Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ajalugu 3. kursus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks tekib totalitarism?
Vasakule Paremale
Ajalugu 3-kursus #1 Ajalugu 3-kursus #2 Ajalugu 3-kursus #3 Ajalugu 3-kursus #4 Ajalugu 3-kursus #5 Ajalugu 3-kursus #6 Ajalugu 3-kursus #7 Ajalugu 3-kursus #8 Ajalugu 3-kursus #9 Ajalugu 3-kursus #10 Ajalugu 3-kursus #11 Ajalugu 3-kursus #12 Ajalugu 3-kursus #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tanella Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
89
doc

Ajalugu

1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid see ei läinud läbi - ei kinnitatud. 1916 - Iirlased alustasid lihavõtte ülestõusu. See suruti maha. Hukati 16 juhti, kuid üks juht pääses. Tema sai 1920 aastal Iirimaa presidendiks. 1

Ajalugu
thumbnail
25
docx

Ajalugu I kursus

*Enne põhjasõda oli Rootsi väga nõrk *Venemaal sai võimule 1689 aastal tsaar Peeter I *Tsaar võttis ette Venemaal suuri muudatusi *Venemaa soovis: I väljapääsu läänemerele II Osa saada euroopa poliitikast III Osa saada maailma kaubandusest *Rootsil puudusid kindlad liitlased. *Rootsi armees sõdis u. 15 000 Eestlast *Rootsi väed jõudsid eestisse oktoobris, Karl XII juhtimisel. *Venemaa kuulutas Rootsile sõja ja piiras Narvat. *19 November toimus narvalahing(Rootsi võitis) *Vene armee juhtkond vangistati täies kooseisus *Rootsi armee talitses Ida-Eestis *Kuningas peatus laiuse ordulinnuses *1971 moodustus maamiilits(tegeleti desertöör) *Venelaste esimene võit Rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus *Sõjategevus kandus Ingverimaale. *Venemaa uueks pealinnaks sai Sankt-Peterburg *Uue rünnakse tegid rootslased Balikumi asemel Ukrainasse. *1709 toimus Poltaava lahing. *Tulemused: I Karl XII põgenes türki, kus ta vangistati

Ajalugu
thumbnail
47
doc

Ajaloo kiirkursus

Prantslased organiseerisid patriootliku vastupanu ja suutsid minna üle vastupealetungile. Kaks päeva hiljem alustasid prantslased pealetungi. 5-12 septembrini toimus lahing Marne´i jõel, mille prantslased võitsid. Nurjus sakslaste välksõjaplaan ja kogu läänerinde pikkuses Sveitsist kuni Põhjamereni mindi üle kaeviku- ehk positsioonisõjale. Idarinne 1914- Venemaal ei kulunud isegi mitte ühte kuud mobilisatsiooniks ja kogu Vene armee jagati kaheks osaks: Looderindeks Saksamaa vastu ja Edelarindeks Austria-Ungari vastu. Esimene löök anti venelaste poolt Preisimaale, kus nad said raskelt lüüa. Edalarindel, nn. Galiitsia operatsioonil, oli edu venelaste poolel, sest Balkani slaavlased Austria armeest jooksid Venamaa poole üle. Kuid halva relvastuse ja kindralite nõmeduse tõttu ei suutnud venelased oma võitu hoida. Teised rinded- Balkani rinne juulis/augustis. Serblased loovutasid pealinna- Belgradi-

Ajalugu
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

(28) nov. - Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis, kui Maapäev ei saa koguneda, lähevad volitused Maapäeva Vanematekogule. Rahvuslikud erakonnad võtsid kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele. Olukorra muutis keerulisemaks Saksa sõjaväe tegevus. Juba 1917. a. septembris maabusid sakslased Lääne-Eesti saartel. Veebruaris 1918 (Bresti rahukõneluste katkemine) alustas Saksa armee Idarindel uut pealetungi. - jaanuaris korraldatakse valimised Eesti Asutavasse Kogusse - punased katkestasid, kuna ei saanud absoluutset enamust. · Iseseisvuse väljakuulutamine 19. veebruaril moodustas Maapäeva Vanematekogu erakorraliste volitustega Päästekomitee: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik ­ ülesandeks Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutamine. Esimest korda 23. veebruaril Pärnus Endla teatri rõdult, 24.veebr

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Ajalugu eksam 1

Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eelis areng. Kultuur: r

Ajalugu
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

Saksamaale sõja. Nii astusid sõtta Euroopa suurriigid. Neist jäi esijalgu kõrvale vaid Itaalia, kes sekkus sõtta 1915. aastal Antandi poolel. Konflikti paisudes maailmasõjaks liitusid järgnevail aastail Antandiga järkjärgult pea kõik maailma riigid. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja vaid Türgi ja Bulgaaria. Lääneriikidel üritasid sakslased ellu viia kindralstaabi ülema Schlieffen välksõja plaani. Selle kohaselt pidi Saksa armee purustama Prantsusmaa enne, kui Venemaa jõuab oma lõputud inimressursid mobiliseerida. Seda teha ei õnnestunud. Saksa armee hõivas küll enamiku Belgia ja osa Prantsusmaast, kuid peagi rindejoon stabiliseerus. Vastased kaevusid maasse, algas positsiooni-ehk kaevikusõda. Selles kasutati peamiselt suurtükke, kuulipildujaid hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid, mürkgaase ja tanke. Kaevikute kohal käis õhusõda. Suuremad kahurid Doora ja Verta.

10.klassi ajalugu
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

Seejärel algas Saksamaa sissetung Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu. · Prantslastele langes ootamatult lõunaosa suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. · Marne'i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel · Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff. Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks

Ajalugu
thumbnail
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

· Kolooniate ümberjagamine · Suurriikide liidusuhete mehhanism · Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane · Imperialism (soov impeeriumeid luua) · Riikide inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · Hirm kaotada oma liitlasi Peamine põhjus oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents. Esimese Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28ndal juunil 1914a Bosnias. Saksa armee hõivas enamuse Belgiast ja osa Prantsusmaast. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse. Algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Kasutati suurtükke, kuulipildujaid, miinipildujaid, mürkgaase, tanke ja lennukeid. Ida rindel õnnestus sakslastel tagasi tõrjuda Venemaa sissetung Ida-Preisimaale. Austerlased said venelastelt kohe sõja alguses nii rängalt lüüa, et enam ei toibunudki. Ka idarindel tekkis patiseis. Antanti poolel astusid sõtta Jaapan, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Kreeka ja USA

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun