ahinguotsad, vibu, oda, talv, nuga, silmaauguga harpuunid, püünised, kõõvits, kivikirves. nooled, viskeodad, kalapüügivahendid, naasklid, talb. kõblas jt. Elatusalad Kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, Loomakasvatus, küttimine korilus maaviljelus, kalapüük, korilus, küttimine Matmiskombed Ei saa midagi kindlat Surnud maeti asula Maeti asulast välja öelda, sest avastatud territooriumile (vahel poole, surnu asetati on väga vähe isegi elamu põranda külili nagu ta magaks. matuseid. alla), kaasa pandi
*Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja sarvest. 5. Kammkeraamikakultuur *savinõud *kultuse teke *kultusesemed ja ehted *elati majades *arenes kaubandus Läänemere ääres
Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane. Jaguneb omakorda kaheks: - Neandertallane levikuala euroopast lähis-idani. Pole meie esivanem, vaid eraldiseisev haru. Ajumaht oli suurem, kui tänapäeva inimesel. Esimesed, kes oma surnuid matsid. Kadusid umbes 30 000 40 000 aastat tagasi.
maantee ääres). · Vanimad muistsete põldude jäänused Saha-Lool Maardu järve ääres kivikoristusega tekkinud kivipeenrad, mis piiravad põllulappi. · Väikeselohulised kultuse kivid (nt Saaremaal Tumalas) arvatavasti ohverdamine, esivanemate austamine, viljakusmaagia. c. Elualad ja eluolu Ranniku piirkond Sise-Eesti · Karjakasvatus (lambad, kitsed, veised jt.) ja · Hõredamini asustatud tihedad maaviljelus (nisu, oder jm. metsad. · Toidulisa andsid küttimine ja kalapüük. · Karjakasvatus ja alepõllundus. · Üksiktalud, põllumaa, eraomandus ja · Suurem tähtsus jahil ja kalapüügil. varanduslik ebavõrdsus. · Kinnismuistseid teatakse suhteliselt · Kaubavahetus Kesk-Rootsiga toodangu vähe. vastu saadi pronksesemeid. · Läänepoolsed mõjutused eluolule ja kultuurile. 2
kõõvits ja ehteid. KUNSTITASE Luust, merevaigust vooliti loomade, lidude, madude, inimeste kujukesi, osa kasutati ehetena. Maagiline omadus, hoidis-kaitses kandjat. ELATUSALAD Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud ühtlaselt täiuslikud püügivahendid, looduse pakutavat osati max ära kasutada. Teravijlade õietolmuterakesed algeline maaviljelus. NÖÖRKERAAMIKA 3000eKr Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Venet, e paati meenutav, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirves venekirveste kultuur. ELATUSALAD Tegeleti loomakasvandusega kitsed, lambad, veised ja sead. maaviljelus oder, nisu, kaer. Alepõllundus. Maad hariti kivi- ja puukõblastega. Kalastamine ja jaht. ASULAD Paiknesid kohtades, kus leidus rohumaad loomakasvanduseks ja mullakihti maaviljeluseks.
Ta oli 122 cm pikkune naine, kaalus 50 kg, taimetoitlane ning suutis osavalt ronida puude otsas, aga ka kõndida. Leiti 70 km kaugsel Lucy'st · Gran Dolina 800 000 a vanad luukillud ja tööriistad NEANDERTAALLASED uurimisspektris olnud juba 150 a. I leid 1856 Saksamaal Neanderi orust (Neanderthal org saksa keeles), mida esmalt peeti Vene kasaka või süüfilist põdeva inimese luustikuks. Tegelikult 700 000 a vanad. · Neandertaallased on 150-160 cm pikad, ajumaht 1600 cm3 (tänapäeval enamikel vähem), kolju on suur kuklast pikk, laup madal (emotsioonide kontrollkeskus = tülitsesid sageli). Lai nina aju jääb kaugele külmast sissehingatavast õhust? · Krapia neandertaallased üle 10 purustatud neandertaallase luu ehk kannibalism. Üks arheoloog võttis kätte, sõitis kõik Euroopa muuseumid läbi, kus neid lõigatud luid hoiti ning avastas, et lõiked on samadel kohtadel (rituaalne lõikamine
Homo heidelbergens oli see, kelle baasil kujunesid välja neanderdaallased. Neanderdaallased on otsesed homo erectuse järglased. Nea hakati eristama u 200 000 a tagasi. Esimene neandertaallase luustik avastati 1856. a Neanderi orust Saksamaal. Luustik asus oru järsaku peal. Kohalikud töölised leidsid selle pae murdmisel. Suurem osa luid oli olemas, need olid jämedad ja jässakad. Jässakas keha, madal laup, kõverad jalad. Oli u 155 cm pikkune, laiaõlgne, massiivsete luudega, ajumaht oli 1600 cm3 (tunduvalt suurem kui enamusel tänapäeva inimestel). Koljukuju oli 10 kaasaegse inimese omast väga erinev, välja venitatud kukla suunas, esiletungivad kulmulõikad, lõualuu ees kumer. Kuna kliima oli karm, selleks, et aju oleks kaitstud, oli aju kolba tahaossa paigutatud. Laup on väga madal, see mõjutas ka tema käitumist, sest lauba taga asuvad
Samuti võib muumia tekkida ka rabas või soos vms väga vesises keskkonnas, kus O2 on väga vähe , kus ei saa teatud mikroobid elada.) c. Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud muistised( nt tulekivikaevandused, I juba kiviajal, soolakaevandused, põldude jäänused) d. Kultuslikud muistied ( Eestis kõige arvukamalt leitud väikeselohulisi kultusekive ( lohukivid), mida Eestis on üle 1750, ohvrikivid , lohukivil on väikesed lohud peal, ohvrikividel on rahvapärimused, kus enamasti on tehtud ka ohverdusi, neid on üle 100 ; ohvriallikad , sageli on need levinud põhjaEuroopas ja eesti , levinud nimega ka pühaallikas ja hiieallikas, samuti levinud ka silmaallikas, selle vesi väidetavalt pidi parandama silmi. Kuid selleks pidi allikale ohverdusi tegema ( raha , ehteid jms) . eestis ka 7 viina- ja 1 õlleallikas, pühad puud ja hiiekojad) e. Liiklemisega seotud muistised II
pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus asustus) mesoliitikum keskmine kiviaeg, Eestis IX a.t. eKr (u 7500) kuni V a.t. eKr (u 3000), töö- ja tarberiistad kivist, sarvedest, luudest neoliitikum noorem kiviaeg, Eestis V a.t. eKr kuni II a.t. eKr, asjad samadest materjalidest, kuid paremini, kaunistati savinõusid
Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised Kinnismuistis on objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse tagajärjel. Kinnismuistisel on kultuurkiht. Kultuurkiht on inimese tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht. Elupaigaga seotud muistised Asulad, linnused, koopad jms. Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised) Maahaud Kivikirstkalme Tarandkalme Haudehitis Eriline paik Matmisviisid: Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivi-, soolakaevandused Kultuslikud muistised Ohvrikivid Liukivid Lohukivid Lohukive on Eestis üle 1750-ne.
1748. a Pompei kaevamiste algus. 1. J.Winkelmann asus leiukohti uurima ja koostas leidude põhjal antiikkunsti ajaloo. 1764 ilmunud "Antiikkunsti ajalugu" peetakse esimeseks arheoloogiliseks uurimuseks. 2. Taanlane Christian Thomson pandi Kopenhaageni raamatukokku süstematiseerima kogunenud leide (28 aastaselt). Thomson asus neid uurima, et kuidas oleks võimalik neid liigitada. Kivi esemed, pronks ja raud esemed, sellest saanud ka ajastute nimed: kiviaeg, pronksaeg ja raudaeg. 1819 toimus selle süsteemi alusel näitus. 1836 ilmus tema sulest "Põhjamaiste muististe juht". Raamat on arheoloogia klassika, ilmus igal pool erinevates keeltes. Tähtis, et ta oma teooria pani praktikasse, teistel -eelnevatel nt antiigis- oli ainult teooria. 3. Jens-Jacob Worsaae oli abiks Thomsonile muuseumis, teda huvitas uute muististe otsimine. Käis kaevas tuttavatega uusi leide. Pankurist isa surres ei saanud enam kaevamas käia,
Loomi, keda kätte saaks, jäi järjest vähemaks. Öeldakse, et inimene hakkas mõjutama loodust põldude rajamisega, tegelt hakkas mõjutama juba ka küttimisperioodil. Tuli on oluline soojendamiseks ja kiskjate kaitse ja toiduvalmistamisel ka tähtis. Tules küpsetatud toit on tunduvalt kergem seedida, kuid ise ei osatud tuld süüdata, tuli pidi pidevalt põlema, selleks oli vaja talle pidevalt kütet, selleks on vaja meeskonda jne. Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg Kiviaeg: · Paleoliitikum e vanem kiviaeg · Mesoliitikum e keskmine kiviaeg · Neoliitikum e noorem kiviaeg Paleoliitikum 2,6/2,5 milj aastat tagasi 9500 a eKr Varapaleoliitikum: · Olduvai kultuur (2,6-1,4 milj aastat tagasi) Siin on chopperid (lõikenoad/raienoad) ja eoliidid (veerekiviriistad), olid kasutusel ka nt puidust asju, aga neid alles ei ole. · Acheuli kultuur (1,4 milj 200 000 a tagasi) Seostatud peamisel Homo Erectusega,
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad
Tänu kavalusele oskas karmis kliimas ellu jääda, kavalus oli tähtsal kohal. Nad valmistasid erinevaid tööriistu. Arvatakse, et neist kujunesid välja neandertaallased, kes ilmusid umber 200k aastat tagasi. Esimene neandertaallase luustik avastati 1856 Neanderi jõe orust Saksamaal. Neandertaallased elasid Euroopas umbes 200k-30k aastat eKr. Luustik leiti paekivi murdmisel. Oli hästi jäme ja jässakas, 155cm pikk, ajumaht oli 1600cm3 (tunduvalt suurem kui enamusel tänapäeva inimestest). Kolju kuju oli teistsugune: madal laup, pigem kuklasse arenenud, suur lõualuu. Arvatakse, et kolju oli tagant suurem, et aju sissehingatava külma õhu eest kaitsta. Madal laup mõjutab emotsioone. Neandertaallased olid vägivaldsed, kaklesid palju ja ei suutnud kaua koos olla. Krapina neandertaallased sõid oma liigikaaslasi, võib-olla tegid nad seda mingite rituaalide pärast.
viskodasid või tema pead kalatuurasid täis tikkida?“. Kuid piiblis ei kirjeldata lähemalt, milliseid harpuune tollal kasutati. Vasest harpuunid olid tuntud juba Harappa meresõitjatele. Vana-Kreeka ajaloolane Polybios, kes elas 2. sajandil eKr, kirjeldas oma "Maailma ajaloos" jahipidamist mõõkkalale, milleks kasutati kisalise ja vahetatava otsaga harpuuni. Eestis kasutati harpuune peamiselt hülgepüügiks, neid nimetati ka hülgeraudadeks. Hauapanused- surnule kaasa pandud esemed, nt ehted, tööriistad jm. Heebrea keel- on üks paljudest semiidi keeltest, mis kuuluvad omakorda semiidihamiidi keelte perekonda. Heebrea keel on koos araabia keelega ametlikud Iisreali riigikeeled, mida räägib 7 miljonit inimest Iisraelis. Heebrealased- muistsed iisraellased Hingamispäev-iisraellaste usundis iganädalane puhkepäev, mil ei tohtinud töötada. Hõim – rahvast väiksem etniline üksus, sugukondade liit. Liikmeid ühendavad keel või murre, kultuur ja kombed
etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
