Ajalugu peale II MS (0)

Kommunistliku süsteemi kujunemine

 Konflikt Jugoslaaviaga – 1948. o Diktaator Josip Broz Tito (1892 – 1980) keeldus allumast Stalinile o Tal oli idee luua Doonau riikide föderatsioon ja säilitada poliitiline sõltumatus o Võttis vastu majandusabi Marshalli plaaniga o Tito oli muidu lahe. 1984. aastal osales ka LA-s olümpiamängudel.  Konflikt Hiina RDV-ga – Pärast Stalini surma kuni 70. alguseni. o Peale 1953. aastat lootis Mao Zedong (1893-1976), et temast saab uus NSVL-i juht o 1966 katkestati sidemed kahe kommunistliku partei vahel o 1969 – esimene tõsine relvakonflikt NSVL-Hiina piiril. NSV Liit Stalini ajal (1922-1953) Sisepoliitikas: o Kollektiviseerimine, näljahädad, rajati GULAG-e (e. vangilaagreid), kuhu saadeti kõik ,kes oleksid suutnud mingitki ohtu liitvabariigile kujutada.

Lähiajalugu 2. osa peatükk 18 - Ameerika Ühendriigid

Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA kodanike eneseuhkust. Re

Maailm pärast teist maailmasõda

seda ainult statistiliselt. Põllumajandus: Maal oli puudus tööjõust. Suur hulk inimesi oli II ms hukkunud. Puudus oli ka tehnikast. Kolhoosnikud ise nälgisid, et täita riiginorme. Kolhoosnikud olid sunnismaised, kellel puudusid dokumendid. 1946-47 oli põud peamistes NL teravilja tootvates rajoonides. Hoolimata sellest tuli täita riiginorme, viidi ka vilja välismaale. 3-4 miljonit inimest suri nälga. 1952. a. taastati põllumajanduse sõjaeelne kogutoodang. ka peale II ms jätkusid massirepressioonid, isegi hoogustusid. Uuteks represseeritavateks said okupeeritud territooriumitel elanud inimesed, vangi langenud NL sõdurid, suured rahvusgrupid (balti rahvad, Krimmi tatarlased, Volga sakslased, juudid, bakiirid jpt. väikerahvused). Jätkuvalt ka intelligentide taga kiusamine, eriti arstid. Enne oma surma hakkas Stalin ette valmistama uut puhastust ohvitserkonnas. Eriti marssal ukovi suhtes. Ideoloogiline surutis suurenes ka teaduses ja kultuuris

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

kehtestatud salastatust, repressioone, eriti aga tõkkeid inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele. Terminit kasutas 1946 esmakordselt W.Churchill oma Fultoni kõnes. Berliini müür, kui osa „raudsest eesriidest”, murti läbi 1989 seoses kommunistliku režiimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. 7. Ungari ülestõus 1940.aastate teisel poolel oli Ungaris läbi viidud sovietiseerimine ja kehtestatud kommunistlik diktatuur. Peale Stalini surma 1953 sai Urgari peaministriks Imre Nagy- kom. partei liige (1896-1958), kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist- hakkab ümber tegema poliitilist parteid, tahab kommunistlikku parteid paremaks muuta. Riigis peatati kollektiviseerimise ja lõpetati massirepressioonid. See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas, sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud ühiskonna liberaliseerimisega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955

NSVL

Iseloomusta NSVL välispoliitikat 1964 1985 · 1964 tuleb võimule Breznev, pärast teda J. Andropov ning sellesse ajavahemikku mahub ka K. Tsernenko · 1970 pingelõdvendus · Breznevi doktriin - tsehhoslovakkia sündmustest 1968 kuni 1989 aastani · Külma sõja jätk · Võidurelvastumine · Ei suhtle lääneriikidega · Sotsialismileeri tugevdamine · Neostalinism (Breznev oli mõõdukas neostalinist) · Stagnatsioon breznevi ajal seisak majanduses - majandus langes, aga sõjatööstus töötas täisduuril priviligeeritud seisundis · Luure propaganda USA vastu · Andropov surub maha Ungari ülestõusu Iseloomusta NSVL sisepoliitikat ja majandust 1985 1991 · Võimul Gorbatsov · PERESTROIKA maj struktuuri lihtsustamine, tootmine olgu mõistlik · Glasnost avalikustamine (majanduselu, poliitika jm), tsensuuri kaotamine · Esimesed demokraatlikud valimise

Kordamisküsimused Külm sõda

Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947- 1991 1. Külm sõda. Pt 1-4, 16. Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see toimus, kui kaua kestis? Külm sõda (1945- 1990) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad) *NSV Liidu sõjaline tugevnemine ja territooriumi laienemine II ms tulemusel *USA sõjaline, majanduslik, poliitiline tugevnemine ja üleminek maailmapoliitikale II maailmasõja järe

11.klassi ajalugu

176

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

Armija Krajowa lootis ühelt poolt, et Punaarmee, mis on jõudnud Vislani välja ja sisenenud Varssavi eeslinnadesse, osutab neile abi, teisalt loodeti ülestõusu õnnestumisel võtta riigi pealinn enda kätte, kutsuda Londonist kohale pagulasvalitsus ja taastada Varssavis seaduslik Poola võim. Tegemist oli ulatusliku väljaastumisega, relvavõitlejaid ainuüksi 50 000. Lootused läksid vett vedama, Punaarmee jäi teisele poole Visla jõge tegevusetult peale vaatama, mis Varssavis toimus- põhjused poliitilised. Stalini huvides polnud see, et Varssavis tuleks võimule pagulasvalitsus. Lääneliitlased üritasid ülestõusnud aidata moona ja sõjavarustusega, õhuoperatsiooni edukaks teostamiseks oleks NL-l vaja olnud eraldada brittide jaoks oma territooriumil sõjavägi. NL keeldus lennuvälju eraldamast ja Briti lennukeid oma õhuruumi lubamast. Sakslased suunasid Armija Krajowa ülestõusnute vastu