Ajalugu – Eesti Teise maailmasõja ajal (5)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Ajajoon terve maailm

1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632 Avati Tartu Ülikool 1645 Brömsebro rahu. Saaremaa Taanilt Rootsile. 1656 1661 Vene Rootsi sõda. Kärde rahu. 1660 Oliva rahu. Ruhnu Rootsile. 1661 Kärde rahu. 1699 Poola + Taani + Vene liit Rootsi vastu. 1700 1721 Põhjasõda 1710 Tallinn kapituleerub. Eesti alad lähevad Vene riigi koosseisu. 1739 Piibli tõlkis eesti keelde AntonThor Helle (pietist) 1739 Rooseni deklaratsioon. Rõhutati pärisorjust. 1765 Browne'i ettepanekud. Kohustuste ja ihunuhtluse normid. Lubati omada vallasvara. Magasiaidad. 1783 1796 Asehalduskord 1783 Asehalduskorra kehtestamine. Uus haldusjaotus. Kaart (Paldiski ja Võru). Pearahamaks. 1802 ,,Iggaüks" regulatiiv

Ajalugu

12

doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

"The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orjus on teinud ta

Ajalugu

8

odt

Eesti teise maailmasõja ajal

Eesti teise maailmasõja ajal 1.MRP-Molotovi-Ribbentropi pakt-23.august 1939. • Sõlmiti Moskvas, NSVL<->III Reich • Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia-NSVL • Poola alad, Leedu-Saksamaa • 1.september 1939 tungisid Saksa väed Lääne-Poolasse • 17.sept ründas Ida-Poolat Punaarmee • 28.sept läks Leedu NSVL alla, Poola lahing-maade jagamine, sõbralik paraad • Sellega algas II MS 2.Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12

Ajalugu

24

docx

eesti rahvuslik liikumine 19. sajandil, eesti vabariigi kujunemine

Rahvuslik liikumine 19.sajandil TÜ taasavamine 1802 (aleksander II) - kujunes eesti haritlaskond ● 1632 - gustav II adolf ● 1.dets 1919 - eestikeelne rahvusülikool baltisakslased - baer (bio), struve (astronoomia), ostwald (keemia) vene - pirogov(med), lunin (med) ● linnastumine - tööstus+kaubandus ○ linna mõju taludes ● pärisorjusest vabastamine (1816/1819) - eneseteadvus ● 1858 - Mahtra sõda ● 1868 - suur rahutus (vaikitakse maha) ● maaseadus 1919 ● 1918 ca 200 000 eestlast võõrsil

Kategoriseerimata

12

ppt

Eesti teise maailmasõja ajal

Eesti teise maailmasõja ajal Kokkuvõttev  Omariikluse kaotus Sõja vältimiseks kirjutati 28.september 1939. aastal baasidelepingule alla 1940- valitsuse vahetus Baltimaades 17.juuni 1940- NL okupeeris Eesti & Läti. Uus Valitsus- Johannes Vares-Barbarus 6.august 1940- Eesti võeti vastu NSVL koosseisu.  Nõukogude okupatsioonireziim Likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohus Kehtesati NL konstitutsiooon ja seadused Uued kõrgemad riigiorganid:ENSV Ülemnõukogu,Rahvakomissaride Nõukogu Riigiametnikud asendati kommunistidega 14.juuni 1941- Massiküüditamine Natsionaliseeriti ettevõtted Likvideeriti seltse, suleti ajalehti- kirju, hävitati raamatuid ja mälestusambaid. Katkestati välissidemed Rahareform  Sõjategevus 1941. aastal Lõuna-Eesti loovutati ilma vastupanuta

Ajalugu

12

docx

II maailmasõja eellugu ja algus

· Vabariiklased o Toetas: NSV LIIT Anasluss · Märtsis 1938 liideti Austria Saksamaaga Müncheni kokkulepe · 1938 ­ september o Saksamaa soovis endale Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia saatus · 1939 märtsis kadus Tsehhoslovakkia riik 23. august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-saksa Mittekallaletung. (oli ka salajane lisaprotokoll) 1. september 1939 · Saksamaa ründas Poolat · Seda Loetakse II maailmasõja alguseks! · Saksamaa edasitung oli kiire. Võetakse kasutusele mõiste Blitzkrieg ­ välksõda. · Suur osa poolat langes kiiresti sakslaste kätte · 3. Sept. Kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustatud. Läänes algas ,,Kummaline sõda". NSVL kallaletung Poolale · 17.sept. 1939 ründas Poolat NSV Liit. · 6.oktoobriks 1939 on kogu poola vallutatud NSVL lepingud Balti Riikidega

Ajalugu

4

docx

Eesti Teise maailmasõja ajal.

Eesti Teise maailmasõja ajal. 1) MRP Moltovi-Rippentropi pakt­ NSVLiidu ja III Reichi vahel Poliitilise ja sõjalise liidu sõlmimine 23.08.1939. Salajane lisaprotokoll, mis jagas Euroopa NSVLiidu ja III Reichi vahel Euroopa NSVLe Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaaraabia III Reichile Lääne-Poola ja Leedu 1. septembril III Reich tungis Poolasse ja vallutas natuke rohkem kui oli kokku lepitud, seepärast 28. sep väed kohtuvad ja sõlmitakse lisaleping ning III Reich annab Leedu NSVLe 2) Baaside leping, Baaside aeg 28 september sõlmitakse leping Eestiga, millega Eesti lubab NSVLe tuua punaarmee Eestisse.

Ajalugu

10

docx

Ajaloo arvestus mõisted, isikud, aastaarvud

Päästekomitee – 19. veebruaril 1918 loodud komitee, mis loodi Maapäeva otsusega, eesmärgiks EV taastamine Balti hertsogriik – sakslaste poolt Balti riikidesse kavandatav riik Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Vabariik ehk riigi sarnane moodustis, mis eksisteeris 52 päeva ja millel puudusid riigile omased tunnused Landeswehr – baltisakslastest loodud sõjaväeüksus, võitles Vabadussõjas Eesti vastu riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsealase vastastikuse abistamise leping Vaikiv ajastu – nimetus perioodile pärast Pätsi riigipööret aastal 1934, tsensuur

Ajalugu

Kommentaarid (5)