Ajalugu ptk 3-43 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks ?
  • Mis olid EK(b)P VIII pleenumi üldisemad põhjused ?
  • Millal toimus EK(b)P VIII pleenum ?
  • Mis olid EK(b)P VIII pleenumi otsesed tagajärjed ?
  • Mis olid EK(b)P VIII pleenumi kaugemale ulatuvad tagajärjed Eesti jaoks ?
  • Milles väljendus Hrustsovi-aegne sula sisepoliitikas ?
  • Millised näited seda kinnitavad ?
  • Miks see protsess toimus ?
  • Keda nimetati metsavendadeks ?
  • Mis põhjustel läksid inimesed metsavendadeks ?
  • Mida lootsid metsa läinud inimesed ?
  • Milliste vahendite ja võtetega võitlesid ametivõimud metsavendade vastu ?
  • Miks võis olla ka eestlaste hulgas negatiivset suhtumist metsavendadesse ?
  • Mis olid liikumise iseloomus toimunud muutuste põhjused ?
  • Mida tähendab küüditamine ?
  • Keda nimetati kulakuks ?
  • Millal toimus esimene massiküütamine Eestis ?
  • Millistest maakondadest küüditati suhteliselt vähem inimesi, miks ?
  • Millisesse piirkonda küüditatud veeti ja mida nad seal tegema pidid ?
  • Milline oli küüditamise eesmärk ?
  • Milline muutus riigi sisepoliitikas võimaldas küüditatuil koju naasta ?
 
Säutsu twitteris
Nõukogude võim Eestis kehtestati 1917. aastal 27.10. Punaarmee okupeeris EV 17.juuni 1940. Saksa  okupatsioon  
asendus taas Nõukogude okupatsiooniga 1941. aasta 24.11. Nõukogude aja lõpp ja Eesti iseseisvus aastal 1991. 20 
august.

Piirid -  Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus . Piiride  
muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti  idapiiri  nimetati Eestis kontrolljooneks. 
Vallad  – 1950 kaotyati vallad. Linnapiirkonnad
Maakonnad oli 13 maakonda . Loodi 3 maakonda: Hoou-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950 maakonnad likvideeriti. 39  
rajooni
Oblastid – rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse  
kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27. aprillil  1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu,  
Pärnu.

Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi  otseseks põhjuseks?
Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremaks tegemine, kodanliku natsionalism . Taheti kiiremini Eesti venestada ja  
siinne  juhtkond asendada venemeelsega.
Mis olid EK(b)P VIII  pleenumi  üldisemad põhjused?
Alahindamine, kolhoosipoliitika, nõrk kriitikas ja enesekriitikas. Tolleaegne Eesti kõrgem juhtkond oli liiga kodanlik,  
natsionalistlik , puudulik kaardivalik.
Millal toimus EK(b)P VIII  pleenum
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Ajalugu ptk 3-43 #1 Ajalugu ptk 3-43 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Asiaks Õppematerjali autor

Mõisted

Teemad

  • juuni 1940
  • aastal 1991. 20
  • august
  • Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride
  • muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks
  • kaotyati vallad. Linnapiirkonnad
  • oli 13 maakonda. Loodi 3 maakonda: Hoou-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950 maakonnad likvideeriti. 39
  • rajooni
  • rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse
  • kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu
  • Pärnu
  • Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremaks tegemine, kodanliku natsionalism. Taheti kiiremini Eesti venestada ja
  • siinne juhtkond asendada venemeelsega
  • Alahindamine, kolhoosipoliitika, nõrk kriitikas ja enesekriitikas. Tolleaegne Eesti kõrgem juhtkond oli liiga kodanlik
  • natsionalistlik, puudulik kaardivalik
  • aasta märtsi teisel poolel
  • Ulatuslik suupuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis; juunikommunistid arreteeriti ja saadeti
  • vangilaagrisse, Karotamm vabastati ametist, ka E-Päll jäi oma ametikohast ilma
  • Süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutus, stalinlik ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri, kultuurivaldkonna
  • puhastus. Võimule vaid Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga. Eesti venestumine kiirenes
  • oluliselt
  • Võimult tõrjuti Moskva käskude täitjad. Vägivallapoliitika vähenes. Kohalikud elanikud said tööd. Inimeste materiaalse
  • olukorra paranemine
  • Ungari ülestõus
  • Berliini müür
  • Kuuba kriis
  • aktiivne eneseteotus, füüsiline vägivalla kadumine, tarbeesemed jõudsid Soomest
  • EÜE, õpilaste omavalitsus, kultuurielu hakkas elavnema, uued kunstivoolud
  • Tallinn-Helsinki laevasõit
  • Laienesid riigipiirid
  • Oludega lepiti, paremad võimalused
  • 1978, kuulekam käsutäitja, oskuslik poliitika oma meeskonna kujundamisel
  • õigete inimeste ohjeldaja
  • rahvuslikkuse rõhutamine
  • nimetati Nõukogude Liidus juhtivaid ja strateegilisi ametikohti parteides, millele määratud inimesed
  • pidid kinnitama kommunistliku partei
  • avalik kiri Eesti NSV-st, sellele kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest. Selle tulemusena vähenes
  • venestamispoliitika
  • ehk ränne, püsiv elukoha vahetus
  • Mobilisatsioonidest kõrvalehoidjaid ja lihtsalt nõukogude võimu eest pakku läinud
  • inimesed. Sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu
  • Et kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu
  • Lootsid taastada Eesti iseseisvuse
  • Abi? Elanikud varustasid neid toiduga, andsid vahel peavarju ning jagasid
  • informatsiooni
  • Võitlemiseks kasutati nende vastu sõjaväe
  • regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi, aga ka kohalikke nõukogude aktiviste
  • Sest rüünati julgeoluüksusi ja
  • hävituspataljone, korraldati diversioone raudteel. Samal ajal rööviti kauplusi, talusid. Tekitades hirmuõhkkonna
  • protest nõukogude süsteemi suhtes, relvade kogunemine, noorsoorahutused, eeskuju
  • metsavendadelt, eesti rahvulaste liit
  • tegutsesid koos NL teisiti mõtlejatega, pagulased
  • Enesekeskne, eestikeskne, loodeti iseseisvust saavutada, sulaaeg, ühiskond liberaliseerus
  • On inimeste vägivaldne ümberpaigutamine siberisse ja teistesse piirkondadesse. Loodeti
  • maha suruda mõte vastupanust ja iseseisvuse taasamisest
  • Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu või omasid põllutöömasinaid
  • juuni 1941
  • Hiiu ja Saare maakonnast, kuna need on saared ja
  • sealt oli raskem inimesi korraga ära vedada
  • Saadeti põhiliselt Krasnojavski kraisse ja
  • Novosibirski oblastidesse. NL heaks pidid tööd tegema
  • Eesmärgiks oli kõrvaldada terveid sotsiaalseid inimgruppe ning seada nad tahtlikult
  • tingimustesse,mis põhjustasid täieliku või osalise hävimise
  • Stalini surm. Vägivalla osaline heastamine
  • Represseeritute õigeksmõistmine
  • Majandus tervikuna
  • talupidamisele tugines põllumajandus. (riiklik eraomand), majandussüsteemi lammutamine
  • sundkollektiviseerimine, sundvõõrandamine ehk riigistamine, 30ha, keskmine 15ha
  • majanduspoliitika, majanduselu allutati plaanimajandusele, jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku
  • ja tähendas üleminekut käsumajandusele
  • ei arvestatud kohalie toorainete ja tööjõuressurssidega, hakati moodustama riiklikke
  • põllumajandusettevõtteid. 5 astakuplaanid
  • mindi üle uuele majanduspoliitikale, rajada kolhoose, rasketööstuse eelisarendamine. Toodangud
  • üleliidulisele turule. Vajadused olid kõige olulisemad. Eraomandi akotamine ja riigistamine
  • Tööstus
  • toimus Eesti mastaapidele mitte vastavate suurtehaste rajamine, nende tooraine veeti sisse ja
  • toodang välja
  • võeti tööle sissetulevat tööjõudu, organiseeritud värbamine Eestisse. Suurtööstus kuulus NL
  • sõjatööstus kompelksi ja kohalikel võimudel polnud nende üle võimu
  • Põllumajandus
  • taheti, et talupered astuksid kolhoosidesse ja sellep toimus 1945 25märts küüditamine, millega loodi
  • hirmuõhkkond. Kulakutel kõrge põllumajanduse maks, propaganda, sovhoosid ehk eraomand
  • kolhoos pidi ära andma enamiku põllusaagist ja loomapidamis saatustest, põllumajandus langes, põldude
  • viljakus langes, kariloomade arv vähenes

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

2
doc
Ajalugu 2- 39-43 ptk
89
doc
Ajalugu
26
docx
Ajalugu 3-kursus
21
docx
EESTI NSV 1945-1985
17
docx
Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine
16
doc
Nõukogude Eesti
24
doc
11 klassi ajaloo kokkuvõte
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !