Ajalugu SH - 1 KT teema kokkuvõte (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

ROOTSI AEG

Tema reeglistikku tuntakse kui vana kirjaviisi, mis oli kasutusel 19s keskpaigani. Rootsi aega nim ka vanaks heaks Rootsi ajaks. See omane vaid eestlastele ja lätlastele. Rootsi aja lõpus oli eeskätt riigitalupoegadele tehtud teatud soodustusi, nende olukord oli paranenud. 18s algusel nende olukord aga halvendus jälle. Seetõttu nimetat nt Rootsi aega heaks. Idealiseerimine, et see oli hea aeg, algas alles 19s teisel poolel, kui Eestis algas rahvuslik liikumine ning oma ajalugu hakati rohkem uurima. Oli vaja leida midagi positiivset varasemast perioodist. Vene aeg oli tol momendil, eelmised kas liiga lühikesed või liiga kauged. Seega oli endine, mida mäletati ja pärimused olid, oligi Rootsi aeg. Eriti just lõpu poolt. Tuleb ka arvestada, et enamiku Rootsi ajast olid talupojad pärisorjad. Talupojad ühest rahvusest (eestlased) ja mõisnikud teisest rahvusest (sakslased). Keskvõimu kandjateks üldsegi rootslased, seega kolme eri võimu põimumine. Rootsi aja +

Ajalugu

3

docx

Rootsi aeg

Rootsi aeg Põhja Eesti läks Rootsi kätte Pljussa lepinguga 1583. Lõuna Eesti läks 1629. aastal Altmargi lepinguga Rootsi kätte (Poolalt). Saarema läks Brömsbro lepinguga 1545 Rootsi kätte (Taanilt). Põhja Eestis moodustus Eestimaa kubermang. Lõuna Eestis ja Põhja Lätist moodustati Liivimaa kubermang (Riia keskus). Tegemist oli (kindral) kubermanguga. Viljandi ?, Järva, Harju ja Lääne kubermang moodustati Eestimaa kubermangus. Liivimaa kubermangus aga Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu kubermang. Selline haldusjaotus oli kuni 1783. Aastani, mil Venemaal asehaldusaeg. Saaremaad põhimõtteliselt võeti Liivimaa kubermangu alla, aga see oli eristaatuses, mida juhtis Kuningale alluv juht. Ingerimaa moodustasid Narvas ja sellest idas olevad alad. Setumaa (Piusa ja Võhandu jõgi piiriks) ei kuulnud Rootsile vaid Venemaale. Kubermangu poolt välja antud seadusi nimetatakse patentideks. Kõik patendid saadeti kihelkonna lähimasse postijaama. Samad seadused, mis puudutasid talupoe

Ajalugu

13

odt

Eesti ajalugu. Rootsi aja algus kuni Põhjasõda.

*Reaalse töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner J. Skytte -Tegi eeltöö kooli avamiseks *Alguses ei olnud ülikool, vaid 1630. aastal avati Tartus gümnaasium *1631. aastal avati Tallinnas ka gümnaasium -Selleks, et noormehi ette valmistada ülikooli astumiseks -Olid akadeemilised gümnaasiumid -Palju keeli -Ladina, kreeka, heebrea, prantsuse keel -Aritmeetika, geomeetria, loogika, retoorika, ajalugu *1632. kirjutas Gustav II Adolf alla ülikooli rajamise ürikule *1632. aastal toimus esimene ülikooli pidulik avamine *Ülikoolil oli autonoomia -Ei sõltunud kohalikest rüütelkondadest -Õigus tegutseda iseseisvalt -Sai välja anda teaduskraade -Bakalaureus, magister, doktor *Raha ülikooli jaoks tuli mõisadest -Said endale mõned riigimõisad Ingerimaa kubermangust -Keskus oli Narva

Ajalugu

6

docx

Eesti rootsiajal

tegutses seal jesuiitide gümnaasium ning see oli enamvähem Rootsi Baltikumi valduste keskel. Reaalse töö kooli avamiseks tegi ära J. Skyttle. Esialgu ei avatud isegi mitte ülikool, vaid kõigepealt 1630.a gümnaasium. Järgmisel aastal avati gümnaasium ka Tallinnas. Tegemist oli akadeemiliste gümnaasiumitega, kus palju rõhku pöörati keelte õppimisele ­ ladina, kreeka, heebrea, prantsuse. Peale nende õpiti ka aritmeetikat, geomeetriat, loogikat, retoorikat, ajalugu. Alles pärast seda kui gümnaasium Tartus oli tegutsenud paar aastat, siis 1632.a kirjutas Gustav II Adolf alla ülikooli rajamise ürikule. Ülikoolil oli autonoomia, ta ei sõltunud kohalikest rüütelkondadest, tal oli õigus tegutseda täiesti iseseisvalt, ta sai välja anda ka teaduskraade ­ bakalaureus, magister, doktor. Ülikooli ülalpidamiskulude kandmiseks läksid ülikooli käsutusse mõned mõisad Ingerimaa kubermangust (selle keskus oli Narva).

Ajalugu

9

doc

Rootsi aeg + Põhjasõda

Ülikool asutati Tartusse, sest Tartu oli Baltikumi valduste keskpunktiks ning Tartul oli olemas hariduse andmise traditsioon (oli asunud seal ka Jesuiitide gümnaasium). Praktiline töö tehtud J. Skytte poolt. Mõlemasse kubermangu rajati üks gümnaasium: 1630a.Tartusse 1631a. Tallinnasse Gümnaasiumis õpiti palju keeli (ladina, kreeka, heebrea, prantsuse keel). Õpiti ka aritmeetikat, geomeetriat, retoorikat, ajalugu ja loogikat. 1632a. ­ rajati ülikool (ülikoolile oli ainuomane teaduskraadide väljaandmine ja oma autonoomia olemasolu). Gustav II Adolf kirjutas alla ülikooli rajamise ürikule. Tema järgi sai ülikool nimeks Akadeemia Gustaviana. Selleks, et ülikool üldse eksisteerida saaks, oli vaja raha. Ülikooli kasutusse anti Ingerimaal asuvad riigi mõisad, millelt saadud tulu kasutati ülikooli ülalpidamiseks. Ülikoolis erinevad teaduskonnad: kunsti-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond.

Ajalugu

13

docx

Ajalugu II kursus

Ajalugu II kursus Rootsi aeg Eestis 1561 - Tallinna vasallide ja Rootsi vahel / Tallinn ja selle lähiümbrus 1583 - Pljussa vaherahu - Venemaa ja Rootsi vahel / Põhja-Eesti kui ka Ingerimaa vallutatud linnused 1629 - Altmargi vaherahu - Rootsi ja Poola vahel / kogu Eesti mandriala (Lõuna-Eesti), Põhja-Läti koos Riiaga 1645 - Brömsebro vaherahu - Rootsi ja Taani vahel / Saaremaa 1660 - Olivia vaherahu - Rootsi ja Poola / Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaale + Ruhnu saar Asutus 1558 - Enne Liivi sõda: 250 000 - 300 000 inimest 1629 - 120 000 - 140 000 inimest, Altmargi vaherahu, sõja lõpppunkt, vahepeal oli olnud koloniseerimine 1695 - 350 000 - 400 000 inimest, enne näljahäda, talurahva jõuline kasv peale sõda, eestlasi ei võetud Rootsi sõjaväkke, pikk rahuaeg 1698 - langes ⅕ võrra, suur näljah�

10.klassi ajalugu

3

docx

Eesti alad Liivisõjast Põhjasõjani

Eesti alad Liivisõjast Põhjasõjani 1.Millised olid Liivi sõja eelsed rahvusvahelised probleemid Läänemere piirkonnas? * Läänemere kaubanduses valitses Hansa Liit * Valitsemine Läänemerel ja selle kallastel. 2.Liivi sõja ajend ja põhjused, toimumisaeg, osapooled ja tagajärjed, rahulepingud. * Toimumisaeg: 22. jaanuar 1558 ­ 1583. aastal * Ajend: Tartu maks- Vene tsaar nõudis Tartu piiskopkonnalt makse. Põhjendusena väideti, et Liivimaa on Vene võimu alune maa. * Põhjused: 1) Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel 2) Uute territooriumite vallutamine 3) Kaubateede hõivamine * Osapooled: Rootsi, Taani, Poola, Venemaa(Moskva suurvürstiriik) * Tagajärjed: 1582- läks Lõuna-Eesti Poola võimu alla; 1583- Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla; Saaremaa jäi Taani võimu alla. Venemaal ei õnnestunud Vana-Liivimaa alasid oma riigiga ühendada. * Rahulepingud: 1) 1582- Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel. 2) 1583-

Ajalugu

12

docx

Ajaloo mõisted ja küsimused

Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684  1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak  Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius  Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sil

Ajalugu

Kommentaarid (0)