võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi. 3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 3. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed. 22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile teha järeleandmisi, siis ta rahuneb maha ja suur sõda suudetakse ära hoida. Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 4. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu.
b) Itaalia okupeeris Albaania. Mongoolias oli NSVL ja Jaapani vahel juba 1938. Aastal alanud sõjategevus, mis jätkus 1939. Aastal c) Saksamaa hakkas Poolalt nõudma Danzigit (Gdanski). Lääneriigid teatasid, et nad kaitsevad Poola puutumatust. Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL vahel algasid läbirääkimised. Edu korral oleks Saksamaa jäänud kahe tule vahele. Kas lepituspoliitika õigustas ennast? ÕIGUSTAS Sõda algas 1939. aastal. Lepituspoliitikat ajades välditi varasemat sõja puhkemist. Lepingutega kindlustati riikide julgeolekut ja garanteeriti konflikti mittepuhkemine. EI ÕIGUSTANUD Saksamaale järeleandmine ei aidanud sõda vältida. Kui sõda oleks alanud varem, oleks Saksamaa jõudnud niisugust sõjalist võimsust saavutada ja konflikt võinuks lõppeda varem. Chamberlain ise väitis, et ta tõi maailmale rahu. Miks ta nii arvas? (1 p)
II MAAILMASÕDA 1. Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. 2. Eesmärgid 3. Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada.
3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja teatati Austria ühedamisest Saksamaaga ansluss. Korraldati rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele
............................................ 4 1.6 Molotov Ribbentropi pakt.......................................................................................................... 4 2. Teise Maailmasõja algus..................................................................................................................... 4 2.1 Poola purustamine........................................................................................................................ 4 2.2 Kummaline sõda 1939 1940 ..................................................................................................... 4 2.3 Välksõda läänes ........................................................................................................................... 4 2.4 Lahing Inglismaa pärast ............................................................................................................... 4 2.5 Saksamaa vallutab Balkani poolsaare..........................................
7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa, hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja Stalin - Venemaa valitseja Vajalikud mõisted Ansluss (sks Anschluss: ühendamine, liitmine) - Austria liitmine Saksamaaga Holokaust - Juutide hirmus saatus Teise maailmasõja aastail
14.august 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. a) Stalin, FDR, Churchill. b) Lääneriigid ei kavatse NL-ga Baltikumi pärast sõdida. c) Teine rinne avatakse Lääne-Euroopas. d) NL lubas aidata Jaapanit purustada. 7) Jalta konverents 4.-11. veebruar 1945. a) Veelkord tunnustati NL-i 1941.aasta piiri(sh. Poola) b) Saksamaa jagamine pärast sõda okupatsioonitsoonideks. c) ÜRO asutamine. 8) Talvesõda sõda Soome ja NSVL-i vahel. 30.nov 1939 12.märts 1940. Soome võit. 9) Teine rinne pärast Teherani konverentsi avatud rinne Lääne-Euroopas, eesmärk Saksamaa olukorda raskendada. 10) Holokaust juutide massiline hävitamine. 11) Nürnbergi kohtuprotsess kohus sõjasüüdlaste üle. Toimus vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 12) Antisemitism juudivastasus.
3. Tähtsamad sündmused Euroopas 1939-1941 Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17.septembril sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda ning Poola jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda). Soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidid siiski loovutama NSV liidule Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenial ära Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas taas aktiivset tegevust Saksa armee: vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. See järel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaale. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia
Kõik kommentaarid