Ajalugu 11 klass (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab absolutsim.. ?
 
Säutsu twitteris
1.venemaa.
IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani)
Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud .1550 „Tsaari koodeks “. Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope.
Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolmanda sõjakäiguga 1552 a. õnnestus Kaasan ära vallutada. Kohe hakati inimesi varastama, värgistama, rüüstama.Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi ja seega oli kogu Volga veetee kuni Kaspia mereni vene võimu all. Lääne pool oli Ivani sihiks Liivimaa . Jan. 1558 alustas Ivan Liivi sõda ja varsti saavutas edu, mis tõi kaasa Liivi orduriigi lagunemise. Tartus, mis jäi venelaste kätte, toimus küüditamine Siberisse. (See oli esimene Vene küüditamine Eestis). Ivan IV alustas rünnnakut Siberile, vägi haaras enda kätte Lääne-Siberi kuid seekord ei õnnestunud kohta põlistada.
Ivan IV pidas vajalikuks kindlustada vene õigeusu seisundit . Eriti oluliseks kirikukogus sai Stoglavi kogu 1551 aastal. Ivan IV soovil otsustas kirikukogu teha preestrite õpetamise kohustuslikuks.Nagu Lääne-Euroopas, nii ka toimus Venemaal võitlus kloostrimaade pärast. Ivan tuli välja väitega, et need mungad , kes on siit ilmast lahkunud, ei saa enam maaomanikud olla, kuid metropoliit Makari pidas seda jumalavallatuks. Lõpuks lepiti kokku, et kirikud võisid omaks pidada neid maid mis nad olid saanud enne Ivani troonile tulekut.
Hariduse poole pealt pakuti Ivanile, et vene noored läheksid õppima Rooma ladina keelt ja teadusi ning et nad ise õpetaksid teistele vene keelt, kuid Ivan keeldus öeldes, et need tooksid Venemaale naastes vabamõtlemist, korralagedust ja Lääne-Euroopa kombeid (ka rõivamoe).
PEETER I: 1672-1725 (valitses 1682-1725)
Peeter I kaotas 17.s. lõpul Bojaaride Duuma tähtsuse ja asutas 1711 kõrgeima riigiasutuse Senati. Alustati uute keskasutuste – kollegiumide loomist.Seda juhtis president , kelle abiliseks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Kohalikus halduses kehtestes Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli maa jaotatud kaheksaks kubermanguks , hiljem nende arv pidevalt kasvas.
Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis Peeter endale keisri tiitli ja Venemaast sai keisririik . IMPEERIUM .
Vene õigeusu kirikuga sattus suuri riiklikke ümberkorraldusi läbi viies konflikti ka Peeter I. Peeter I tahtis, et kõik bojaarid ajaksid habemed maha ja kannaksid välismaist rõivast. Patriarh oli aga selle vastu. 1721 kaotati patriarhi amet. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod, mille eesotsas oli algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. Kirikus valitses ilmalik võim.
Peeter I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse, kes olid tema arvates priileivasööjad. Ta määras iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise, piirates sellega nunnade ja munkade hulka. Peeter nõudis kirikult haigete, raukade, kerjuste ülalpidamist.
Esialgu oli Peeter I leebe ka vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi . Vanausulised olid sellega leppimas, aga raskolnikute kindlameelsed juhid jätkasid vastupanu uuendustele. Levitati kuuldus, et Peeter on Antikristus. Järgnesid repressioonid ja vanausulistele kehtestati topeltmaksud. Siis läksid pooled vanausulised elama Venemaa äärealadele ja ka Eestisse.
Peeter I üritas luua Venemaale koolide võrku, sest tundis et Venemaa on Lääneriikidest hariduse poolest maha jäänud. 1714 aastal anti käsk avada linnades arvutuskoole, nõuti kirikukoolide rajamist. Peetri eluajaga suudeti asutada 46 kirikukooli, mida oli vähe, kuid siiski midagi. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi. Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine . Palju nähti vaeva aabitsate ja õpituke väljaandmisega.
Teaduste Akadeemia rajamine 1724. Selle juures kavatseti anda ka gümnaasiumi ja ülikooliharidust. Esimeseks tõeliseks kooliks peetakse 1755 asustatud Moskva Ülikool (3 teadusharu : filosoofia, arsti ja õigusteaduskond). Aadlinoormeestele õpetati keeli, teistele seisustele jagati praktilisi oskusi.

KATARIINA II: 1729-1796 (valitses 1762 kuni surmani)
Katariina II tõusis Venemaa troonile paleepöördega, kui kõrvaldas võimult oma abikaasa Peeter III. Tema soontes polnud tilkagi vene verd, aga ta kuulus Romanivite suguvõssa abielu kaudu. Ajaloos on Katariina II tuntuks saanud kui valgustatud monarh . Ta luges prantsuse valgustajate töid, oli kirjavahetuses Voltaire’i ja Diderot ’ga, kes külastasid teda. Tegelikult avaldus valgustuse mõju tema ajal siiski ainult mõnes riigivalitsemise valdkonnas.
Uuendused hariduse vallas said teoks Katariina II ajal. 1764 ilmus ukaas aadlineidude instituut Peterburis, millega algas tütarlaste koolitamine Venemaal (mitte lihtinimeste seltskonnas). 1780 aastatel asuti looma ka rahvakoole. Katariina surma ajaks oli loodud juba 316 rahvakooli umbes 18000 õpilase tarbeks.
Suurimat tähelepanu äratas Katariina II tegemistes 1766 aasta kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon , mille koosseisu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Ajalugu 11 klass #1 Ajalugu 11 klass #2 Ajalugu 11 klass #3 Ajalugu 11 klass #4 Ajalugu 11 klass #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor punanearbuus Õppematerjali autor

Lisainfo

Venemaa (Ivan Julm, Peeter I & Katariina II)
Segaduste ajajärk
Inglismaa
Saksamaa
Austria
Absolutism

ajalugu , venemaa , segadus , absolutism

Mõisted

Sisukord

  • IVAN JULM
  • PEETER I
  • KATARIINA II
  • SEGADUS
  • Inglismaa
  • aastal
  • hukati Charles I
  • Absolutism
  • Absolutism Prantsusmaal
  • Absolutism Saksamaal
  • Sõdurikuningas
  • Aabsolutism Austrias
  • Absolutism Venemaal

Teemad

  • Valitud Raada
  • Saadikute Maja
  • tuli kokku nn. Maakogu
  • a
  • Astrahani khaaniriigi
  • Liivimaa
  • Stoglavi kogu 1551
  • kohustuslikuks
  • PEETER I
  • Senati
  • kollegiumide
  • kubermangude
  • keisri
  • IMPEERIUM
  • Valitsev Sinod
  • ilmalik
  • priileivasööjad
  • nõudis
  • vanausuliste
  • raskolnikute
  • Antikristus
  • elama
  • koolide
  • kirikukoolide
  • range
  • Moskva Ülikool
  • paleepöördega
  • Romanivite
  • valgustatud
  • aadlineidude
  • rahvakoole
  • Suur
  • komisjon
  • mitte
  • halvenes
  • SEGADUS
  • tsaarivõimu
  • regentnõukogu
  • Boriss Godunov
  • surnud
  • Fjodor
  • tsaariks
  • raskendas
  • Vassili Šuiski
  • Rootsi-Vene
  • troonilt
  • vabastas
  • Mihhail Romanov
  • Stolbovo rahu
  • Inglismaa
  • James I
  • parlamendiga
  • makse
  • kasvas
  • peavaenlaseks
  • vastasseis
  • sundlaenu
  • sundida
  • vangistada
  • seaduste
  • laiali
  • lühike parlament
  • kolmeks nädalaks
  • pikaks parlamendiks
  • hukati Charles I
  • Riiginõukogule
  • Saksamaa riiklik korraldus
  • Riigipäev
  • Kuurvürstide kuuriasse
  • Linnade
  • kuuria
  • Friedrich Willhelm
  • Suur kuurvürst
  • Fehrbellini
  • Preisi Teaduste Akadeemia
  • Sõdurkuningas
  • garnisonideks
  • üldine koolikohustus
  • Talurahavpoliitikas
  • uute külade ja talude rajamine
  • Friedrich II ehk Friedrich Suur
  • Maakolide reglement“
  • Austria
  • pärilussõja
  • Seitsmeaastane sõda
  • Austria keisrisiigi poliitika ja areng
  • Ungari
  • saj
  • sanktsioon
  • tulumaksu
  • Mida tähendab absolutsim..?
  • absoluutne monarhia
  • abslolitistlikult
  • Päikesekuningas
  • poliitilised
  • parlament
  • sobivuse kohta
  • Absolutism Saksamaal
  • Friedrich Wilhelm I
  • sõjaväemundrit
  • marsisamm
  • militariseerimisele
  • haridust
  • tekstiili
  • relvamanufaktuure
  • lugemisoskust
  • koolikohustus
  • Maria Theresia ja keiser Joseph II
  • vastane
  • naudingut
  • Riigikantseleisse
  • välisministreerium
  • töökamad
  • Peeter

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

41
doc
Ajalugu TH
89
doc
Ajalugu
34
doc
Ajalugu 10-klassile
68
pdf
VARAUUSAEG
25
docx
Ajalugu I kursus
22
docx
Uusaeg
26
doc
Ajalugu 12 klassile-XX sajand
32
docx
10-kl ajaloo üleminekueksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !