50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kennutz
Õppematerjali autor
Draiverid Referaat Tallinn 2013 Draiveri definitsioon Draiver on arvutiprogramm, mis loob võimaluse teistel kõrgtasemeaplikatsioonidel kasutada riistvarakomponentii. Igal riistvarakomponendil arvutis on olemas draiver. Ilma selleta ei saa riistvara töötada. Enamasti on andmevahetus draiveri ja riistvarakomponendi vahel loodud läbi arvutisiini või mingi teise ühenduskanali, mille külge riistvara on ühendatud. Kui kasutajarakendus tahab midagi komponendilt, siis selleks annab ta draiverile käsu ja draiver annab komponendile riistvara spetsiifilise käsu. Kui komponent tahab rakendusele saata andmeid, siis käib ka see läbi draiveri
rakendada töötleja ja arhitektuur sõltuvate funktsioonide ja "täidesaatev". See oli mõeldud muundatud microkernel , nagu Windows NT kernel ei vasta kõikidele kriteeriumitele puhas microkernel. Mõlemad kernel ja kommenteeritud on seotud kokku ühtsesse laaditud moodul ntoskrnl.exe; väljastpoolt seda moodulit on vähe vahet kernel ja kommenteeritud. Rutiinid igast on vahetult kättesaadav, nagu näiteks kernel-mode seadme draiverid. API telerit Windows NT perekond on rakendatud alasüsteemid atop avalikult dokumentideta "native" API , see võimaldas hilise vastuvõtmisega Windows API (arvesse Win32 alamsüsteem). Windows NT oli üks esimesi operatsioonisüsteeme kus kasutati Unicode. 1.6.Windows 2000 1.6.1.Üldinfo Microsoft väitis, et see Windowsi versioon on varasematest turvalisem. Windows 2000 tarkvara oli põhiliselt uuendatud, näiteks olid uuendatud Internet Explorer, Windows Desktop, ning muid asju
arendatud.NET i põhine käsurea keskkond PowerShell. 2. Installeerimine Kergemat sorti installeerimine Linuxis muidugi oleneb ja jagajast. Enamus jagajad on varustanud uute või algajate kasutajate jaoks kerged graafilised installerid. Windowsi serveris 2003 ja eelnevatel oli installatsion jaotatud kahte erinevasse staadiumi: esimene teksti väljal teine, graafilisel väljal. Windows Vistal ja uuemal toimub installatsioon on siiski korraga õhes staadiumis ja graafiliselt. b. Draiverid Linux kernelites enamus jagajatel sisaldavad juba põhidraiverid moodulitena. Nad on laaditud alglaadimisse ilma vajaduseta kasutajal sekkuda. Enamus draivereid leiab kerneli puuvarudest, kuid seal on mitmeid erinevaid tootjad mis jagavad patenditud v omanikuloaga draivereid. Windowsi installatsiooni kogupakett juba enamasti sisaldab piisavalt kõiki draivereid et operatsioonisüsteem oleks funktsionaalne. Siia lõppu et päris üldkasutatavad draivereid saabki kasutada põhifunktsioneerimiseks
", ent siin leiduva materja- li omandanud ja praktiliselt läbi proovinud õppija oskab arvatavasti neile küsimustele juba iseenesest vastata. Esimene peatükk sisaldab ,,füüsilise" riistvara materjali arvutite talitluspõhimõtted, arvu- tikorpuse sees olevad ning korpusega ühenduvad seadmed ja sülearvutite eripärad. Teises peatükis on tähelepanu arvuti komplekteerimisel garantiitingimused, arvutimontaazi reeg- lid, emaplaadi seadistamine, alglaadimine, kõvaketta jaotus, draiverid ning arvutisüsteemi diagnostika. Kolmas peatükk käsitleb lühidalt tehnilise dokumentatsiooni liike, dokumen- tatsiooni otsimise ja loomise võtteid. Esimese kolme peatüki alguses ning ka mujal leidub mitmeid küsimusi ja harjutusi, mis on tähistatud halli ribaga vasakul serval. Võib öelda: kui õppija suudab neile küsimustele vastata, on ta materjalist põhilise omandanud. Neljas peatükk koosneb praktilistest töödest, millest enamiku läbiviimiseks on tarvis lauaar-
1394-porti võid printeri (või mõne muu välisseadme, nt videokaamera või MP3-pleieri) ühendada ilma arvutit välja lülitamata. Windows XP teeb uuemate printerite puhul selle tüübi ise kindlaks ja käivitab vajaduse korral printeritarga (Add Printer Wizard). Vasta selle küsimustele. Kui automaatne tüübi tuvastamine ei toimi, vali stardimenüüst korraldus Printer and Faxes. Klõpsa tööpaani ikoonil Add a Printer, mis käivitab printeritarga. Vasta selle küsimustele. Kui printeri draiver pole Windows XP koosseisus, siis tuleb see sisestada disketilt või hankida Internetist Microsofti tugisaidist. Võrguprinteri lisamisel küsitakse selle nime või otsimisteed.. Kui sa seda ei tea ja Browse nupuga ei leia, küsi võrguadministraatorilt. Printeri aktiveerimiseks klõpsa selle ikoonil ning vali menüüst File korraldus Set As Default. Tekstidokumentide koostamisel peab olema aktiivne see printer, millel neid kavatsetakse
Vigade ilmnemisel võis programmi töö katkestada, uurida registrite ja mälu seisu ning parandada ja siluda programmi otse paneelilt. Programmi tulemused perforeeriti kaardile. Aja jooksul tuli kasutusele ka uus riistvara, kaardilugejad, magnetlingiseade jne. Suuremad probleemid tekkisid sisend-väljundseadmetega. Iga seade oli erisugune ja vajas eraldi draiverit, mis muutis seadmete kasutamis arvutis võimalikuks. Enne programmi töö alustamist oli vaja teegist draiverid mällu lugeda ja alles siis olid nad programmi kasutada. Sellisel juhul ei sõltunud rakendus erinevatest sisend-väljundseadmetest. Algul kirjutas kasutaja kõik vajaliku koodi rakendamaks taotluse, sealhulgas masina i/o instruktsioonid. Peagi oli sisend/väljund koodi rakendamiseks põhifunktsioonid ühendatud sisend/väljund kontrollsüsteemi (IOCS). Kasutajad ei pidanud enam sisend/väljund toimingute koodi instruktsioone otsima. Nad kasutasid IOCS-i. See oluliselt lihtsustas ja
Vigade ilmnemisel võis programmi töö katkestada, uurida registrite ja mälu seisu ning parandada ja siluda programmi otse paneelilt. Programmi tulemused perforeeriti kaardile. Aja jooksul tuli kasutusele ka uus riistvara, kaardilugejad, magnetlingiseade jne. Suuremad probleemid tekkisid sisend-väljundseadmetega. Iga seade oli erisugune ja vajas eraldi draiverit, mis muutis seadmete kasutamis arvutis võimalikuks. Enne programmi töö alustamist oli vaja teegist draiverid mällu lugeda ja alles siis olid nad programmi kasutada. Sellisel juhul ei sõltunud rakendus erinevatest sisend-väljundseadmetest. Algul kirjutas kasutaja kõik vajaliku koodi rakendamaks taotluse, sealhulgas masina i/o instruktsioonid. Peagi oli sisend/väljund koodi rakendamiseks põhifunktsioonid ühendatud sisend/väljund kontrollsüsteemi (IOCS). Kasutajad ei pidanud enam sisend/väljund toimingute koodi instruktsioone otsima. Nad kasutasid IOCS-i. See oluliselt lihtsustas ja
SISUKORD C.2 OPERATSIOONISÜSTEEMID .........................................................................................2 C.2.1 PÕHIMÕTTED .........................................................................................................................2 C2.1.1 Protsessihaldus ..............................................................................................................3 C2.1.2 Mäluhaldus ................................................................................................................... 4 C2.1.3 Failihaldus.......................................................................................................................5 C2.1.4 Sisend- ja väljundseadmete haldus .................................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi..............................................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid