Ajalugu - rahvuslik ärkamisaeg (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

AT5 Siimo Lopsik

1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? *Euroopas hakkasid kujunema rahvus riigid (prantslaste riik ja sakslaste riik) *Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvmaks.* Eesti alal majandusareng kiirenes- jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?. Õpetatud Eesti selts. 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestus märgiks välja surevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. “Kannel” Võrus 2. “Vanemuine” Tartus 3. “Endla” Pärnus 4. “Estonia” Tallinnas 5. “Koit” Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. J.V.Jannsen? ajaleht “PernoPostimees” looja, hümnisõnadeautor. J.Hurt? ärkamisaja tegelane, laulu peo üks organisaatoreid C.R.Jakobson? ajalehe “Sakala” looja Fr.R.Kreutzwald - - eepose “Kale

Eesti ajalugu

24

doc

PKHK Ajaloo konspekt

1866. vallaseadus ­ miks oluline oli?  1) Pojad kellele ei pärantatud midagi ning kes ei läinud sõjaväkke. Neile ei jätkunud maad ning lõpuks läksid linnadesse elama 2) Tekkis popse liiga palju. Usku vahetadis saadi petta. Ikaldused, taudid, nälg ja rahutused. Talumaade nappus. 3) . 4) Tegi lõpu mõisnike- ja politseivõimule vallakogukonna üle. 1868 keelati teorent eramõisais, see jäi aind kirikumõisates Rahvuslik ärkamine Rahvuslik ärkamise aega tähendas eestlastele teadasaamist, et nad on eraldi rahvus eestlased. Ärkamise eeldused: 1) Euroopas hkkasid tekkima rahvusriigid(esimene rahvusriik Prantsusmaa) 2) Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud iseteadvamaks 3) Eesti majandusareng kiirenes 4) Oli tekkinud eestikeelne haritlaskond 1838. a. loodakse Õpetatud Eesti Selt ­ Haritud sakslased kes uurisid kohalikku maad ja rahvast.

Ajalugu

3

doc

Rahvusliku liikumise põhjused Eestis

Rahvusliku liikumise põhjused: Pärast pärisorjuse kaotamist (1816 / 1819) ja teoorjuse kaotamist (1856) hakkasid Eesti talupojad talusid päriseks ostma.(Olid saanud kodaniku staatuse, omasid perekonnanimesid ja passe). Taluperemehed pidasid oma elu eesmärgiks kasvõi mõnegi lapse saatmist TÜsse. Nendest said eestlaste I haritlaste põlvkond. Pärast hariduse omandamist läks selle põlvkonna tee kahte suunda. Järeltulijad kas häbenesid oma vanemaid ja saksastusid või hakkasid võitlema eesti keele ja kultuuri arendamise eest. Rahvusliku liikumise perioodid: I periood : 18401850 (palvekirjade saatmise aeg) II periood : 18601870 kõrgperiood(I ajalehed, laulupidu, näitemängude seltsid) III periood : 18801890 (rahvusliku liikumise langus ehk venestusaeg) I periood : 1840 ­ 1850 Sellel perioodil uskusid talupojadnaiivselt, et nende poliitilised ja majanduslikud olukorrad on seotud sellega, et tsaaril puudub ülevaade baltimaa provintist. Tsaar Aleksander II'le hakkas

Kirjandus

14

odt

Ärkamiseaeg

Vaatamata kiusatusele olla saksameelne ning saavutada kergelt head karjääri, otsustas Hurt jääda täielikult ustavaks oma rahvusele. Ta pidas kõige olulisemaks raha vaimuvara, rahvaluulet ja rahva ajalugu. (S.Õispuu 1992) Ta oli ülikooli usuteaduskonna üliõpilane(õpik). Ta oli tuntud kõnemees ning kirikuõpetaja. Tal olid väga head suhted Jannseniga, kuid sealjuures suured lahkhelid C.R.Jakobsoniga. (M. Laur jt. 2005) Hurt pidas kõige tähtsamaks ühiskonnas rahva vaimu ja keele ning hariduse arendamist, milles ei puudunud ka religiooni tähtsus, kuid Jakobson kritiseeris oma ajalehes "Sakala" kirikut

Ajalugu

5

doc

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette.

Ajalugu

6

doc

Ärkamisaeg

kõiki olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel. Tõdedes, et eestlased on väike rahvas oma arvult, püstitas ta rahvale ülesande saada suureks vaimult. 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste Selts, kelle esimene president oli Jakob Hurt, kes tegi suure töö Eesti rahvaluule kogumisel. Rahvusliku ärkamisaja üheks ideeks oli asutada Aleksandrikool, mille komitee eesotsas seisis samuti Jakob Hurt. Too välja rahvusliku liikumise eeldused ja tagajärjed. Eestis ja Lätis algas rahvuslik liikumine 19.saj. keskpaigas, mil oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud vabana, mitte pärisorjadena. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Oli kujunenud oma väike haritlaskond. Venemaal oli 1856.a. tulnud võimule tsaar Aleksander II, kes oli küllalt vabameelne. Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste hõõrumised...Õp.lk.253 Kirjelda Eesti iseseisvuse väljakuulutamist.

Ajalugu

17

doc

"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" Vene aeg

peamiselt vaimulikud. Üleminek vanalt regilaulult ei olnud siiski järsk, vaid sujuv, võttes mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi. 1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas

Ajalugu

36

docx

Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700

Aleksander I - ;Maamiilits - ;Barclay de Tolly - ? 16. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses? 17. Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel? 18. Kuidas suutsid talupojad hakata oma maid mõisnikelt päriseks ostma? 19. Millal algas Eesti alal tööstuslik pööre ja tänu millele? 20. Kirjelda, kuidas tekkis 19.saj algul Eestisse hulgaliselt popse, mis probleeme kaasa tõid ja mis neist hiljem sai? AT5 Eesti rahvuslik ärkamisaeg põhjused: 1. Euroopas rahvusriikide (nt. Prantsusmaa) tekkimine, mida võeti eeskujuna 2. Eesti talupojad olid muutunud iseteadvamaks peale pärisorjuse kaotamist. 3. Eestlaste majanduslikud olud paranesid 4. Vallaomavalitsuste kujunemine, kus eestlased said kohalikke otsuseid langetada 5. Tekkinud eesti-keelne haritlaskond. 6. Ärkamist elavdas ka uus-vennastekoduste liikumine, mis jälle tõid kaasa kasinuse tõusu, uued prohvetid (Maltsvet, Järva Jaan) 7

Ajalugu

Kommentaarid (0)