Ajalugu eestist ja eesti sõdadest (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Esimene maailmasõda

Ternopoli joonel. 191 21.veebruar ­ Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni ­ Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli ­ Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp ­ Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts ­ Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts ­ Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill ­ USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober ­ Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober ­ enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember ­ Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar ­ Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.

Ajalugu

40

docx

Esimene maailmasõda

Ternopoli joonel. 191 21.veebruar – Verduni lahingu algus läänerindel. 6 31.mai-1.juuni – Jüüti merelahing Saksa ja Suurbritannia laevastike vahel. 1.juuli – Somme`i lahingu algus läänerindel. aasta lõpp – Saksamaa oli kaotanud kõik oma kolooniad Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 191 veebruar-märts – Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II 7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse.

11.klassi ajalugu

3

doc

1. maailmasõda

Poola (koridor) Belgia Taani Austria-Ungarist: Jugoslaavia Tsehhoslovakkia Austria Ungari 7.Enamlaste võidu põhjused kodusõjas *Enamlastel õnnestus Punaarmee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks *Kehtestasid oma võimualal karmi korra *Rakendati sõjakommunismiks nim. Majanduspoliitikat *nende kätte jäid tööstuspiirkonnad nind raudteesõlmed *valged tõrjusid potentsiaalseid liitlasi *valgete tegevus oli kordineerimata *valged ei tunnistanud äärealadel tekkinud riikide iseseisvust 8. Eesti Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale 28. nov 1918 algas Eesti Vabadussõda. Suures ülekaalis Punaarmee vallutas 1919 jaanuari alguseks suure osa Eestist (30-40km Tallinnast). Paljud eestlased ei uskunud, et suudavad suurele Venemaale vastu seista, ridele läksid peamiselt vabatahtlikud, kelel hulgas paistsid silma just koolinoored. 1919 algul tuli aga sõjaseisus ootamatu pööre.  Eesti väed olid jõudnud organiseeruda, merelt toetas neid Inglise laevastik ja toeks oli ka

Ajalugu

20

docx

Ajalugu I maailmasõda

Rahvakomissaride Nõukogu kehtestab Gregoriuse kalendri 31.01.1918 järel tuleb 14.02.1918 Sakslastega alustatakse detsembris 1917 Brest-Litovskis rahuläbirääkimisi Lenin peab rahu vajalikuks kindlustamaks revolutsiooni rahu oli ajutiselt vajalik, et saaks oma võimu kindlustada paljud tahavad sõda jätkata lootes maailmarevolutsioonile Saksamaal Veebruaris 1918 sakslaste pealetung sunnib Venemaa karmide tingimustega nõustuma (sõlmimine 03.03.1918) eesti alad saksamaa võimu alla suur tükk euroopast võetakse venemaalt ära Kodusõda Venemaal 6.12.1917 kuulutab Soome ennast iseseisvaks punastele ei meeldi Soome iseseisvumine, tahetakse et soome nendega ühineks veebruar-mai 1918 punaste ja valgete vahel kodusõda punaseid toetab Venemaa, valgeid Saksamaa (kindral von der Goltz) Paljudes Venemaa piirkondades ei tunnistata enamlaste võimu valged soovivad taastada Venemaa ühtsust

Ajalugu

21

docx

Eesti iseseisvumine Vabadussõda-2

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi ( esimene 26. nov. 1905- Eesti Rahvameelne Eduerakond) 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi

11.klassi ajalugu

5

docx

Eesti iseseisvumine ja iseseisvumise eeldused

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi

Ajalugu

9

doc

Eesti iseseisvumine

· Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia

Ajalugu

6

rtf

Vene- ja Eestiaeg

aasta Esimese maailmasõja puhkemine 1914 juulis tappis Serba anarhist Austria-Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, hertsog Ferdinandi, selle halva iseloomuga mehe mõrvamisest sai alguse sündmusteahel, mis viis seninägematu maailmasõjani. Ühel poolel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Teisel pool Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõpuks terve maailm kaasa arvatud Ameerika Maailmasõda ja Eesti Eestlased olid sõdiva riigi all, mistõttu pidid hakkama oma verd ohverdama (alguses 60 000 meest, pärast veel kümneid tuhandeid kokku u. 100 000 meest, kellest u. 10 000 langes) Sõja puhkedes olid eestlased lojaalsed ja isegi entusiastlikud tänu Saksa-vastasele propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlased keeldusid. Venelaste ebaegu õõnestas eestlaste entusiasmi

Ajalugu

Kommentaarid (0)