksa rohkem eestlasi 85% (vt joonis 5). Ülekaalus on 1314- aastased, kuid leidus ka 9-aastaseid.
äratanud teadlaste huvi kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kriminaalprotsessi valdkonnas.24 Samas on viktimisatsiooni probleemid eriti aktuaalsed. Nende õige lahendamine koos teiste ühiskonna ees seisvate sotsiaalsete ülesannetega soodustab efektiivsemat võitlust kuritegevusega. 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule Lapsed ja noorukid langevad sageli kuritegude, julma kohtlemise ja vägivalla ohvriks. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.25 Rohked uurimused laste ja noorukite psühhiaatria ja psühholoogia valdkonnas tõestavad veenvalt seda, et lapseea psühholoogilised traumad avaldavad tugevat mõju inimese kogu järgnevale elule, tema iseloomu kujunemisele, psüühilisele ja füüsilisele tervisele, ühiskonnas hakkamasaamisele.26
Kuritegevus Eestis - Kuritegevuse tase Eestis on märgatavalt langenud: viimase viie aastaga 10 000 võrra. - Suurim osa varavastased (57%), isikuvastased (14%) ja liikluskuriteod (9%). - Vangide arv on langenud: 2011. a oli vange u 3400, seitse aastat tagasi 1000 võrra rohkem. - Alaealiste kuritegevus on aasta-aastalt kahanenud: viimase viie aastaga 1500 võrra (3330 --> 1850). - Alaealiste kuriteod on suures osas vargused ja kehaline väärkohtlemine. - Alaealiste väärteod on alkoholi- ja tubakaseaduse ning liiklusseaduse rikkumised. Vt Kuritegevus Eestis 2011 http://www.just.ee/uuringud Kuriteoohvrite uuring - Kuritegude ja kuriteoohvrite arv on vähenenud. · Kuriteo ohvriks on langenud 26% elanikest. · 100 küsitletu kohta pandi toime 42 kuritegu. - Varavastaste kuritegude ohvrite arv on langenud, kallaletungi ohvrite arv kasvanud. · Vägivallaohvrid ei pöördu enamasti politsei ega arsti poole.
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline käsitlus. Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese- ja ühiskonnakäsitlustega, moraaliteooriatega, teaduslike suundumuste ja mõttevooludega. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlust on mõjutanud paljud ideed ja ühiskondlikud liikumised. Diskussioon sotsiaalpedagoogika üle omab ühiskonnakriitilist iseloomu tähtis, et arutlus sotsiaalpedagoogika ülesannetest oleks seotud vastava ajajärgu ühiskondlike oludega, ühiskonnaanalüüsiga ja arusaamisega, millises ajas tegevus toimub. Teoreetilisel enesemääratlusel on praktilise sotsiaalpedagoogika töö seisukohast põhimõtteline tähtsus sellest sõltub, milliseks sotsiaa
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Kõik kommentaarid