1. Aju poolkerade
erinevus.
• Vasak
ajupoolkera-paremakäelisus, loogika , kõnelemine, kirjutamine,
arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus.
• Parem
ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid , musikaalsus, kunstimeel,
kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid , sünteetiline infotöötlus.
2. Olulisemad aju
osad – kõrgem närvitegevus
a) Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja
kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja
tasakaalu
b) Tagaaju -
toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine.
c) Keskaju - asuvad
automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste
orienteerumisreflekside keskused.
d) Vaheaju -
paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi ,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stenkuusik
Õppematerjali autor
Psühholoogia KT 1. Aju poolkerade erinevus Ülesanded: Vasak: info analüütiline töötlemine, teadvus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus Parem: süsteetiline töötlemine, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus 2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu
HÜPNOOS, MEDITATSIOON , SENSOORNE DEPRIVATSIOON (MIS? KUIDAS TEKIB? KES TEKITAB?) HÜPNOOS: TEADVUSE SEISUND, MIDA ISELOOMUSTAVAD TUGEV LÕDVESTUMINE JA SUUR VASTUVÕTLIKKUS SISENDUSELE; VIIB LÄBI TEINE INIMENE; HÜPNOTISEERIJA VIIB HÜPNOTISEERITAVA UNESARNASESSE SEISUNDISSE, VEENDES TEDA LÕDVESTUMA, UNUSTAMA VÄLISED ASJAD JA KESKENDUMA HÜPNOTISEERIJA SOOVITUSTELE; MEDITATSIOON: TAHTLIKULT ESILEKUTSUTUD SEISUND, MILLEGA PÖÖRATAKSE TEADVUS VÄLISMAAILMAST INIMESE SISEMAAILMA; 1) INIMENE ISTUB JA KOONDAB TÄHELEPANU ÜHELE ASJALE, KUS PILK JÕUAB PILDI KESKPUNKTI; SAAVUTATAKSE SÜGAVA LÕDVESTUSE SEISUND; 2) INIMENE KOODNAB MEELET VÄLISÄRRITAJATEST VABASTAMISEKS TÄHELEPANU KEHA SEISUNDILE VÕI AISTINGUTELE; ÜRITATAKSE LAIENDADA ARGIELU TEADVUSTAMIST; SENSOORNE DEPRIVATSIOON: SEISUND, MILLE PUHUL VÄHENEB MÄRGATAVALT MEELEELUNDITE KAUDU VÄLISMAAILMAST SAADAV INFO; TEKIB, KUI
teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes
pidurdus. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurdus võib olla üldine nt une ajal või osaline nt sügavasse mõttesse vajunu ei märka ümbruses toimuvat. · Aju töö on reflektoorne. Refleks on kesknärvisüsteemi vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingitud ja tingimatuid reflekse. · Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Nii on juba vastsündinul olemas antud eluperioodi suhtes olulised toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) On ka selliseid kohanemist hõlbustavaid reflekse, mis kaovad 3-4 kuu vanuselt (näiteks ujumine,tallapuuterefleks,peopesapuute refleks jne.) · Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised,
TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID TEADVUS - ... -ks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. - ... on keerukate elusorganismide ajus loodud töökeskkond, mida põhjustab miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö. Spontaansed teadvuse seisundid - Unistamine - Uni ja unenäod Esilekutsutud teadvuse seisundid - Hüpnoos - Meditatsioon - Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. Uni - ... on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. - Miks inimene magab? o Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks Une staadiumid 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit 3
ümber lükkamine. On labaoratoorne või loomulik. 8) Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini Ärritaja e. stiimul Retseptor erutus e. impulss kandub mööda tundenärvikiude KNS läbitöötatud vastus liigub mööda motoorseid närvikiude Teostuselund( näärmed, lihased, liigesed) 9) Millest koosneb KNS, kaks refleksi, seljaaju kaks ülesannet, kaks närviprotsessi Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Tingimatud refleksid (kaasasündinud) info liigub ainult seljaaju vahendusel, reaktsioon on tahtmatu ja automaatne Tingitud refleksid (õpitud; omandatud) kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul Seljaaju ülesanded ühendada kehas toimuvat peaajuga; vastutada tingimatute reflekside eest Erutus reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus peatab reaktsiooni 10) Missugune närvisüsteem on tahtele allumatu
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused
Nad võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Nt võrreldakse inimsete intelligentsi või isiksuseomadusi. EKPERIMENT ehk katse. Ekperimendi käigus on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta. Tavaliselt konstrueeritakse ekperimentide käigus teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda. Kuna tegemist on enamasti labiorikatsetega, siis saab kontrollida ka igasuguseid võimalikke kõrvalmõjusid. 4. Arengu mõiste, kasvamine, küpsemine. Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates minaraku viljastamisese hetkest kuni inimese surmani. Kasvamise all mõeldakse üldiselt füüsilist arengut (N: pikkus, kaal jmt). Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 5. Mida vastsündinud oskavad (refleksid)? Peale rutiinselt toimuva hingamise, seedimise jmt on vastsündinutel kõndimis-, (hoiad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid