Ajalugu I Kursus Vanaaeg (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused ?
  • Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast ?
  • Kuidas seonduvad omavahel Niiluse üleujutused ja vaarao jumalik võim ?
  • Kuidas on seotud "Sinuhe jutustus" egiptlaste surmajärgsuse-kujutlus ?
  • Miks tekkisid egiptuse kunstis kaanonid ja miks just sellised ?
  • Millest ilmneb, et Mesopotaamias levinud loomismuut on kirja pandud Babüloonia riigis ?
  • Mille poolest sarnanevad jumalad Amon ja Marduk ?
  • Kuidas maarasid Mesopotaamia looduslikud ja ajaloolised olud kiilkirja arengut ?
  • Mismoodi mõjutas Mesopotaamia ehituskunsti kivi ja puidu puudumine ?
  • Missugused erinevused on Egiptuse ja Mesopotaamia templitel ?
  • Mida on ühist ja mida erinevat Mesopotaamia reljeefidel ning egiptuse pinnakunstil ?
  • Mis neid eristab ?
  • Kummal puhul osutuvad kõrvutused täpsemaks ?
  • Milline seos oli teatril kangelaseepikaga ?
  • Missugustest osadest koosnevad kreeka tempel ja selle sambad ?
  • Millest olid tingitud ida- ja laaneprovintside erinevused ?
  • Kuidas kajastuvad Rooma riiklus, elulaad ja mõtteviis rooma kultuuris ?
  • Mis võlub rooma arhitektuuris kõige rohkem ?
  • Kuidas austasid roomlased kunstis oma suuri vaejuhte ?
  • Mida võtsid rooma skulptorid üle kreeklastelt ja mida loid uut ?
  • Kuidas luuakse maalikunstis ruumiillusiooni ?
  • Millest oli tingitud riikluse umberkorraldamine hilises Rooma keisririigis ?
  • Mis põhjustas hilise Rooma keisririigi sojavae barbariseerumise ?
 
Säutsu twitteris
Ajalugu I Kursus Vanaaeg

2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine

1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused?

Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke põhjused ja arenguteed võisid olla paikkonniti erinevad.

2.Mis eristab esiaega ajaloolisest ajast?

Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust.

3.Selgitada mõisted vanaaeg ja antiikaeg

Vanaaeg – Algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega . Sinna perioodi kuuluvad ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke.
Antiikaeg – Muistse Kreeka ja Rooma kujunemis -, õitsengu ja langusaeg (umbes 8.sajandist eKr kuni 5.sajandini pKr)


3.Peatükk. Idamaad

1.Millised eelmises õppetükis esitatud tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke?

Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ja esimesed tsivilisatsiooni tekkisid just suurte jõgede ääres. Varaseimad põlluharijate asulad paiknesid Niiluse ääres juba umbes aastast 5000 eKr. Egiptuses rajati tsivilisatsiooni tekke alguses või varemgi ulatuslikke niisutussüsteeme, kanaleid ja tamme. Nende korrashoid ja ehitamine nõudis rohkesti tööjõudu. Suure hulga inimeste mobiliseerimine ja juhtimine toi kaasa ülemkihi esiletõusu ja aitas kaasa range riikliku korralduse väljakujunemisele. Ühiskonna juhtimine kõige laiemas mõttes võiski põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni tekke.



2.Kuidas seonduvad omavahel Niiluse üleujutused ja vaarao jumalik võim?
Osiris , kes oli Egiptuse kõrgeima jumaluse, paikesejumala poeg Ra poeg, oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija.


5.Peatükk.Kiri, Haridus ,Teadus ja Kirjandus


1.Leida Egiptuse ühiskonna üldiseloomu ja kirjaoskuse kitsa leviku vahelisi seoseid .

Kirjaoskust tundis vaid paar protsenti tollase aja kogu elanikkonnast selle keerukuse ja suure hulga markide parast . Haridus tahendas kirjutajaseisusse või koguni preesterkonda paasemist ja tagas kindlustatud elujärje ning auväärse ühiskondliku positsiooni. Ühiskonnas oli kõige rohkem keskmise ja alama astme ametnikke- kirjutajaid, kes kontrollisid töötajate tegevust, markisid üles koigi kohustused, jälgisid too kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Paljud neist ametnikest pärinesid lihtrahva hulgast, kuid pikkade aastate jooksul omandatud koolihariduse omandanud , seisid nad ühiskondliku positsiooni ja heaolu poolest muudest toortegijatest kõrgemal.

2.Kuidas on seotud “ Sinuhe jutustus” egiptlaste surmajärgsuse- kujutlus ?

Egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu- nende ettekujutuses jätkas lahkunu parast surma suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu oma kodumaal. Kombekohane matus, mis talle osaks sai, (uskumuse järgi )tagas igavese elu ning vaarao soosis teda ning ta eluajal ehitati talle valmis uhke hauakamber .




6.Peatükk. Egiptuse kunst

1.Võrrelda hauakambrite arhitektuurilisi vorme nende arengus.

Varasem üliku haudehitis oli piklik langusküljelise kasti taoline mastaba , mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Mastaba ühes küljes oli petikuksega nišš, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Tihti ümbritseti nišš müüriga ning kaeti katusega , nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume . Vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalide ja panipaikadega rajatis. Vaaraode hauakambrid olid aga kõrged püramiidid, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Selle sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Nende juurde viisid kaigud ning kaks ohukanalit. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Püramiidide nähtavuse ja rüüstamise tõttu hakati tegema kaljuhaudu. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor , sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Kaljuhaudade laheduses olid pooleldi kalju sisse raiutud templid.

2.Kirjeldada mõnda jumala- või vaaraokuju

Tutanhamoni kuldmask.
Tema silmad , ripsmed ja kulmud on värvitud nagu alati egiptuse kujudel, lõuga ehib ülikutunnusena valehabe, otsaesist vaarao võimusümbolid pistrik ja kobra . Peas on tal vaaraode triibuline rätik, kaelas on mitmerealine värvilistest helmestest ehe.

3.Miks tekkisid egiptuse kunstis kaanonid ja miks just sellised?

Kuna Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli kultuslik tahendus. Need olid seda rangemad, mida tähtsamat inimest kujutati. Kaanonid pärssisid kunsti arengut. Vaarao oli kõige tähtsam inimene, ning kõik keerles tema elu umber: lahingud, palvetamised, ohverdamised, oli ka intiimseid stseene ning oli ka perekondlikke rõõme ja muresid



8.Peatukk .Usk

1.Milline seos võib olla Mesopotaamia ühiskonna üldiseloomul ja kirjaoskuse suhteliselt laial levikul(Egiptusega võrreldes)?

Mesopotaamias kasutati kiilkirja – märgid vajutati savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Paljud märgid tähistasid esialgu mõisteid ja silpe (1500). Hiljem kasvas häälikumärkide osa ja märkide koguarv vähenes mõnesajale- seega see muutus lihtsamaks. Koolid asusid enamasti templite juures. Õpiti lugemist, kirjutamist, matemaatikat ja kirjandust. Enamik õpilasi, kuid mitte kõik, pärinesid jõukamatest perekondadest. Ühiskonna kõrgemates ja ka keskmistes kihtides oli kirjaoskus üsna levinud ja seda kasutati eraviisilises asjaajamises. Kirjaoskajaid oli tunduvalt rohkem, kui Egiptuses.

2.Nimetada Mesopotaamia ja egiptuse panteoni sarnaseid ja erinevaid jooni.

Erinevus on põhimõtteline - Mesopotaamia panteon koosnes ainult inimesekujulistest jumalatest, egiptlaste panteon hübriidolenditest. Samuti oli egiptlaste panteon tunduvalt suurem ja ebaühtlasem - paljudes kohtades olid samadel jumalatel (st sama nimega jumalatel) erinevad funktsioonid või moodustasid nad hübriidi erineva looma või linnuga. Ma ei tea kahjuks suurt midagi aafrika usunditest, kuid Vanaaja tsivilisatsioonide hulgas ei olnud midagi Egiptuse panteonile sarnast.


3.Millest ilmneb, et Mesopotaamias levinud loomismuut on kirja pandud Babüloonia riigis?

Kuna see oli kirja pandud Babüloonia valitsejate kasul, muudi järgi oli nii, et kui maailm ja inimkond tehtud said, rajati Babüloni linn ja selle keskele Marduki tempel

4.Mille poolest sarnanevad jumalad Amon ja Marduk?

M6lemad olid peajumalad, Amon-Ra sai peajumalaks Egiptuses, Mardukist sai ka jumalate kuningas, kes l6i muudi järgi inimkonna ja maailma. Mõlemad olid samuti inimese kujul

5.Leida Mesopotaamia panteonist Osirisega sarnaseid jumalaid.

Ea, šamaš





9.Peatukk .Kiri. Haridus, Kirjandus ja Teadus


1.Kuidas maarasid Mesopotaamia looduslikud ja ajaloolised olud kiilkirja arengut?

Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete. Need pakuvad tänapaeval hindamatut teavet Mesopotaamia ajaloo, religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta.

2.Vorrelda “ Sinuhe jutustuse “ ja eepose “Gilgameš” suunitlust ning seostada seda egiptlaste ja mesopotaamlaste surmajärgsuse-kujutlusega.

Nii Gilgameš kui ka Sinuhe suur soov oli elada igavest elu, Sinuhe aga teadis, et teda ootab ees peaaegu samasugune elu, kui maapeal ning laks südamerahuga surma. Gilgameš aga teadis, et tahab elada igavest elu, ning asus otsima surematuse rohtu , mis tema kaest ikkagi kaotsi laks, ning mõistis et peab surema ning elama sünget elu allilmas , kuhu pääses paadiga üle allmaailmajõge, ning kus pidi sööma savi ja põrmu ning talle kasvavad tiivad





10.Peatukk. Mesopotaamia kunst


1. Mismoodi mõjutas Mesopotaamia ehituskunsti kivi ja puidu puudumine?

Puidu puudumise tõttu olid ruumid kitsad (lagede katmiseks oleks vaja olnud pikki palke) Palkide nappus sundis sumereid leiutama võlve ja kupleid, kuid ruumid jäid ikkagi kitsaks . Sisseveetud kividest tehti vundamente ja nende aluseid ning ka muid detaile nagu näiteks sammaste alumisi osi,uksepiitu.Tänu sellele on suudetud taastada hoonete põhiplaane.

2.Missugused erinevused on Egiptuse ja Mesopotaamia templitel ?

Egiptuse templis
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ajalugu I Kursus Vanaaeg #1 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #2 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #3 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #4 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #5 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #6 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #7 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #8 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #9 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #10 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #11 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #12 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #13 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #14 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #15 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #16 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #17 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #18 Ajalugu I Kursus Vanaaeg #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor usarmy Õppematerjali autor

Lisainfo

2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine
vanaaeg , tsivilisatsiooni tekkimine , ajalugu

Mõisted

Sisukord

  • Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine
  • Peatükk. Idamaad
  • Peatükk.Kiri,Haridus,Teadus ja Kirjandus
  • Peatükk. Egiptuse kunst
  • Peatukk .Usk
  • Peatukk .Kiri. Haridus, Kirjandus ja Teadus
  • Peatukk. Mesopotaamia kunst
  • Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja Pärsia Suurriik
  • Peatükk.Kreeka-Mükeene kultuur
  • Peatükk.Ülevaade Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost
  • Peatükk. Riik ja ühiskond
  • Lõuna-Kreekas
  • Peloponnesose
  • Isthmose maakitsusel
  • Kesk-Kreekas
  • Väike-Aasia rannikul
  • Peatükk. Eluolu ja perekond
  • Peatükk. Usk
  • Peatükk. Kiri, Haridus, Kirjandus ja Teater
  • Peatükk.Filosoofia ja teadus
  • Peatükk.Kreeka kunst
  • Peatükk.Rooma. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus
  • Peatükk.Rooma Vabariik
  • Peatükk. Vabariigi langus ja Varane keisririik
  • Peatükk. Ühiskond ja eluolu
  • Peatükk.Kirjasõna ja kultuur
  • Peatükk. Rooma kunst
  • Peatükk. Hiline Rooma Keisririik

Teemad

  • Ajalugu I Kursus Vanaaeg
  • Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine
  • Peatükk. Idamaad
  • Peatükk.Kiri,Haridus,Teadus ja Kirjandus
  • Peatükk. Egiptuse kunst
  • Peatukk .Usk
  • Peatukk .Kiri. Haridus, Kirjandus ja Teadus
  • Peatukk. Mesopotaamia kunst
  • Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja Pärsia Suurriik
  • Peatükk.Kreeka-Mükeene kultuur
  • Peatükk.Ülevaade Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost
  • Peatükk. Riik ja ühiskond
  • polised
  • Sparta
  • Korinthos
  • Ateena
  • Mileetos
  • Peatükk. Eluolu ja perekond
  • Peatükk. Usk
  • Peatükk. Kiri, Haridus, Kirjandus ja Teater
  • Peatükk.Filosoofia ja teadus
  • Peatükk.Kreeka kunst
  • Peatükk.Rooma. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus
  • Peatükk.Rooma Vabariik
  • Peatükk. Vabariigi langus ja Varane keisririik
  • Peatükk. Ühiskond ja eluolu
  • Peatükk.Kirjasõna ja kultuur
  • Peatükk. Rooma kunst
  • Peatükk. Hiline Rooma Keisririik

Kommentaarid (1)

Helger profiilipilt
Helger: VÄGA HEA
16:29 12-12-2010


Sarnased materjalid

38
pdf
Ajalugu I Kursus-Vanaaeg
35
doc
11-klassi ajalooeksam
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
12
docx
Ajalugu- Üldiselt-mõiste periodiseerimine-allikad- Esimesed tsivilisatsioonid-Vana-Egiptus-Mesopotaamia-Vana-Kreeka-Vana-Rooma
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
88
rtf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
116
doc
Vanaaeg





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !