50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kerli2002
Õppematerjali autor
Küsitlusankeet......................................................................................................28 SISSEJUHATUS 2 Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste ETV, TV3 ja Kanal 2 tarbimise harjumused". Uurimistöö teemat valides teadis autor eelnevalt, et soovib meediaalast uurimistööd teostada. Valitud meediumiks osutus televisioon. Autor usub, et teema on väga aktuaalne ning omanäoline. Antud uurimistöö kaudu saab teada informatsiooni, mis on kasulik Lähte Ühisgümnaasiumi õpetajatele ning õpilastele ning ehk ka mõnele organisatsioonile. Käesolevat uurimistööd saab edaspidi kasutada bakalaureuse- või magistritöö alusmaterjalina. Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, millised on Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste eelistused telesaadete ja seriaalide osas. Samuti soovis autor
Struktureeritud vaatluse valimiks osutus Eesti Ringhäälingule kuuluv kanal ETV, sest see kanal oli kolmest ainuke, kus oli piisavalt poliitilisi saateid ja uudised. Vaatluse käigus vaadeldi üks päev ETV-d ning selle saateid ja uudiseid. Selleks päevaks osutus 12. oktoober. 15 Sellel päeval lasti eetrisse sellised saated: Riigikogu infotunni otseülekanne, Vabariigi kodanikud (kordus), Aktuaalne kaamera ja Foorum. Struktureeritud vaatluse ülesandeks oli teada saada, kui palju antakse eetriaega poliitilistele saadetele ja uudistele ning milliseid teemasid käsitletakse saate käigus. Saadetele antakse enamasti 50 minutit eetriaega ning uudistele antakse 30 minutit eetriaega. Saadete teemad kattusid, kui nende teemade üle arutasid erinevad inimesed erinevates saadetes. 3.4 Intervjuu Kui küsiti inimestelt, kas nad on rahul Eesti Vabariigi valimissüsteemiga, siis enamasti
AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON I 2015 ÜHE PERE MEEDIAPÄEV ANALÜÜTILINE ESSEE Selle essee eesmärgiks on anda ülevaade ühe pere, täpsemini minu enda pere, meediapäevast ning meediakasutusest ühe päeva jooksul. Analüüsi käigus antakse võimalikult põhjalik ülevaade iga pereliikme, sh ka autori enda meediatarbimisest ja –harjumustest, mida oli võimalik jälgida nii ühe päeva kui ka pikema aja jooksul. Analüüsi alla võetakse mitte ainult kindlad meediumid või veebikeskkond, vaid üleüldisem pilt. Lühidalt tuleks anda ülevaade pereliikmetest, kelle harjumusi ja tarbimist analüüsi käigus kirjeldatakse. Analüüsitava pere puhul võib rääkida konkreetselt neljast erinevast indiviidist: autor, 19-aastane üliõpilane, kes veedab enamuse ajast koolis ning nädalavahetustel teenindajana tööl; ema, 44-aastane administraator, kellel on igapäevaselt ligipääs meediale nii tööl, kui kodus; vanaema, 84-aastane pensionär, k
Marie Udam Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Sissejuhatus Selles analüüsis võrdlen enda, oma ema ja vanaema teabevälju ajal, mil nimetatud isikud on 20-aastased. Ma olen sündinud aastal 1991 ja analüüsin oma teabevälja praegusel infoallikate poolest rikkal ajal ehk aastal 2011. Minu ema Ulvi on sündinud aastal 1964, seega vaatlen tema teabevälja 1984. aasta paiku, mil inimeste elu ja meediat kontrollis rangelt Nõukogude riigi võim. Minu vanaema Aili-Tiia on sündinud 1938. aastal ehk uurin tema teabevälja aastal 1958, mil Eesti alad olid samuti Nõukogude okupatsiooni all, kuid mil oli kätte jõudnud sulaaeg. Uurin, kust oleme saanud teavet, millised teemad meid on huvitanud, milliseid teadmisi, väärtusi ja käitumisnorme oleme neist ammutanud. Annan ülevaate enda, oma ema ja van
......................................................................................45 KASUTATUD ALLIKAD..............................................................................................................47 Kirjandus........................................................................................................................................47 "Eesti linnud". (2015). http://www.eoy.ee/node/853......................................................................47 Aktuaalne kaamera. (30.03.2014). http://www.uudised.err.ee/v/eesti/28915613-38aa-467b-a1ba- c54c3a2de759.................................................................................................................................47 Davies.K, Davidson.S ja Courtauld.S (2010) Kuidas tuleb vaadelda. Kuidas määrata lindu. Kuidas vaadelda..............................................................................................................................47 Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). (1921)
Evi Jõhvi 18. Kutsekeskkoolis, enne seda Vinni NST's. Evi on pärit Mäetaguse vallast ning mõlemad tema vanemad töötasid sellel ajal kolhoosis. Evi kodu oli Eestimeelne, tähistati jõule, sünnipäevi ja ülestõusmisi. 18-19. eluaasta vältel ümbritses teda väga sündmusterohke meediakajastus, sest olukord Eestis oli pingeline ning üleküllastatud. Evi pidas tol ajal kõige tähtsamaks infoallikas televiisorit. Telesaadetest jälgiti eelkõige uudiseid nagu "Aktuaalne kaamera." Mustvalge televiisor oli kodus olemas juba ajast, mil Evi sündis, kuid värviteler tuli alles mõned aastad hiljem (täpne aeg teadmata). Võrreldes ajaga, mil Eesti ei olnud vaba Nõukogude Liidust, muutusid telesaated märkimisväärselt ehk televiisor muutus eestimeelsemaks. Juba julgeti näidata Eesti lippu näiteks laulupeo ülekannetes, lasti Eesti heliloojate laule (nt Alo Mattiiseni palasid) ning rahvas sai üleüldse tunda, et Eesti on tõepoolest vaba
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond Ühiskonnateadusinstituut ETV+, eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast Analüüs Autor: Kaspar Erik Lind Juhendajad: Ragne Kõuts-Klemm, Egert Puhm Aine: Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse 2015 Venekeelne riiklik televisioonikanal ETV+ alustas oma tööd 27. septembril 2015. Kanal loodi Eestis paikneva venekeelse rahva jaoks, pakkudes neile emakeelset televisiooniprogrammi riikliku televisioonikanali näol. Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade eri rühmadest ning nende seisukohtade
Kolmanda peatüki eesmärgiks on rääkida portreefoto tehnikast koos praktilise tööga. Neljas peatükk kirjeldab võimalusi, kuidas saada head portreepilti, mis on samuti koos praktilise tööga. 3 2. Portreefotograafia ajalugu Portreefotograafia on olnud sama kaua, kui on eksisteerinud fotoaparaat. Seda selle tõttu, et see on odavam ja kättesaadavam kui portreemaal, mida kasutati enne kaamera leiutamist jäädvustamaks inimesi. Kuna 19ndal sajandil maksis dagerrotüüp üsna vähe, sai alata portreefotograafia populaarsuse areng. Stuudioid avati üle kogu maailma suuremates linnades. Nende varaste tööde stiilis peegeldusid tehnilised raskused, mis olid seotud 30-sekundilise säriajaga. Pildistatavad olid tavaliselt asetatud nii, et taustaks oli lihtne riie ja valgustus tuli aknast või mujalt, nii et seda sai peeglitega peegeldada. Kui varustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid