Sõjaline ülekaal vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Rüütlite relvastusse kuulusid ammud, kaheteralised mõõgad, kiviheitemasinad, neil oli korralik turvis rõngassärgid, metallist kilbid ja mõõgad. Puudusid liitlased. Võidelda tuli sakslastega, Taani ja Rootsi vägedega, lisaks veel Vene vürstide retked. Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud - Rooma katoliku kirik eesotsas paavstidega. Paavstide patukustutuslubadus meelitas Liivimaale aina uusi ristisõdijaid. Vallutajad olid head diplomaadid. Alistati liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, kasutati ära nende vahelisi vastuolusid Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Eestlaste sõjaväekorraldus oli mõeldud üksikute sõjakäikude tagasitõrjumiseks, mitte plaanipärase vallutuse vastu. Puudu jäi elavjõust
1944-st nõukogude okupatsioon Nõukogude 1944-50 maakond (10) uus ärkamisaeg alates 1987. aastast, lõppes 1991. okupatsioon -vald; valdade sees aastal Eesti taasiseseisvumisega külanõukogud, 1944 liideti Eesti NSV Petserimaa ja Narva-tagune 1944- 1991 ala Vene NFSV-ga: Tartu rahu järgne territoorium vähenes 5% võrra. 1940. aastate teisel poolel pärast Petserimaa likvideerimist loodi juurde 3 uut maakonda Hiiumaa, Jõhvimaa ja Jõgevamaa. Seega 13 maakonda kuni rajoniseerimiseni. 1950 rajoonid (39) ja külanõukogud (rajoniseerimine) 1952-52 kolmetasandiline
Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad matused. Pigem sängitati surnuid asula territooriumil ja vahest ka põranda alla. -Keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda)- 1967a avastati pärnu jõe ääres Sindi lähedal pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid, kivist ja luust tööriistu. Pulli asukoht on kõige vanem
Kümnis oli juba neljandik saagist. Maarahvas avaldas mitmeti vastupanu: esitati kaebusi mõisnike peale; ei täidetud koormisi; hakati vastu mõisasundjale; asuti mujale elama (Venemaale, Rootsi, Soome). 16. saj. lõpust on tõendeid omavoliliselt lahkunud talupoegade trahvimistest. 15 saj. alguses hakati neid välja nõudma ja tagasi tooma. Põhimõte ,,mees või võlg"-talupoja vastu võtnud mõisnik pidi kas tagastama talupoja eelmisse kohta või ära maksma tema tasumata koormised. 15 saj. teisel poolel seati ametisse haagi e. adrakohtunikud, talupoegade kindlakstegemiseks, üles otsimiseks ja tagasi toomiseks. 16 saj. alguseks oli kehtestatud pärisorjus, kus aadlikud said taluinimesi müüa, vahetada. Talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund polnud kõigil ühesugune. Adratalupoegade kiht oli arvukam. Tulude suurus ½ kuni 5 adramaani (15 saj. adramaa -8-12 ha).
*Ordu vallutas Toompea linnuse *Tüli poolte lepitamiseks saatis Paavst kohale enda esindaja ehk legaadi. *1238 sõlimiti Stensby leping Taani riigi ning ordu vahel A. Harju ja Virumaa läksid Taanile. B. Tekkis uus poliitiline struktuur C.Eesti ja Läti alasid hakati nimetama vanaks liivimaaks *Põhja Eesti kuulus Taanile. Ülejäänud eeti jagati: Liivimaa ordu Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond *Piirkonna kõrgeim võim kuulus Riia ja piiskopile *Vanal Liivimaal peeti koguaeg sõdu, territoorium oli kindlustatud, poliitiliselt nõrk ühendus. Läänimehed olid sakslased, rüütlid, aadlikud. *Taani kuningas ja piiskopid läänistasid om amaa haldused läänimeestele *Läänimehed tasusid saadud maade eest kohustatusega teenida sõjaväes. *Paljud balti saksa aadli suguvõsad olid Eesti päritoluga. *1241 koostati taani hindamisraamat.(info aadli suguvõsadest ja nimedest) *Eestlaste hulgas oli võõraid rahvaid vähe *Läänepoolsetel Eest aladel elasid rannarootslased(13 -20saj.)
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
suvi-sügis El Alameini lahing, operatsioon "Tõrvik" nov- 1943. aasta 2. veebr. Stalingradi lahing -------------------------------------------------------------------------------- 1943 Totaalse sõja doktriin (Totaler Krieg) juuli-aug. Kurski lahing 25. juuli Mussolini kõrvaldatakse võimult, Itaalia väljub sõjast 28. nov.-1.dets Teherani tippkohtumine -------------------------------------------------------------------------------- 1944 24. november kogu Eesti territoorium on langenud Punaarmee kontrolli alla 6. juuni D-day Teise rinde avamine Põhja-Prantsusmaal -------------------------------------------------------------------------------- 1944-1947 Eestis viiakse läbi sõjajärgne maareform -------------------------------------------------------------------------------- 1945 Tuumaajastu algus (16. juulil lõhkas USA esimese tuumalaengu) 4-11. veebruar Jalta tippkohtumine aprill ÜRO loomine 8. mai Saksamaa kapituleerumine
sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriike agressorite eest, Smaa-It koostöö 1936 Smaa väed Reini demilitariseeritud tsooni Versailles'i lepingu rikkumine
ja hinnapoliitika kaudu h) põllumajanduses orienteeruti loomakas- h) endiselt orienteeruti rohkem põlluma- vatusele (või, peekon - põhilised eksport- jandusele, sest siit tulid Eesti põhilised kaubad), seoses sellega ka söödakultuuri- eksportkaubad de kasvatamisele; kartuli- ja linakasvatust piirati i) tihenesid sidemed paljude välisriikidega, i) 1938. kuulutas Eesti end erapooletuks ohtlikuks oli vaid NSVL suurenes oht NSVL poolt 4. Millised on Eesti tähtsamad kultuurisaavutused? Kultuurielu Eestis 2 maailmasõja vahelisel ajal saad TV I osa lk. 39 B) EESTI 1944.-1991. 1. Milline oli Eesti areng NSVL koosseisus? a) muutusid Eesti piirid, sest Eestist eraldati Narva jõe tagune ala (liideti Leningradi oblastiga) ja suurem osa Petserimaast (liideti Pihkva oblastiga) vaata kaardil b) muudeti Eesti haldusjaotust: endiste maakondade asemele tulid nüüd rajoonid ja val-
D 11 EESTI AJALUGU 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit + Vana-Pärnu, Saare-Lääne uus keskus, hävitatakse, keskuseks Haapsalu + Piiskop Otto von Lauterberg suri ühes lahingus Trapetsikujulised hauakivid 1410 Grünwaldi lahing + Sakslased said jälle lüüa leedukatelt 1242 Jäälahing + Aleksander Nevski peatas tungi itta (taheti õigeusu kirik ära lõgkuda, alates 1054 kirikulõhe) Hilary Karu 14 D 11 EESTI AJALUGU Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled Taanlased Harju-Viru vasallid Sakslased Eestlased Balthazar Russow Sarnasused Liivimaa noorem riimkroonika (saksastunud eestlane) 1
isikunimed Usupuhastus 1517. 1517a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Peamine probleem oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis). Eesti alale jõuab see nn. PILDIRÜÜSTE näol, kuna uues usus on muuhulgas PÜHAPILTIDE kummardamine keelatud. Usupuhastajate nõudmised Paavsti (katoliku) kirikule *indulgentside (patulunastuskiri) müügi lõpetamist. *kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene. *Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus, kasinus, vooruslikkus) *Piibli tõlkimist sh. eesti keelde. *Emakeelset jumalateenistust kirikutest. Eestikeelne raamat Põhjusel, et eesti alal läheb suhteliselt kiiresti ja valutult (ilma ususõdadeta) lutheri kiriku alla trükitakse ka esimesed eestikeelsed raamatud 1535- Esimene säilinud eestikeelne trükis Wanradt ja Koelli luterlik katekismus ()osaliselt säilinud 11 lehte ). Mõisted:
Eduard Ahrens pastor, Eesti keele grammatika 1843, kirjakeele asendaja Fr.R. Faehlmann ÕES, kalevipoja lugude kogumise algataja Fr.R. Kreutzwald lõpetas Kalevipoja, kirjutas hulga muinasjutte Estofiil eesti keele uurija 1840 aastatel algas usuvahetusliikumine, massiline vene usku minek 1857 ,,Perno Postimees" J.V. Jannsen Eestikeelses kirjasõnas sai valitsevaks ilmalik kirjandus. Ühiskonna vaimuelu üheks oluliseks kujundajaks jäi ka luteri usu kirik. Seltsiliikumine Üheks esimeseks seltsiks oli "Vanemuine", mis sai eeskujuks teistele samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Üheks tähtsaks seltsiks oli ka EKMS. Miks oli vaja talurahvaseadusi? *Valgustusideede levik ja selle pärisorjuse vastasus *Muutused majanduses ja põllumajanduskriis (pärisorjade töö ei olnud tootlik) *Talurahva rahulolematus Aasta Seaduse sisu Mida andis talurahvale?
usuvagaduse süvendamises, siis rats. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Vald-talurahva kui seisuse omavalitsus. Hakkas moodustuma 19.saj. alguses mõisa kõrvale. Selle moodustasid ühe mõisa talupojad. Valla ülesanded- vallakohtud, vaestehoolekanne, magasivilja kogumine. Vallakohus- kohtud,mis loodi 19.saj talurahvaseadustega. Koosnesid kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest. Nekrut- tavaliselt talupoeg, kes pidi Vene sõjaväes teenima. (Nekrutivõtmine toimus algul ilma reegliteta ja seetõttu oli tegemist otseses mõttes meeste püüdmisega. Hiljem mindi üle liisuvõtmisele. Nekrutiksminekust olid vabad taluperemehed, õpetajad ja kogukonna ametnikud.
võim Põhja-ja Lääne- Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-eesti ja Liivimaa jäid Poolale ja Saaremaa jäi Taanile) 3. Põhjasõda (Venemaa ja Taani soovisid ülemvõim Läänemerel, Poola soovis tagasi saada oma endised alad ning Rootsi tahtis kaitsta oma alasid. 1700-1721 aastal toimunud sõja tulemusel pidi Rootsi loobuma oma valdustest Liivimaal. Algas veneaeg, mis kestis kuni 1917-aastani) 4. Esimene maailmasõda ( 1914-1918. Kuni 1917 aasta sügiseni otsene sõjategevus Eesti aladel puudus. Veebruari revolutsioon AutonoomiaOktoobripööreVenemaast lahtilöömineiseseisvuse väljakuulutamine (Päästekomitee) Saksa okupatsioon 5. Vabadussõda (1918-1920. Eesti ja Venemaa vahel toimunud sõda. Eesti soovis iseseisvust, Venemaa aga soovis taastada impeeriumit endistes piirides. Suutis
· Otsiti liitlasi ning sooviti sõlmida lepinguid, millega oma julgeolekut kindlustada. · 1932. aastal sõlmiti Eesti, Läti, Poola, Soome ja Nõukogude Liidu vahel mittekallaletungileping. · 1934. aastal allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu sõprus- ja koostöölepingu, millega loodi Balti Liit. · 1938. aastal kuulutasid Balti riigid end neutraalseks. · 1939. aastal sõlmiti mittekallaletungileping Saksamaaga. · Eesti (nagu ka Läti ja Leedu) oli enne Teist maailmasõda isoleeritud ja mõjukate liitlasteta. · 1. jaanuaril 1928 toimus rahareform: marga vahetas välja kroon. · 1929. aastal New Yorgi börsikrahhiga alanud ülemaailmse majanduskriisi põhjaks kujunesidEestis aastad 1932 1933. o 1930. aastate teine pool oli Eestile väga edukas. o Riik sekkus majandusellu senisest aktiivsemalt. o Hoogsalt arenesid põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus.
Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Majanduse aren Eestis (1855-1900) Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Näha rahvaarvu kasvus. Suured vabrikud ehitati Narva, Sinti ja Tallinnasse 1897. a. Eestis elanikke 980 000 inimest nendest eestlasi 930 000 in. Eriri kiire oli linnade kasv. Pärnu kus 1880 oli ~4000 ja enne I Maailmasõda ~13000 15 000 Tallinn(64500) Tartu(42300) Eestlased linnades enamuses KT Küsimused 20 Johan von Michelson Eesti esimene teadaolev kindral. Pärisori Järvamaalt 16 Katariina II(1763-1796) tugevaimaid naisvalitsejaid ajaloos! (valguststud monarh) Katariina viib läbi mitmeid reforme: 3. Balti kubermangudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekiva linna- ja maavalitsused Kehtestab baltikumis pearahamaksu
Kronoloogia Paldiski 18. sajandil tõusis Paldiski tähtsus meresadamana Võru samuti oluline linn Vene ajal Eesti ala vabanes lõplikult mandrijääst 1113 tuhande aasta eest. Vanimad jäljed inimasustuse AJALUGU 4: 11. KLASS olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist (5000 a e. Kr.). Vanimaks teadaolevaks Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini asulapaigaks Eestis on Sindi lähedal Pärnu jõe ääres paiknev Pulli asula, mis pärineb VIII aastatuhande keskpaigast e. Kr. 1. Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi al
1900) Suur sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik rikas ja omas mõjuvõimsaid organisatsioone ning mõju hariduse andmises. majandus Arenenuim suurriik 20
palveohvrid, tänuohver,lepitusohver. Ohverdati: vereohvrid,inimohvrid(lapsed),aineohvrid(toiduained) hakkas levima laibamatus. Matmine ida-lääne suunas. 12.saj. haua kaasapanustena väikesed ristikesed. 11.saj võimalikud kabelid ja kirikud. 6. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. Õpik lk. 64-89 Vallutustest olid huvitatud kaupmehed,katoliku kirik,feodaalid. Loodi mõõgavendade ordu. Muistse vabadusvõitluse käik 1208-1218 a Ümera lahing,Viljandi esmakordne piiramine,sõlmiti 3 aastane rahuleping. 1215 a eestlased võtsid ristimise vastu. 1217 a Ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale, Sakslased lubasid lahkuda Eestist. Madisepäeva lahing peaorganisaator Lembitu,lahingus osales umbes 6000 eestimeest,venelaste abivägi kohale ei jõudnud,sakslaste poolel sõdisid liivlased ja latgalid,langesid Lembitu ja Kaupo.
vastase liidu, esimeses sõjas sai Türgi kiiresti lüüa. Vallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes teine sõda. Balkani sõjad tugevdasid Serbia positsioone, mis viis suhete pingestumiseni Austria-Ungariga. 12.ESIMENE MAAILMASÕDA (õpiku II osast lk 82-89) · Millal sõda toimus, sõja põhjused, peamised osapooled, kus toimus sõjategevus, millised · uuendused võeti sõjapidamises kasutusele, sõja mõju majandusele, sõja tulemused ja ·tagajärjed. Esimene maailmasõda toimus 1914-1918. Sellele eelnes mitmeid konflikte ja kriise. Sõda algas, kui Serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Austria-Ungari võttis Ferdinandi tapmise ettekäändeks, et kuulutada sõda Serbiale. Serbia taga seisis Venemaa, kuna Austria-Ungari kuulus Kolmikliitu astusid sõtta veel Saksamaa ja Itaalia. Venemaad toetasid Prantsusmaa ja Inglismaa. Isegi kolooniad hakkasid omavahel sõdima. Esimene maailmasõda oli alanud
puhvertsooni Nõukogude Venemaa ja Euroopa vahel. Venemaast sai riik, kus toimuv hirmutas Euroopat. Euroopa riigid püüdsid kaasa aidata enamlaste kukutamisele kodusõjas, ei loonud 1920. aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis.
1863 passikorralduse seadus 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1866 vallaseadus vallakogukondade vabastamine mõisnike eestkoste alt 1868 teorendi keelamine Koormised pärast pärisorjuse kaotamist: Mõisakoormised: teotöö (nädalategu + abitegu) ametlikult kuni 1868. a. läks üle raharendile, andamid ja rahamaksud Riiklikud kohustused: Pearahamaks (al. 1783) esialgu 70 kopikat igalt mehelt, hiljem 5kordistus, enamasti maksis mõisnik, riigitalupojad tasusid ise Nekrutiandmise kohustus ("verekümnis") (al. 1796) esialgu kaootiline, võeti suvalisi (nekrutitõmbamine), hiljem mindi üle liisutõmbamisele, vabastatud olid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed, Liivimaal (al 1861 ka põhja-eestis) osteti end tihti eluks ajaks vabaks (algul 300, siis 1500 hõberubla) + teenistus maakaitseväes sõdade ajal · Kirikumaksud
1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale.
Allajäämise põhjused: vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretketega. Sõjaline ülekaal vastatel. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Vastastel oli parem relvastus. Väge täiendati pidevalt uute meestega. Vallutajate taga sesisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma katoliku kirik. Võideldi mitme vaenlasee vastu korraga. (sakslased, taanlased, rootslased, venlased) Eestlaste seas oli ka omavahelisi naaksumisi. Koostöö puudumine (ka välisriikidega) Eestlaste ühistegevus, sõjaväe korraldus ja relvastus olid orjenteeritud üksikute sõjakäikude jaoks. Sõda kurnas majanduslikult kõike välja pannud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudu just elavjõust + katk. Eestlaste muinasusund:
Tartu piiskopkond tartu juures, ümber.. Saare-Lääne piiskopkond - Saaremaal pool, Läänemaa, Hiiumaal üle poole. Aleveid oli orduaja lõpul 14. Kaubandus. Suurgild kaupmeeste ühenduseks jõukatele, Mustpeade vennaskond vennaskona vapil kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased neisse ei pääsenud. Tallinnas kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti(peamiselt sakslased) ja Oleviste(peamiselt eestlased) gild. Toomgild. Katoliku kirik ja usupuhastus. Kõrgeimaks kohalikuks kiriklikuks võimuks sai Riia peapiiskop. Piirkop oma valduses kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. 7 sakramenti ristimine, leeritamine, armulad, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine. Tsistertslaste ordu vanim Eestis asunud mungaordu. Üksinduses põlluharimine, aiandus, karjakasvatus. +naisharu. Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskondlikus elus aktiivsemad, ,,jutlustajad vennad."
september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a.
eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit
austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia ja saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Esimese maailmasõja ajendiks oli sai austria ungari troonipärija herts hertsogi franc ferdinari tapmine 28 juunil 1914 Bosnias sarajevos. 28.juuli 1914 austria ungari kuulutas serbiale sõja esimesel augustil saksamaa kulutas venemaale sõja, kolmandal augustil saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Neljandal
Liivi sõda Eestimaa jaoks katastroof – valdav osa rahvastikust hukkus. Linnad ja kaubandus käisid alla ja ei saavutanud enam kunagi endist tähtsust Eestimaa kolme kuningriigi võimu all („kolme lõvi võimu all“) (1583-1629/1645) Põhja-Eestis oli Rootsi võim – loodakse Eestimaa hertsogkond, maa jaotati linnuseläänideks. Kohalikule baltisaksa aadlile jäid suured vabadused, kuna Põhja Eesti jäi vabatahtlikult Rootsiga liitunud hertsogkonnaks. Säilis reformistlik(Lutheri) kirik Lõuna-Eestis Poola võim – luuakse Üleväina hertsogkond, maa jaotati Presidentkondadeks (Pärnu, Tartu,Võnnu). Poola huvi on katoliikluse taastamine – teostatakse vastu- reformatsioon, mida juhivad jesuiidid. Selle tarvis rajati Tartusse oma kolleegium ja gümnaasium. Palju tähelepanu pööratakse maarahva (eestlaste) harimisele. Erinevalt Eestimaaga ei arvestatud kohalike baltisaksa aadli huvidega ja ametikohtadele määrati leedulasi ja poolakaid.
1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine.
valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi. Vastuolud suurriikide vahel. Suurbritannia oli maailma juhtiv suurriik ja võimsaima laevastiku omanik. Kujunes Suurbritannia-Prantsuse-Vene sõjalispoliitiline liit Antant. Saksamaa välispoliitikas oli kesksel kohal võistlus Suurbritanniaga liidrirolli pärast maailmas ja vastuolu Prantsusmaaga. Loodi Saksamaa-Austria-Ungari ja Itaalia sõjalispoliitiline liit. Esimene Maailmasõda Esimese maailmasõja põhjused: · Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast · Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel · Kolooniate ümberjagamine · Suurriikide liidusuhete mehhanism · Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane · Imperialism (soov impeeriumeid luua) · Riikide inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · Hirm kaotada oma liitlasi
Kindral Luddendorff nimetas 8.augustit Saksa armee ajaloo ,,mustaks päevaks''. · Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29.septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine · Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast. 29.septembril 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi. Maailmasõda küllalt edukalt alustanud Türgi oli 1918.aasta sügiseks asamuti jõudnud kokkuvarisemise äärele. 30.oktoobril 1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele. · 1918.aasta oktoobris asus rahu otsima ka Austria-Ungari. Austria kapituleerus 3.novembril 1918. Revolutsioon Saksamaal ja sõja lõpp · Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. · 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
