50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-07-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marisKivi
Õppematerjali autor
.................................................................................................3 AJALUGU..............................................................................................................................4 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID................................................................................................5 TEKKEPÕHJUSED...............................................................................................................7 Geneetiline värvipimedus................................................................................7 Omandatud värvipimedus............................................................................... 7 SÜMPTOMID........................................................................................................................8 LEVIK....................................................................................................................................8 UURINGUD JA DIAGNOOS................
.................................................................................................2 AJALUGU..............................................................................................................................2 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID............................................................................................... 3 TEKKEPÕHJUSED...............................................................................................................5 Geneetiline värvipimedus................................................................................................ 5 Omandatud värvipimedus............................................................................................... 5 SÜMPTOMID........................................................................................................................6 LEVIK....................................................................................................................................6
Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul. 2. Millised muutused silmas põhjustavad järgmisi silmahaigusi: hüperoopia, glaukoom, maakula degeneratsioon, akromatopsia. Kirjeldage iga haiguse tagajärgi inimesele. 2 1. hüperoopia- kaugnägevus. Nägemishäire, mille puhul inimene näeb lähedal asuvaid objekte häguselt, kaugel asuvaid aga selgelt. Umbes 25% inimestest esinev seisund, mispuhul valguskiired ei lõiku võrkkesta pinnal, vaid jõuavad selleni enne, kui nad on jõudnud koonduda ehk lõikuvad võrkkestast kaugemal. Selle põhjuseks on
Adaptsioon võib olla kahesuunaline 1) Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel näiteks pimedusadaptsioon, kuumisadaptsioon vaikuses viibimisel. Konkreetne näide: Keskööl jalutades ei pruugi alguses kuulda L appihüüdeid Emajõe kaldal. Kuid pärast mõneagset vaikuses viibimist suudab inimkõrv eristada tuulemühast vaikseid helisid: Elu ei hellita, ei ta hellita. 2) Negatiivne adaptsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Harva tunneb L riidesolekut üle keha tärkavate puuteaistingutena. 3) Selektiivne adaptsioon Kestval valikulisel kokkupuutel mingit üht laadi ärritajaga või keskkonnatunnusega tekib selektiivne adaptsioon selle ärritaja või tunnuse suhtes. Näiteks L paneb prillid laubale ning peab nende ülesleidmisel toetuma vaid oma mälule
täpselt lokaliseerida ja valu tugevus sõltub otseselt ärritamise intensiivsusest. Akuutne valu viitab ähvardavale või juba alanud koekahjustusele, seega on neil valudel selge signaal- ja hoiatusfunktsioon. Krooniline valu on kaua püsinud või korduv valu, mis tekib uuesti enam-vähem korrapärase vaheaja järel. Üldiselt loetakse mingi valu krooniliseks siis, kui vaevused on püsinud üle poole aasta. Analgeesia on valude täielik puudumine notsentsel ärritamisel. Kõikidel loomorganismidel spetsiaalsed sensorid, millel on sedavõrd kõrge lävi, et nende ärritumist põhjustavad ainult kudesid kahjustavad või kahjustada ähvardavad ärritajad e. noksad. Seetõttu nimetatakse neid retseptoreid notsitseptoriteks ning nende poolt aktiveeritavaid närvisüsteeme notsitseptiivseks süsteemiks. Vastavalt nimetatakse notsentsete signaalide vastuvõttu, edastust ja KNSis töötlemist notsitseptsiooniks.
hüpotaalamusega mis kontrollib hormonaalseid süsteeme - Amügdala kahjustus mõjutab emotsionaalset mälu kuid omab vähe efekti eksplitsiitsele ja implitsiitsele mälule Lühimälu - Neutraalne salvestus äsja möödunud sündmstest ja nende järjestustest - Kasutatakse sensoorse, kognitiivse ja motoorse info lühiajaliseks töötluses hoidmiseks - Seotud nii ventraalse kui ka ….. Lühimäluga seotud ajupiirkonnad - Temporaalsagara posterioorne osa – (juhtum KF) täielik võimetus korrata verbaalseid stiimuleid nagu numbreid, tähti, sõnu. Seevastu normikohane lühijuttude ja paaris seoste hilisem meenutamine - Uurijad on leidnud spetsiifilisi lühimälu häiretega patsiente kellel on kahjustusi nii kiiru-, oimu-, kui ka kuklasagarate ühenduskohtades Frontaalsagarad - Frontaalkoore kahjustuseg patsientidel on raskusi mitmetes lühimälu testides. Nt kui peab lühiajaliselt mäletama stiimulite asukohti siis …
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Kooma, selle põhjused ja hindamine. Hinnatakse Glasgow koomaskaala järgi, võimalik saada 3-15 punkti. Ülepiiriline kooma e ajusurm (täielik ja püsiv teadvusetus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, ebastabiilne hemodünaamika, ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine). Põhjused – trauma, infektsioon, vaskulaarsed haigused, epilepsia, tuumor. Ajusurm. Apnoetest, EEG, angiograafia, TCD – transkraniaalne Doppler, hapnikutarbimine. jusurm on ajutegevuse pöördumatu lakkamine. Paljude eluohtlikus seisundis viibivate haigete ravi võimalused avardusid tänu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel rakendatud intensiivravivõtetele, mille hulka kuuluvad
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid