Eesti
taasiseseisvumine
Nõukogude Liidu riigipöörde läbikukkumine andis paljudele liiduvabariikidele võimaluse iseseisvumiseks. 1985. aastal tuli NSV
liidus võimule Mihhail Gorbatšov, kes viis seal läbi
ümberkorraldusi, mida kutsuti perestroikaks. Ümerkorraldamise
käigus nõrgenesid tsensuurireeglid, avardus sõnavabadus, suurenes
massiteabevahendite mõju ja muututi sallivamaks eriarvamuste suhtes.
See kõik viis Eesti iseseisvumiseni ja Idabloki lagunemiseni.
Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta
lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse
uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning
sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma . 1987.
aastal loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
79 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marta95
Õppematerjali autor
8. IME MAJANDUSPROGRAMM…………………………………………………....10 9. ISESEISVUSE TAASTAMINE………………………………………………….…11 10. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………..12 2 UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele
Vabariik ja Slovakkia. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. Eesti taasiseseisvumine: 1. Kuidas mõjutas Eestit perestroika- ja glasnostipoliitika? (lk 108-109) Eestit mõjutas perestroika- ja glasnostipoliitka sellega, et toimus uue ärkamisaja algus, ühiskond politiseerus, toimus laulev revolutsioon, Eesti muutus üha enam iseseisvamaks. 2. Nimeta 1988.a. tähtsamad sündmused ja tegelased Eestis. (lk 108-110) 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS).
ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid
Kool Eesti taasiseseisvumine Klass Nimi Õpetaja: Koht UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatšovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn.fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele
VLO-ida-Euroopa sotsialistlikud riigid moodustasi 1955 aastal lääneriikide sõjalise organisatsiooni. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sulaaeg- Hrustsovi valitsemisaega nimetatakse nii. Stagnatsioon-1970 aasta ilmnes ühiskonnaelu kõigis valdkondades- majanduses, poliitikas, vaimuelus- valitsuse seisak ehk stagnatsioon. Dissidentlus-1960 aasta teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Metsavendlus-1944- 1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule. Suurküüditamine-1949 aasta 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt suur-küüditamist. Perestroika-Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) Augustiputs-Riigipöördekatse 19 august 1991
Ajaloo olümpaaadi konspekt. Vära,E. Tannberg,T. Lähiajalugu II. Õpik 9. klassile. Tallinn, 2004, lk. 108-118; 124-125. · Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul , kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga teisisõnu fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse ramaisest loobuma . · 1987.aasta augustis loodi I poliitiline ühendus : Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939
1990 veebruar Algasid ühinemisläbirääkimised kahe Saksamaa vahel. 1990 3. oktoober Kahe Saksamaa poliitiline ühinemine. 1990 Poolas astus presidendiametilt tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon lõpetas oma tegevuse. 1991 märts korraldati rahvahääletus uue liidulepingu sõlmimiseks, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldiva boikoteerisid seda rahvahääletust. 1991 18. august võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Kommitee (RESK) ja Gorbatsov suleti koduaresti. 1991 19. august Leedu sai iseseisvaks. 1991 20. august Eesti sai iseseisvaks. 1991 21. august Läti sai iseseisvaks. 1991 september - NSVL'i Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust. 1991 8. detsember Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmisid
Läbirääkimisi alustati 1990. Päev enne liidulepingule allakirjutamist püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti, rahvale öeldi, et ta haige ega saa ametiülesandeid täita. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid otsustavalt riigipöördekats augustiputsi vastu välja ja segadus likvideeriti mõne päevaga. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist. Eesti, Läti, Ungari ja Valgevene kuulutasid 1991.08 välja iseseisvuse. 1991 sept. Tunnistas NSVL Balti riikide iseseivust. Tõusis esile B. Jeltsin. Tema eestvedamisel ja tollase NSVL presidendi teadmata sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8.12.1991a omavahelise liidulepingu moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Paari päeva pärast liitus sellega veel 8 endist liiduvabariiki, see viis NSVL lõpliku lagunemiseni. 25.12.1991 loobus Gorbatsov presidendiametist. NSVL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid