50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
67 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Asiaks
Õppematerjali autor
· isetegevusringe jäi veelgi vähemaks · 1970ndail aastail kehtestati üldine kohustuslik keskharidus · propageeriti kakskeelsust · 1978 alustati venestamist 18. Hariduse areng ENSV-s. Lk. 130-131; TV lk. 56-57 ül. 4-6. · ENSV koolikorralduse aluseks sai teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olnud koolikorraldus · Õppeained, mille sisus tehti varasemaga võrreldes rohkem muutusi, olid humanitaarained: keeled, kirjandus, ajalugu, kodanikuõpetus · Usuõpetus oli nõukogude koolis keelatud · 1970. aastate haridusreformiga muutus keskhariduse omandamine kohustuslikuks ja õpilase jaoks lihtsamaks Milliseid peeti oluliseks, mida mitte? Oluliseks peeti eesti kommunistlike kirjanike sõjaaegne ja -järgne looming (nt. E. Männiku ,,Südamete proov". Vene kirjandusest on toodud kõik nõukogudeaegsed kirjanikud, nagu M. Gorki, Majakovski, Ostrovski, Fadejev, Dladkov, solohhov, Makarenko, Katajev, B
- kirikliku leeriskäimise vastu: hakati korraldama noorte suvepäevi 1957. - ilmalik surnuaiapüha kirikliku asemele - ilmalikud matused ja abielusõlmimised said pidulikkust juurde 4. Hariduselu Eesti NSV-s: · ENSV koolikorralduse aluseks sai teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olnud koolikorraldus · Õppeained, mille sisus tehti varasemaga võrreldes rohkem muutusi olid humanitaarained: keeled, kirjandus, ajalugu, kodanikuõpetus. · Usuõpetus oli nõukogude koolis keelatud. · 1970. aastate haridusreformiga muutus keskhariduse omandamine kohustuslikuks ja õpilase jaoks lihtsamaks. 5. 1970. aastail mindi Eestis üle kohustuslikule keskharidusele. Põhjendage sellega kaasnenud negatiivseid nähtusi: * Keskhariduse taseme langus küpsustunnistused said ka need õpilased, kes seda ei väärinud;
ülevat suhtumist kirikusse ja religiooni. Noorema põlvkonna puhul see õnnestus. ENSV kirik jäi püsima ja täitis vaimse opositsiooni rolli. Hariduolud Iseseisvusaegne haridussüsteem likvideeriti täielikult. Koolikorraldus rajanes ühtluskooli süsteemil, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Terava surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu. Marksistliku käsitluse tunnusjooneks Eestis sai klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas. ENSV-s kehtestati esialgu 7-klassine, hiljem 8-klassine kooliharidus (1959.a). 1970. aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks; pärast 8. klassi lõpetamist tuli õpinguid jätkata kutseõppeasutuses või üldhariduslikus keskkoolis
süsteemil, õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Terava surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo Otsesele füüsilisele vägivallale lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna kõrval õpiti süvendatult NSVL ajalugu. Marksistliku käsitluse tunnusjooneks Eestis sai vaimuelu täielikus allutamises valitsevale reziimile ning sõjaeelse kultuuri keelamine. klassivõitlus ja eesti ning vene rahva ajalooline sõprus. Kooliõpetuse tase langes, paljastati nn kodanlikke natsionaliste õpetajaskonna seas. ENSV-s kehtestati esialgu 7-
asendati ilmalikega. *Vaatamata repressioonidele ja propagandale jäi kirik ENSVs ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud allutada valitsevale reziimile. *Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. *Kasutusele võeti ühtluskooli süsteem, õppetöös hakati lähtuma NSV pedagoogika põhimõtetest, revideeriti õppeprogramme, ideoloogilise surve alla langesid humanitaarained ja nende õpetajad, süvendama hakati NSVL ajalugu. *Õpetajaskonda tabas nn. kodanlike natsionalistide paljastamine, mis tõi kaasa nende vallandamise. Kõik see tõi kaasa kooliõpetuse languse. *ENSVs kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959 8-klassiline kooliharidus. *1970 muudeti keskharidus kohustuslikuks. Pärast 8. klassi pidi haridust jätkama kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Kõige selle pärast langes haridus veelgi, sest lõputunnistuse said ka need, kes seda ei väärinud.
xxxvii. Kodu- ja Välis-Eesti suhted.............................................................................................. 15 xxxviii. Venemaa eestlased........................................................................................................... 15 8. Kokkuvõte........................................................................................................................................ 16 i. Kasutatud kirjandus: Eesti Ajalugu II 20. sajandist tänapäevani Ago Pajur, Tõnu tannberg Avita, Tallinn, 2006 3 1. Sissejuhatus Selle referaadi ülesanne on refereerida Nõukogude Eesti kohta. Rääkida selle kohta, mis Eestis tol ajal juhtus ja oli
Taastus laulupidude traditsioon. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Maakultuur hakkas hääbuma. Haridusolud. Õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Maailma ja eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7- klassiline ja alates 1959. aastast 8-klassiline kooliharidus. Keskkharidus tehti kohustuslikuks, see viis aga hariduse sisulisele allakäigule. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mutmesugused kampaaniad. Vastupanukultuur. Kitsenesid sidemed läänepoolse kultuuriga. 1970ndad olid vastupanukultuuri tekke ajaks, mille kandvaks jõuks oli rahvuslikult meelestatud haritlaskond. 1980. aastate teisel poolel lülitus Eesti loovharitlaste
Ateistliku propaganda eesmärk oli inimest suhtumist kirikutesse muuta vaenulikuks või vähemalt üleolevaks. Ent vaatamata kõigele oli kirik ainus avalik organisatsioon, mida ei suudetud täies ulatuses allutada valitseva reziimi kontrollile. Koolikorralduse aluses võeti teistes nõukogude liiduvabariikides kasutusel olev ühtluskooli süsteem. Terava ideoloogilise surve alla langesid humanitaarained ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval hakati õpetama ka NSV Liidu ajalugu. Kooliõpetuse tase langes. Eesti NSV-s kehtestati algselt 7-klassiline ja seejärel 8- klassiline kooliharidus. 1970. aastatel muudeti keskkool kohustuslikuks. Peale 8. klassi lõpetamist tuli õppimist jätkata, kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Keskhariduse kohustuslikuks tegemine viis haridus allakäigule, kuna tunnistused said ka need inimesed, kes seda ei väärinud. Õppimisvõimetutele õpilastele tagasid keskhariduse koolidele ettenähtud õppeedukus protsendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid