Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killustatus- riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt Frangi keisririik 3.ks 843a.) Naturaalmajandus -kõik eluks vajalik valmistati kohaliku talupoja poolt või ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt
· Lihtbondide seast hakkasid esile kerkima hõimujuhid ehk konungid Ühiskonna jaotus tähtsuselt kahanevalt 1. Hõimujuht ja tema naine (naisel on suur tähtsus) 2. Kuninga kaaskond ja oskustöölised 3. Talupojad ja ksitöölised 4. Orjad (träälid) Gamla Uppsala · Gamla Vana Uppsala oli 3.-4. Sajandil oluline viikingite usuline majanduslik ja poliitiline keskus · ?? · ?? Viikingite pikklaev- · Laevad, millega viikingid purjetasid olid suhteliselt väikesed (20-25m) · Laev kandis u 80 sõdalast · Madala süvisega · ?? · ?? Mütoloogia · Animism- loodsobjektide austamine · Esivanemate kultus · Maailm, ilmapuu- Yggdrasil - 3 tasandit, 9 maailma - Ülal- Asgard (jumalad, Valhalla), Vanaheim, Alfheim - Keskmine tasand- Midgard, Jotenheim, Nidavellir, Scartalfheim, Muspelheim - All- Nilfheim
Perioodi lõpus hakkavad tekkima tugeva keskvõimuga riigid (Inglismaa, Hispaania). 100 aastane sõda. Hiliskeskaeg/varauusaeg (15-16 saj) kriisid ühiskonnas, usuelus,usupuhastuse aeg, humanismi ja renessansi aeg. Tugevnevad veelgi Prantsusmaa ja Inglismaa, hakkab kujunema diplomaatia. Keskaeg ei olnud kasutusel keskajal. Esimest korda kasutavad seda humanistid 15 saj. Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj Liivi sõda Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon)
Loomade ohverdamise kõrval toodi vahepeal ka inimohvreid. Ruunikiri Taanis kasutusele võetud, levis hiljem mujale. Meieni tekst jõudnud haua-ja mälestuskividel või relvadel. Peeti pühaks. Viikingite kirja litud peamiselt Põhja-Euroopas. XI Rootsi ruunikividel märgitakse ka Eestit. Saagad ehk suulised põlvest põlve edasi kantud lood, sialdavad nii müüte kui reaalsust. Erik Punase saagast teame retki Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga vahendusel teame varasemat ajalugu Rootsil. Põhjala eepos on tuntud kui Vanem Edda, hiljem lisandus Noorem Edda. Saksa kangelaseepos Nibelungide laul. 8. Ülevaade Bütsantsi ajaloost, riigikorraldusest ja ühiskonnast. VI saj langesid Lääne-Rooma alad germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni XV sajandini, mil vallutati Konstantinoopol. Ida-Roomat hakati nimetama Bütsantsiks. Rooma keel. Alad Kreeka, Balkani ps, Väike-Aasia. Keiser Justinianuse ajal püüti taastada Rooma impeeriumit
piirkondade vahel ja kontaktid rikaste idamaadega nõrgenesid. Linnade mõõtu asulad püsisid peamiselt administratiivsete ja usuliste keskustena. Naturaalmajandus: kõik eluks vajaliku valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Sügavaim madalseis tekkis 9-10 sajandil, feodaalsete kodusõdade ja võõraste rüüsteretkede tulemusena. FEODAALKORRA KUJUNEMINE. o Feodaalkord arenes järk-järgult ning kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks 11 sajandil seisnes võimukorralduses isanda ehk senjööri ja sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtekorraldusel. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis Karl Martell 8 sajandil oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään ehk feood
Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti Skisma kirikulõhe 1054, jagunes ida- ja läänekirikuks, tekkis tüli, kas Püha Vaim lähtub Isast või Isast ja Pojast Renessanss keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus Kronograafia keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Rolandi laul tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse Vasall feodaalkorras Senjöör suurfeodaal Lään maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal
hooned hüljati. Näiteks London ja Verdun toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste linnadena. Linnaelu langusega kaasenes kaubanduse allakäik. Raha ei kasutatud enam nii palju.Lä- Eu pääses domineerima naturaalmajandus.Kaubeldi peamiselt ainult luksusesemetega. Naturaalmajandus oli möödapääsmatu sellises olukorras. Feodaalkord: Varakeskaja võimukorraldus oli isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkord.Karl Martell andis oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Sellist maatüki nim. lääniks ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuse ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks.Feodaalidest ratsanike osatähtsus sõjas kasvas. Aja jooksul suurenes feodaalide sõltumatus valitsejast. Vasallidest said kohalikud asevalitsejad. Läänidest said perekonna pärusvaldused. Feodaalsuhete areng nõrgestas
truudusvannet kõikidelt ülikutelt. 6. Seisuste esinduskogud. a. Inglise parlament 1265: · Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. · Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). · Talupoegi pidid esindama nende isandad. · Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a. Vasall andis end senjööri kaitse alla: · Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. b. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: · 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. · Senjöörile nõu andmine. · Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel. c. Pärusvalduste kujunemine:
Kõik kommentaarid