Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ajuripats ja tema hormoonid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Ajuripats ja tema hormoonid #1 Ajuripats ja tema hormoonid #2 Ajuripats ja tema hormoonid #3 Ajuripats ja tema hormoonid #4 Ajuripats ja tema hormoonid #5 Ajuripats ja tema hormoonid #6 Ajuripats ja tema hormoonid #7 Ajuripats ja tema hormoonid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor boswellia Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Arvestus hormoonid ja närvisüsteem

Kui neuronid muutuvad mingis aju osas aktiivseks, siis seal verevarustus ja ainevahetus kiirenevad. 22. Millised on tänapäeval kaks mudelorganismi, kelle abil on uuritud närvisüsteemi tööd ja arengut? Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed 23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta. Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus ­ reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats ­ kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha ­ melatoniin Kilpnääre ­ türoksiin, trijoodtüroniin Kõrvalkilpnäärmed ­ parathormoon Neerupealis ­ adrenaliin, aldosteroon, kortisool Kõhunääre e pankreas ­ insuliin, glükagoon Munandid ­ testosteroon Munasarjad ­ östrogeen, progesteroon 24. Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid.

Bioloogia
thumbnail
17
pptx

Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid

Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Tarmo Rattassep KP2-10 Ensüümid, mis need on ? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas toimuvad. Vitamiinid, mineraalid ega hormoonid ei saaks toimida ilma ensüümideta. Ensüümidest Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga ­ samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C. Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime ensüüme toota väheneb. Kui ensüümide tagavara lõpeb, siis me sureme.

Bioloogia
thumbnail
8
docx

Elundkonnad ja hormoonid

registreerivad mehhaanilisi signaale. Nahas asuvad Meeleelundid: ka termoretseptorid.  (retseptorvalgud) muudavad välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulsideks Endokriin- ehk  Reguleerida Paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all. sisenõresüsteem organismi Hormoonid on ained, mida toodavad elutalitlusi endokriinnäärmed ning millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Hormoonid reguleerivad rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist, sigimist.

Bioloogia
thumbnail
14
odp

Sisenõrenäärmed ja hormoonid

Sisenõrenäärmed Klass: 9c Mõiste Sisenõrenäärmed toodavad hormoone Lühiajalised hormoonid ­ ehmatus, hirm Pikaajalised hormoonid ­ kasvamine, vananemine Joonis Hormoonid Hormoonid mõjutavad kudede ja elundite talitlust ja ainevahetust Iga hormoon täidab kindlat ülessannet ja mõjutab ühte või mitut kindlat kude, mis tunneb hormooni ära Iga hormooni toimeaeg on erinev Ajuripats Ajuripats ehk hüpofüüs Juhib teiste hormooni sünteesivate näärmete talitlus Sünteesib kasvuhormooni Ajuripats Kilpnääre Kõige suurem sisenõrenääre inimese organismis Toodab kilpnäärmehormoone, mis reguleerivad ainevahetuse kiirust ja organismi kasvamise arengut Kui lapseeas on kilpnäärmehormoonide tootmine ebapiisav,

Bioloogia
thumbnail
1
doc

Sisenõrenäärmed, hormoonid ja nende ülessanded

Sisenõrenääre Hormoon Hormooni ül 1.Ajuripats e hüpofüüs (Üle 100 hormooni), Juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust kasvuhormoon 2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6.neerupealised Adrenaliin Laiendab veresooni,kiirendab ainevahetust ja südametööd 7. munandid Testosteroon Toota seemnerakke ja meesugu tunnuste teke 8.munasarjad Östrogeen Toodavad munarakke ja naissoo tunnuste teke

Bioloogia
thumbnail
37
doc

Närvisüsteem

lihastoonuse ka puhkeolekus. Venitusrefleks- Kui lihast venitatakse, saadab lihaskääv välja impulsse, mis kutsuvad esile lihase kontraktsiooni tugevnemise ja hoiavad ära lihase ülevenitusest tulenevad vigastused. Golgi kõõluseorgan asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal ning on ühendatud lihase ekstrafusaalsete kiududega järjestikku- mõõdab eeskätt lihase pinget. Organi moodustavad vabad närvilõpmed, mis keerduvad sidekoest kapslis. 16. Ajuripats ja tema hormoonid. Ajuripats ehk hüpofüüs on kõige tähtsam sisenõrenääre. Peaajus asuv oasuurune ja u 0,5g kaaluv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. Näiteks reguleerib ta suguhormoonide sünteesi sugunäärmetes. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Kasvuhormooni vähesus põhjustab kääbuskasvu, üleküllus aga hiidkasvu ehk gigantismi. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud

Psühholoogia
thumbnail
4
docx

Bioloogia referaat hormoonide kohta

Kool Nimi klass Kõhunääre ja sugunäärmete hormoonid Referaat Juhendaja: Kuupäev Sissejuhatus: Organismi kudede ja elundite talitust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilisedkeemilised ained ­ hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust.

Bioloogia
thumbnail
98
docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskesk

Bioloogia



Lisainfo

Antud materjal annab väga täpse ülevaate ajuripatsist ehk hüpofüüsist. Tema ülesannetest organismis, tegevusest ja väljanägemisest. Kuid suurema osa keskendub hüpofüüsi hormoonidele - tähtsusest, ülesandsest jne.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun