2. Muudatused Eesti territoriaal- ja haldusjaotuses. TV lk. 37 ül. 2. Eestilt võeti suurem osa Petseri maakonnast koos Petseri linnaga ja Piirid liideti Pihkva oblastiga. Veel võeti Narva jõe taga asuvad 3 valda ja liideti Leningradi oblastiga 1950. a vallad likvideeriti, asemele loodi rajoonid ja külanõukogud Vallad + 1 linnapiirkond Maakonnad Juurde loodi 3 maakonda: Hiiu-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a maakonnad likvideeriti. Oblastid Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu ja Pärnu 3. EK(b)P VIII pleenum. TV lk. 39 ül. 1. Missugune vastuolu oli EK(b)P 8 Milles süüdistati ENSV juhte? pleenumi otseseks põhjuseks? · Kodanliku natsionalismi alahindamises Sisemine võimuvõitlus juunikommunistide ja · võõras kolhoosipoliitikas Venemaa eestlaste vahel
Islami riigid: Indoneesia, Afganistan, Iraan jne. Tunnusjooned sotsiaalsetes riikides: (NL-s 15 liiduvabariiki). Reaalne sotsialism: · Võim riigis ühe loomult kommunistliku partei käes- oli riike kus oli ka formaalselt erinevad parteid (Poola); · Kommunistliku partei totaalne kontroll (ühiskonna organisatsioonid, riigiaparaat); · Kogu majandus oli valdavalt riigistatud ; ERAND: Poolas lubatud eraomand, mille roll aga väike; · Kogu kultuur kommunistliku ideoloogia kontrolli all; (see, kes kiitis ideoloogiat taevani sai ka oma loometööd avalikult näidata, vabalt oma tööga tegeleda) · Sõjaväestatus oli meeletu - organiseeriaks VLO riigid -> Euroopa riigid v.a Jugoslaavia ja SOTSIALISM + EESTI 2 Albaania. Kohustuslik sõjaväeteenistus u 1,5a.
vahetult täita liiduvabariigi kommunistlik partei. Liiduvabariigi juhtkonna vaoshoidmisel etendas väga olulist rolli teise sekretäri institutsiooni olemasolu. 40. Poliitilised olud. Võitlus kodanliku natsionalismiga. ÜK(b)P Keskkomitee 30 oktoobril 1944 võeti vastu otsus ,,Eest NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Kodanliku natsionalismiga tegeles A.Zdanov. kodanlik natsionalism kujunes mingiks üldmõisteks, löösõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust kodanliku korraga. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed. Esmalt hakati kodanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. Venemaalt tulnud võimumeestele tundus, et liiduvabariigi senine tippjuhtkond on samuti nakatunud natsionalismi. 1949 aastal saadeti
Hiljem karistati ÜK(b)P Keskkomitee 30 oktoobril 1944 võeti vastu otsus ,,Eest NSV mitmeid koolist väljaheitmisega. Noorsoorahutuste ajal elavnes ka intelligentsi parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Kodanliku protestivaim. 1980 sügisel koostas grupp haritlasi ,, Avaliku kirja ENSV-st", mis natsionalismiga tegeles A.Zdanov. kodanlik natsionalism kujunes mingiks üldmõisteks, adresseeriti keskajalehtede toimetusele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teada löösõnaks, mis tähendas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust ideoloogiast, tuntut vaimuinimest, kes lootsid sell teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas klassikuuluvust, sotsiaalset päritolu, seotust kodanliku korraga
*Järjest avalikumaks muutus ka sisemine võitlus tollases ENSV võimuladvikus eelkõige juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. *1949 saadeti kõrge parteikomisjon ENSVsse kontrollima tippjuhtkonna tööd (arvati, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist), komisjoni aruande põhjal võeti Moskvas vastu eraldi otsus vigadest ja puudustest EK(b)P juhtkonna töös. *1950 märtsis tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et kõik läbi arutada ja olukorda parandada. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas ja puudulikus kaadrivalikus. *Laussüüdistuste pärast Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele valiti Johannes Käbin. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Päll asendati Jakobsoniga. *VIII pleenumi tagajärjeks oli suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis,
.......................................... 5 vii. Moskva kontrollimehhanismid................................................................................................. 6 3. Poliitilised olud.................................................................................................................................. 6 viii. Võitlus kodanliku natsionalismiga........................................................................................... 6 ix. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed.................................................................................... 6 x. Ivan Käbin ja tema meeskond..................................................................................................... 6 xi. Sulaaja algus.............................................................................................................................. 7 xii. Side läänemaailmaga.................................................................
dogmadele. Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aastal toimunud massiküüditamisega. Ööl vastu 26. märtsi saadeti Eestist siberisse 20 722 inimest. Stalinismi võimutsemine. Eesti NSV sisepoliitilise arengu keskseks tunnusjooneks oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Esmalt hakati kodanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. 1950. aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EKP 8. Pleenum. Pleenumil süüdistati Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises ja vääras kolhoosipoliitikas. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele valiti Johannes Käbin. VIII pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutuses ning loominuglistest liitudes. Pleenum oli murrangusündmuseks: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt
Kodanliku natsionalismi mõistet siiski üheselt ei mõistetud. Sellest mõistest kujunes sobiv süüdistusvormel. Algselt sildistati kodanliku natsionalistitena Eesti Vabariigi loovharitlasi. Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. N. Karotamme süüdistati kodanlike natsionalistide mahitamises. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ja tema asemele määrati Moskva poolt Ivan (Johannes) Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi 4 tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei
Nõukogude julgeolek aktiivselt vastupanuliikumise mahasurumise ja Saksa või Soome armees teeninud eestlaste kinnivõtmisega. Samal ajal mobiliseeriti Punaarmeesse ligi 20 000 meest. Valitsemine Eesti NSV oli üks NSV Liidu viieteistkümnest liiduvabariigist, millel olid mõned riiklikud tunnused: territoorium, seadusandliku võimu ja täitevvõimu organid, nõukogulik sümboolika jne. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Olemas oli ka Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu, Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP), mis oli osa NLKP-st. Kõik olulisemad otsused, ka Eesti elu puudutavad, langetati NSV Liidu keskvõimude poolt Moskvas. Enamik tolleaegseid kommunistid olid parteametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel pareti- ja riigivõimuorganites, ettevõtetes, kolhoosides ja sovhoosides
Esines ka ajalisi nihkeid üleliiduliste protsesside toimimisel Eestis, mis samuti väga olulised. Eesti lähiajaloo periodiseerimine tähendab Eestimaa ajaloo periodiseerimist, st Eesti territooriumil toimunud ajalooprotsesside liigendamist, mitte eest rahva ajaloo periodiseerimist. Viimasel juhul tuleb arvestada ka Välis-Eesti kogukondadega. Eesti lähiajalugu kattub väga täpselt nn Nõukogude perioodiga 1940-1991. Seal kaks Nõukogude perioodi ja vahepealne Saksa okupatsioon (1941-1944). See lähiajalugu selgelt piiritletav nii poliitilises, kultuurilises ja ka majandusajaloos. Tarvel: Algab 23. augustiga 1939 ja lõppeb 20. augustiga 1991, mis jagatud üheksaks perioodiks: - Nn. baaside aeg – 23. august 1939-16. juuni 1940 Osalise okupatsiooni (eeltakti) aeg. Alguseks kas vastastikuse abistamise pakt (28. sept 1939) või MRP (parem) allakirjutamisega 23. augustil. Poliitilise ajaloo sündmustega täpselt dateeritav periood.
2/02/1920 Tartu rahu erapooletus sakslaste suhtes. Moodustunud Omakaitse võttis võimu enamlastelt üle pea kogu maal. 23. veebruaril loeti ,,Endla" teatri rõdult avalikult ette Iseseisvusmanifest, Tallinnas saadi võim Omakaitse kätte 23.veebruaril ja 24. Veebruaril loeti Eesti Panga hoones manifest ette ja loodi Ajutine Valitsus, peaministriga K. Päts. Järgmisel päeval alistub Tallinn sakslastele. Algab saksa okupatsioon. Baltisakslased avaldasid soovi luua Saksamaaga tihedalt seotus Balti Hertsogiriiki. Saksamaa lüüasaamise järel, 11. Novembril, astus Ajutine Valitsus taas kokku ja Vabariik taastus. VABADUSSÕDA (28.november 1918 2.veebruar 1920) Rinne suudeti pidama saada alles 1919 alguseks. Appi tuli inglise laevastik, soome vabatahtlikud, paranes varustatus ja kasutusele võeti soomusrongid.
partorgidest ja täitevkomiteede esimeestest. 226 muud parteilast, kokku 1348 isikut. Ka no Demobiliseeritud vahetasid välja endised menklatuursetele ametikohtadele kinnitamine maakonnakomiteede sekretärid ja täi toimus erinevatel tasanditel: maakonna/ tevkomiteede esimehed, ning moodustasid rajooni nomenklatuuri kinnitas EKP Kesk enamuse partei keskkomitee, maakonna ja komitee, Eesti NSV nomenklatuuri kuuluvatele linnakomiteede osakonnajuhatajate, inspek ametikohtadele võidi aga kinnitada üksnes torite, instruktorite ja lektorite seas. 1947. aasta Moskva kooskõlastusega. lõpuks moodustasid nad ligikaudu
veebruaril 1918. Vene armee eelistas põgenemist. Loodi Päästekomitee iseseisvuse ettevalmistamine.K.Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks isesisvusmanifesti, mille autoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. See loeti ette 23.veebruaril Pärnus Endla teatri juures. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24.veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele. 24. veebruaril moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Saksa okupatsioon Kogu Eesti ala sattus vaatamata eesti rahvuslike jõudude tegevusele veebruari lõpul-märtsi alguses Saksa okupatsiooni alla. Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnustanud, vaid kehtestas siin terrorireziimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki (oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala). Eesti rahvuslasi kiusati taga; rahvusväeosad saadeti laiali; algas hariduse ja avaliku elu saksastamine; majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele jne. Vabadussõda (28
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine),
Katariina II. Sai võimule 1762. aastal ja siis hakkas kohe likvideerima Baltimaade eriõiguseid, nõudis, et kõik impeeriumi osad oleksid ühesugused ja võrdsed. 1783. aastal kehtestti Baltikumis uus halduskorraldus. Asehalduskord: Eestima kubermangule(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) lisandus Paldiski. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnas lõunapoolne osa, mis sai nimeks Võrumaa. Koos Saaremaaga oli seega Liivimaa kubermangu osas 5 maakonda. George Browne Riia kindralkuberner. Ue Balti poliitika elluviija. Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Püüd kergendada ka eesti ralurahva olukorda, samuti kooliharidust edendada. Browne positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. 1765. aprillis. Talurahvas sai õiguse vallasvarale. Põllusaaduste ülejäägi võisid nad turustada. Kindlad piirid mõisakoormistele
1948. aastal reorganiseeriti NSS Eesti Riigi Keskarhiiv Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö riilikuks keskarhiiviks (ORKA). Tartu arhiiv muudeti eraldi arhiiviks Eesti NS Ajaloo Riiklik Keskarhiiv (RAKA) - hakati ellu rakendama sellist põhimõtet, et kõik need dokumendid, mis on enne 1917. aastat on RAKA valduses, uuemad dokumendid ORKA-s. Lisaks on oluline see, et maakondades, hiljem rajoonides loodi rajooniarhiivid ning nende arhiivide ülesandeks oli talletada kohaliku rajooni asutuste ja ettevõtete dokumente. Eelkõige olid need rajooni arhiivid need, kus talletati erinevaid asjaajamise dokumente. Loomulikult hoiti seal ka kirjavahetuse ja muid dokumente ja tänasel päeval on need dokumendid teatud teemade puhul väga oluliseks allikaks. 1960.-70. aastatel loodi juurde Eesto NSv Teaduste Akadeemia arhiiv ning loodi ka eraldi Eesti NSV Filmi, foto ja fonodokumentide riiklik keskarhiiv
revolutsiooni ja sotsialistliku ülesehituse riikliku keskarhiiv (ORKA).Tartu: Eesti NSV rahvusarhiiv (RAKA). Jagati kahe arhiivi vahel olemasolevad materjalid, oktoobri revolutsiooni alates materjal oli ORKAs ja varasem materjal oli RAKAs. 960ndatel ja 1970ndatel luuakse olulisi arhiive: NSV teaduse arhiiv. ENSV filmi ja foto dokumentide riiklik keskarhiiv, Eesti NSV teaduse tehnilise dokumentatsiooni riiklik keskarhiiv (Koguti kõik projektid). Rajooni arhiivid, ülesandeks oli talletada kohalike asutuste materjale, talletada personali dokumente. Arhiivid võeti julgeoleku organisatsiooni võimu alla (NSVL toimus see 1930ndatel). 1930ndatel hakati pidama rahvavaenlaste kartoteege, kus nad liigitasid ära erinevad rahvavaenuse tasemed. Pidevalt koguti rahvavaenlaste kartoteege kui miskit toimus. Sama süsteem kehtis ka ENSVs. Suur osa arhiivi materjalidest olid ära salastatud riigi poolt, neid hoiti erihoidlates
Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa
Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa
Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tšehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa
Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani. Selle eesmärk oli maa denatsifitseerimine ehk natsionaalsotsialismi väljajuurimine ja Saksamaa poliitilise elu ümberkujundamine demokraatlikul alusel. Okupatsioonitsoonideks oli jagatud ka Berliin. Sõjajärgse maailmakorralduse lahutamatuks osaks sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tegevus. Veel Teise maailmasõja päevil, s.o 1945. aasta aprillis-juunis, toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa
Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse veeti: sool (hispaania, Portugal), metall, luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubakas). Talupoeg müüs kauba, mida müüda andis, tuttavale kaupmehele. Samalt ostis ka endale vajamineva soola ja metalli. Tsunftid ja Gildid Väljaspool tsunfti polnud võimalik eriti käsitööga tegeleda
● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati Jaan Poska- eesti kubermangu juht Rahvusväeosad eesti keel sai asjaajamiskeeleks Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine ● saksa vallutab ● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918 Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 11.11.1918 - alustab Eesti valitsus tööd Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda.
diktatuur, tööle pandi koonduslaagrid Läänetsoonides keskis SM taastamise eesotsa Konrad Adenauer, kes hakkas ühendama eri okupatsioonitsoonides tegutsevaid konservatiivseid parteisid üheks kristlik-demokraatlikuks liiduks o Eesmärk oli taastada SM suveräänsus ja tugevs 1949 – kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (Lääne-SM) ja Saksa Demokraatlik Vabariik (Ida-SM) 1954 taastas A Lääne-Saksa suveräänsuse, lääneriikide okupatsioon lõpetati, L-SM taastas armee ja astus NATOsse; taastus läänesakslaste identiteet ja eneseuhkus; VMlt tõi tagasi saksa sõjavangid Sõjajärgselt oli SM majandus purustatud, raha väärtus langes, valitses must turg Moskva pumpas raha I-Smle, et selle atraktiivsust tõsta. L-SML üritati esialgu rakendada plaanimajandust ning usaldada riiklikku kontrolli Sotsiaalne turumajandus L-SMl – kristlike demokraatide majanduseksperdid suutsid veenda USA
Ehitati üles Toompea Loss ja Tartu raekoda. Tartusse ehitati veel Katariina Kivisild ja Ülikooli hooned. TÜ peahoone arhitekt on Krause. 18. sajandi keskpaigaks oli eesti rahvaarv ½ miljonit. 18. sajandi lõppus üritas Rootsi eestit oma võimu alla haarata. Kuid nende väed said kohe peale Paldiskis maabumist lüüa. Balti erikord ei kehtinud 1783-1796. Katariina II pani siis kehtima asehalduskorra. Üritati Balti erikorda likvideerida. Sellega muutus haldusjaotus: tehti juurde 4 maakonda. Maakonnad nimetati ümber kreisideks. 1783 sai Paldiski linna õigused, 1794 Võru. Eesti kokku 12 linna. Määrati uus maks - pearahamaks. Pearahamaksu tõlgendasid talupojad valest: arvasid, et kui maksavad pearahamaksu, siis mõisakoormisi enam maksma ei pea. See eksitus põhjustas mitmeid rahutusi: Räppinas Puuaia sõda, Karula mõisa rahutused. Hakati koraldama hingeloendusi, mille käigus loeti ainult mehi. Need on esimesed usaldatavad andmed eesti rahvaarvu kohta
peamiseks allikaks MVV tundmaõppimisel. Aastatel 1200-1208 sõdisid ristirüütlid liivlaste ja latgalitega tänapäeva Läti aladel. Lõpuks liivlased alistati ja latgalid alistusid. 1208.a toimus sakslaste esimene sõjaretk Eesti aladele, rüüstati Ugandi maakonda ja hävitati Otepää linnus. Eestlased tegid vasturetke 1210.a, kui hakati piirama Võnnu linnust (tänapäeva Cesis). Rüütlitele saadeti Riiast abiväge ja eestlased taganesid Koiva (läti keeles Gauja) lisajõe Ümera äärsetesse metsadesse. Ootamatu rünnakuga jälitajad purustati. Lahingu tähtsus seisnes eelkõige julguse andmises edasiseks võitluseks
.........49 EESTI I MAAILMASÕJA AJAL............................................................................................................................... 51 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE..................................................................................................................... 53 VABADUSSÕDA.................................................................................................................................................. 56 SAKSA OKUPATSIOON 1918................................................................................................................................ 56 SÕJATEGEVUSE ALGUS........................................................................................................................................56 MURRANG SÕJAS.................................................................................................................................................57 TARTU RAHU...................
Ryti mõisteti 10 a-ks kinni, pääses 4- ga. Nõudmine ei laienenud kõigile juhtivatele poliitikutele. Mannerheim jäi presidendiks edasi, Paasikivi, kellest oli saanud peaminister, säilitas positsiooni jne. Ždanovi komisjonil olid kontaktid Soome kommunistidega, õhutati tegutsema Moskva vaimus, aidati kommunistide esiletõusule. VALPO, kaitsepolitsei, ajakirjandus läksid suures osas kommunistide kontrolli alla. Kõik oli suhteliselt tühine, Soomel õnnestus säilitada oma riiklik iseseisvus ja vältida rahvademokraatia mudelite pealesurumist. Balti riigid Balti piiride lähedusse jõudis Punaarmee 1944 veebruaris, pärast Leningradi ründamist. Algasid ka Narva lahingud jne, otsustavat edu esialgu saavutada ei õnnestunud. Punaarmee tähelepanu keskendus teistele piirkondadele. 1944 juuli keskpaigaks töötati Punaarmee kindralstaabis välja Balti riikide strateegilise pealetungi kava, koondati 4 rinde jõud- Leningradi, 1,2,3 Balti rinded, koordineeris marssal Vassilevski. 13
.......................................................................................................................................................14 1917. aasta..............................................................................................................................................................18 Iseseisvumine.........................................................................................................................................................28 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................32 Vabadussõda...........................................................................................................................................................38 Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid..........................................................................50 Majandusareng 1918–40.................
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa)
politsei vabastaks kõik poliitilistel põhjustel arreteerinud inimesi. Vabastati kõik arreteeritud isikud. Aleksandr Kesküla oli vabastatud ning Estonias hoidis kõnet ning kutsus kõiki relvastuma end ja suruma maha valitsuse jõuga. Peamiselt nõuti parlamendi ja kodaniku õigusi streigis. 16. oktoobri hommikul kogunesid streikivad töölised, kelle juurde lisandusid teised kihid: majateenijad, kooliõpilased, õpetajad, ajakirjanikud, postitöötajad jne, Lausmani heinamaale ehk Kalamaja rajooni vabriku juurde. Turul marssis vene sõjavägi (lubati, et sõjavägi tõmmatakse ära linnadest), ohvitseri käsul lasti rahvamassi ning järgnes paaniline põgenemine. Suri kuskil 90-100 inimest. Süüdistati Aleksei Lapuhhinit tülistamises, kuid teised süüdistati Voronovi ning süüdistas Kapten Nikolai Vironovit. Kuulutati välja kodanikuõigused. Streik peale seda hakkas vaibuma. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või teaduslik ajalugu, kus termineid mittetundva inimese jaoks jääb tekst arusaamatuks. Ajalugu kui konstruktsioon Ajaloo allikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
