Ajalugu 1 õppeaasta konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest erinesid orjad vanaajal keskaegsest pärisorjast ?
 
Säutsu twitteris
Vana-Kreeka ehk Hellas
Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele
Asukoht:
Balkani ps lõunaosa
Egeuse mere saared
Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks:
Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps)
Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee.
Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee.
Peamine ühendustee MERI.
Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus.
Hellas kui kultuurivahendaja:
Hellenid  võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades  vanima  Euroopa tsivilisatsiooni.
Hellase  tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni.
Kreeka ajaloo põhiperioodid
Kreeta - Mükeene  (u 2000 – 1100 eKr)
Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel ( Knossose   palee )
1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn)
1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu)  sissetung  tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati 
lossid ja hävines tsivilisatsioon. 
Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)
Tsivilisatsioon  kadus  ja kiri unustati.
Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
Väljaränne Väike- Aasia  läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa 
nappus).
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr):
Varanduslik  kihistumine , ülemkihi väljakujunemine.
Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse  arendamiseks .
Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. 
U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.
Linnriikide kujunemine (nt  karmi  sisekorraga  Sparta  ja demokraatlikuks kujunenud  Ateena ).
776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused.
Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr):
Kreeka- Pärsia   sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine  Kreekast  ja Egeuse mere pk.
Kreeka  Hiilgeaeg  (480-431eKr) Periklese  juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka 
majandus- ja kultuurikeskus.
Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale.
Sparta  ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas 
kogu Hellase oma võimule.
Hellenismi periood (338-30 eKr)
Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi  Makedoonia -Kreeka võimu alla.
Aleksandri impeeriumi  lagunemine  sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille 
koosseisus  olid ka  kreeklased )
Kreeklaste  massiline  ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse 
pln Aleksandria) 
146 eKr Kreeka-Makedoonia  langemine   Rooma  võimu alla.
30 eKr langes  Rooma  võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus .
Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon
Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel.
Kujunemine:
Aeg: 2000- 1400 eKr
Loojaks tundmatu päritoluga rahvas.
Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest.
Kindlustamata linnad ja lossid:
Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu).
Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus.
Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. 
Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi.
Kunst  ja  usund :
Erksavärvilised freskod seintel.
Naiste suur tähtsus ühiskonnas – neid kujutati meestest sagedamini ja  kesksel  kohal.
Austati jumalannasid.
Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised  rituaalid .
Puudus sõjatemaatika.
Kreeta tsivilisatsiooni  häving (u 1500 eKr):
Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö.
Mandrilt järgnenud ahhailaste – kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose  vallutamine .
Mükeene tsivilisatsioon
Kujunemine:
Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr).
Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid.
Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise 
tsivilisatsiooni.
Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud 
(peamiselt majandusaruanded).
Lossid ja  ühiskonnakorraldus :
Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss).
Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. 
Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma  kaaskonnaga .
Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised.
Kunst  ja usund:
Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile.
Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid.
Maalidel sagedasti sõjatemaatika.
Mükeene kultuuri häving:
U 1100 eKr tungisid Balkanile  doorlased , kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni.
Kangelaseepika
Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg:
Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest.
Kuulsaim müütiline kangelane oli  Herakles .
Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele.
Armastatuim  Trooja  sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt:
Trooja kuningapoeg Paris  võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena.  
Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks.
10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes 
ise Parise noolest tabatuna.
Achilleuse  kand – ainuke nõrk koht.
Trooja  vallutati  hiiglasliku puuhobusega.
Trooja hobune – kink , mis on ohtlik selle saajale.
Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks.
Tähtsamatest on säilinud  eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna 
piiramise 10. aastal) ja
“Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale.
Pime laulik  Homeros :
“Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle. 
Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor.  
Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu
Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr.
Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne:
Hellenid – kreeklaste nimetus
Barbarid – võõramaalased
Ühised jumalad ja murdekeeled
Ühine võitlus pärslaste vastu.
Tekkisid polised  – Kreeka  linnriigid
Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm.
Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud  kindlus .
Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja  turuplats .
Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused.
Külad ja  rikaste  maamajad.
Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega:
Kaubasuhted foiniiklastega.
Kultuurisaavutuste ülevõtmine.
Kolonisatsioon:
Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde.
Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele.
Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki):
Aluseks  Foiniikia  tähestik.
Lisati juurde täishäälikud.
Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi.
Kirjaoskus  levis ka lihtrahva hulgas.
Ühiskonna struktuur
Aristokraadid  – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud.
Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim.
Võisid tegeleda ka kaubandusega.
Põlde harisid  orjad ja sõltlased.
Majapidamine  tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.
Tegeldi poliitika ja vaimueluga.
Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele.
Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad.
Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures 
(külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja 
pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
Tugev konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.
Vabad talupojad:
Moodustasid suurema osa kodanikest.
Sõjavägi koosnes peamiselt neist.
Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama,
vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa.
Võlaorjusesse langedes kaotasid ka  kodanikuõigused .
Käsitöölased:
Enamasti väikeste töökodade  omanikud , hankides  perega  igapäevaelatist.
Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta.
Orjad:
Kreeka kui orjanduslik ühiskond – orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena 
ja eeskätt raskematel töödel – kaevandustes).
Sõjavangid , barbaritelt ostetud või võlglased.
Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.
Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.
Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena 
(poliitika, vaimuelu).
Naise positsioon. Abielu ja perekond.
Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond:
Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste  eeskoste  all.
Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused )
Naise koht oli kodus – korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega.
Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid:
Vastastikkused tunded ei mänginud rolli.
Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel.
U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku.
Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas.
Naiselt  nõuti truudust, kuid mees võis luua abieluväliseid suhteid (hetäärid – armukesed)
Meestevahelised suhted:
Kogemustega mees võttis sageli nooruki oma hoole alla – kasvatada temast  tubli  ja 
lugupeetud  noormees .
Sageli kaasnes sellega normaalseks peetud erootiline kiindumus, mida nimetati pederastia 
(poistearmastus).
Sarnased suhted võisid olla ka naiste ja tüdrukute vahel, mida tuntakse lesbilise armastusena.
Homo- ja heteroseksuaalne armastus ei välistanud teineteist.
Lihtrahva hulgas levis pederastia, noormehest prostituut võis jääda ilma kodanikuõigustest.
Kreeka  linnriik
1. Polis  – Kreeka linnriik
Tunnused:
Ühe piirkonna kodanike kollektiiv.
On sõltumatu (ühtne riik puudus).
Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel.
Näited:
Tavaliselt väikearvulised polised (30 000 – 40 000 elanikku).
Suuremad Ateena ja Sparta (u 200 000 elanikku) Balkani ps.
Mileetus V-Aasia rannikul, Sürakuusa Sitsiilias ja teised.
Kodanikud:
Kõik vabad põliselanikest mehed.
Mõnel pool varanduslik tsensus – kodanikeks jõukamad mehed.
Mittekodanikud
Naised
Orjad
Võõramaalased
Poliitika – polise asjadega tegelemine:
 Rahvakoosolek – Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi .
Nõukogu – Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul.
Ametnikud – Valiti rahvakoosolekul.
Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse:
Rikastest ratsavägi.
Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega  jalavägi  (oda, mõõk , kilp,  kiiver ).
Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud)
Faalanks – lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena.
Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu.
2.Valitsemisvormid
a.  Aristokraatia  – võim on koondunud aristokraatide kätte:
Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast.
Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem.
Tuntuim oli Sparta aristokraatia.
b. Demokraatia – rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim):
Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast.
Tuntuim oli Ateena demokraatia.
Otsene demokraatia – kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise.
Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka  vaestel  poliitikas osaleda.
Türannia – Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale:
Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused.
Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks.
Surusid julmalt maha  vastaste  salasepitsused.
Varem või hiljem  kukutati  võimult.
Sparta ja Ateena riigikorraldus:
SPARTA
ATEENA
Asukoht
Lakoonia ja Messenia maakond 
Atika maakond Kesk-Kreekas
Peloponnesos (4 kindlustamata 
küla) 
Ühiskonna- Spartaadid – (5%) vabad 
Kodanikud – vabad täisealised 
kihid
kodanikud (doorlased)
põliselanikest mehed (kuni 50 
Perioigid –vabad, kodaniku- 
000).
õigusteta Lakoonika elanikud.
Metoigid – vabad kodaniku-
Heloodid – orjastatud 
õigusteta võõramaalased (80 000).
messeenlased. 
Orjad (200 000)
Valitsemise Aristokraatia
Demokraatia
vorm
Rahva-
Spartiaatide koosolek
Kõikide kodanike koosolek 10 
koosolek
Lõplikud otsused ja ametnike 
päeva tagant.
valimine.
Ettepanekud, otsused, valimised 
(1 aastaks).
Ametnikud
2 kuningat – sõjaväe ja usuelu 
6000 kohtunikku valiti 
juhtijad.
liisuheitmisega.
5 efoori – kõrgemad võimu-
10 strateegi – tähtsamad 
kandjad  kontrollimas teiste 
ametnikud (väejuhid), kes valiti 
tegevust.
hääletamisega.
Nõukogu
Geruusia – 30-liikmeline, üle 60a.
500-liikmeline, mis valiti liisu-
heitmisega ja oli kõrgemaks 
organiks koosolekute vahel.
4. Demokraatia areng Ateenas
Soloni  reformid (594 eKr)
Keelati võlaorjus.
Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. 
Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast.
Periklese reformid (460-430 eKr)
Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule.
Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed.
Aristokraatidel polnud poliitikas privileege.
Kodanikud olid maksuvabad. 
Sparta kasvatus
Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek.
Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi:
Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes – 
kehaline ja sõjaline õpe.
20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks.
30a saadi kodanikuõigused, soetati  maatükk , mida harisid heloodid ja tuli  abielluda .
Kodanikes hinnati vaprust ja  distsipliini , mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi 
stabiilsuse.
Lakooniline kõne – lühike ja selge kõne (“Kilbiga või kilbil”)
Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. 
Vana-Kreeka  Religioon
1. Jumalad
a. Üldiseloomustus:
Antropomorfsus – Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult.
Surematus ja kõikvõimsus.
Käsutasid/ kehastasid loodusjõude.
Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali.
Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest ( põlluharimine  jne).
Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele.
Olümplased – tähtsamad jumalad ( Zeus  oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose 
mäel (Põhja-Kreekas)
b. Tähtsamad jumalad
Zeus – Jumalate valitseja, taeva- ja piksejumal, hulk lapsi jumalate ja inimkangelaste seas
Hera  – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja
Poseidon – Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid
Hades – Zeusi vend, allilma ja surma valitseja
Demeter – Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja
c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi  lastena
Ares – Julm sõjajumal
Hephaistos – Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja
Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja
Apollon – Luule, muusika  ja terve mõistuse eestseisja
Artemis – Jahijumalanna, elava looduse kaitsja
Aphrodiote /(Aphrodite) – Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna
Dionysos  - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal
Hermes – Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg
2. Usurituaalid
a. Jumalatega  suhtlemine :
Suhelda võis igaüks – ohverdada ja palveid esitada.
Koduseid rituaale täitis perepea.
Preestrid (aristokraatide hulgast) – suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve 
kogukonna nimel.
b. Jumalatega suhtlemise kohad:
Templid, kuhu tavainimesed pääsesid harva – jumala kuju ja kolde tuli.
Altar , kuhu toodi jumalate ohvreid – madal kivialus templi juures. 
Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püüria (nt Apolloni  oraakel  Delfias Kesk-Kreekas)
c. Jumalate suhtlemise viisid:
Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise  kodanikke  (nt Zeusi auks  olümpiamängud ).
Vereohver kui tähtsaim rituaal – loomade  tapmine  jumala altaril templi juures – liha küpsetati 
ja söödi koha peal, jumalale  jäid altaritulel sõrad ja saba.
Oraaklid – paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas.  
Püütia – preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas – tema seosetu kõne vormistati 
värssideks.
Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde.
Püütia sõnumis ei kaheldud – kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda 
võimetust jumalikku sõnumit mõista.
Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte rikkuste omanikuks. 
Surmajärgsus
Väärtustati elu ega mõeldud eriti sellele, mis saab pärast surma.
Karistused tabavad inimest juba eluajal või kanduvad needusena lastele.
Surm on meeldiva lõpp, millele järgneb olesklemine sünges Hadese riigis:
Sinna pääseb üle allilma jõe hõberaha eest paadimehele – komme panna surnule münt suhu. 
Jumalate ja inimeste põlvnemine mütoloogia põhjal
Maailm polnud jumalate loodud, vaid eksisteeris enne neid:
CHAOS – aegade alguses vormitu segadus pilkases pimeduses.
Chaosest  sündisid MAA (Gaia) ja TAEVAS (Uranos), kes valitsesid maailma.
Gaia ja Uranose lastena sündisid  TITAANID , kellest KRONOS võttis salakavalusega isalt 
maailmavalitsemise üle.
KRONOSE järglased olid vanemapõlve jumalad – Zeus oma õdede-vendadega.
Jumalate ja titaanide võitluses suutis ZEUS välgu abil võita, kehtestades enda ja kaasjumalate 
võimu maailma üle.
Inimesed sündisid maast või jumalate voolituna mullast:
Ilma küünte ja karvkatteta olid nad kaitsetud.
PROMETHEUS (üks titaanidest) hoolitses inimeste eest – varastas  jumalate tule ja pettis 
Zeusi ohvrilooma  valikul  (ilusa rasvaga kaetud kondihunnik ja verise nahaga kaetud liha).
Vihane Zeus aheldas Prometheuse Kaukasuse mäe külge, kust Herakles ta hiljem vabastas.
Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna 
hädad.
Pandora laegas – jumalate kingitus, mida keelati avada.   
Avalikud pidustused, lüürika ja teater
Spordivõistlused
Spordi tähtsustamine:
Aristokraatide meelisharrastus
Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust.
Gümnaasium, kui  hariduskeskus :
Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) – spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti.
Gümnastika  (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal.
Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud.
Spordivõistlused:
Igas linnriigis
Ülekreekalised
Usupidustuste raames
Olümpiamängud – tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks.
Korraldamine:
Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps)
Osalejateks ainult hellenid – mehed ja poisid.
Olümpiarahu, mil katkestati sõjad.
Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused.
Võistlusalad:
Hobukaarikute võidusõit (võitjaks hobuse omanik).
Erineva pikkusega jooksud (kõige varasem ala oli kiirjooks 192m = staadium ehk 
pikkusmõõt).
Maadlus
Rusikavõitlus
Viievõitlus (ketas, hoota kaugus, oda, lühijooks, maadlus)
Võitlejate austamine:
Oliivipuu lehtedest pärg
Luuletused, kingitused, ausambad
Eluaegne  pension
Võitjate nimekiri – esimene teadaolev 776 eKr, mis sai kreeklaste ajaarvamise alguseks.
Mängude saatus:
Korraldati üle 1000 aasta.
Ristiusu võiduga Rooma impeeriumis keelati kui paganlikud mängud.
Kaasaegsed OM taastas 19. saj. lõpul Pierre de Coubertin.
Lüürika – luuletused, mis  kanti  ette lüüra (kilpkonna kilbist kastiga keelpilli) saatel.
Autoriteks – ettekandjateks aristokraadid:
Tunded, mõtted ja tõekspidamised.
Mõõdukus ja vaoshoitus õnnetuste ja jumalate meelepaha vältimiseks.
Solon :
Tuntud ka poliitikuna.
Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks.
Pindaros:
Silmapaistev lüürik
Ülistuslaulud võitjatele – spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse 
kehastaja.
Teater
Kreeka kui teatri sünnimaa:
Draamakunst (kr.k. drama – tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest 
pidustustest.
Kreeka teater koosnes 3 osast:
Theotron (kr.k. vaatamise koht) – hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil.
Orkestra (kr.k. tantsuplats) – ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat.
Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad .
Etenduse korraldus:
Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske.
Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas)
Sealsamas söödi-joodi.
Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks.
Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt  näitleja  õhkutõstmist).
Julmi stseene (nt tapmine) ei  näidatud , küll aga tulemust (surnukeha).
Žürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele  auhinnad .
Dramaturgid – näitekirjanikud:
Tragöödiad – Kurva sisuga näitemängud (kr.k. 
Komöödia  – lõbusad 
sokulaulud, mis kanti ette sokunahas)
näitemängud.
Aischylos – “Orestia”
Aristophanes – “ Linnud ” 
Sophokles  – “Kuningas Oidipus”
Teemad sageli müütidest.
Pilgati demokraatiat ja 
Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate 
poliitikuid ning isegi jumalaid, 
pahameelt.
kartmata nende pahameelt.
Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva 
käitumise üle.
Vana-Kreeka  haridus , filosoofia ja teadus
Haridus
Koolid poistele alates 7. eluaastast.
Lugemine ja kirjutamine
Muusika
Õpiti pähe tähtsamaid teoseid (Homerose eeposed).
Gümnastika – sportlikud harjutused.
Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega.
Rikastes  peredes :
Õpetasid poisse pedagoogid (kr. k. poisijuhendaja) 
Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid.
Tüdrukute ja mittekodanike  kasvatamine  oli iga pere enda asi, mis piirdus majapidamis- ja 
käsitöö ettevalmistusega.
Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) – mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide 
üle.
Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr:
Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade.
Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile.
Esimeste filosoofide põhiprobleemid:
Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest.
Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele.
Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu:
Thales  Axinamenes Axinamandros Demokritos 
Vesi
Õhk
Apeiron 
Aatomid – maailma algosakesed, mille 
(määramatus)
ühinemisel kõik tekib ja lagunemisel kõik 
hävineb.
   c. Ateena filosoofia – inimese probleemi tõestamine:
Sofistid (kr. k. 
Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte 
targad, 
üldiste normide järgi.
õpetatud) – 
Õpetus tugevama õigusest – inimesed kujundavad seaduse vastavalt 
rändõpetlased, 
tugevamate ja võimekamate huvidele.
kes õpetasid 
Osa taunis seda õpetust, nähes ohtu polise tähtsusele ja moraalile.
rikastele 
kõnekunsti ja 
riigivalitsemist.
Sokrates
Üks üldisi absoluutseid norme on voorus.
Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine.
Tema meetodiks oli  vestlus , mille käigus tuli suunavate küsimustega 
selgeks teha, mis on voorus.
Suhtus halvustavalt demokraatiasse – kuna valitsemises osalevad ka 
võhikud, siis ei ole see  riigikord vooruslik.
Platon  – 
Ideeõpetus – ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud 
Sokratese 
algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad. 
õpilane, 
Õpetus ideaalsest riigist – vahepealne korravalvurite klass peab 
kirjutas oma 
ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele.
töid 
Ideaalilähedane oli Sparta riik.
dialoogidena 
ning vahendas 
meieni 
Sokratese 
seisukohti. 
Aristoteles  – 
Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast – eksisteerib vaid 
Platoni õpilane,  meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav 
antiikaja 
üldistamise teel.
mitmekülgseim  Riigi eesmärk on tagada  kodanikele  õnnelik elu, selleks hoiduda 
õpetlane .
äärustest ja leida  kuldne  kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel.
Tegeles paljude ainevaldkondadega,  andes   paljudele  teadustele 
nimed ( loogika , füüsika,  psühholoogia , retoorikaeetika ).
Teadusliku mõtteviisi sünd
Pythagorase roll  matemaatika  kujunemisel teaduseks:
Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel.
Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme.
Hippokratese roll meditsiini arengus:
Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi.
Inimese loomulik seisund on tervis.
Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu häiritud.
Ravi juures pööras suurt tähelepanu õigele toitumisele.
Arsti eetika lähtub Hippokratese vandest – kaitsta alati patsiendi tervist ja elu.
Ajalookirjutise algus – Herodotus kui “ajaloo isa”
Hellenismiperiood (338 – 30 eKr) –
Kreeklaste valitsemine  Idamaade  üle Aleksandrist Rooma võimuni. 
Aleksander Suure  vallutusretked  (336-323 eKr)
Aleksander Suure võimule tõus:
Philippos II alistab Kreeka Makedoonia võimule (338 eKr) kuid tapeti  vandenõulaste poolt.
Troon läks tema 20.a. pojale Aleksandrile.
Aleksandri eesmärgiks oli Pärsia suurriigi (Idamaade) vallutamine:
V. -Aasia, Süüria ja  Palestiina .
Egiptus, kus ta võeti vastu vabastajana.
Mesopotaamia  – Ninive veermete lähedal Gaugamela lahingus purustati Pärsia peajõud.
Pärsia tuumikala ja Kesk-Aasia.
India sõjaretke nurjumine.
Vallutusretke tagajärjed:
Kreeklaste väljaränne Idamaadesse (palgasõdurid ja muude  ametite  esindajad)
Kreeka mõjude levik Idamaadesse – keel ja kultuur ning kreekapärased linnad ja  elulaad .
Pärsia  kommete  ülevõtmine – Aleksander Suur korraldas suurpulmad (10 tuhat  Makedooni 
sõdurit  pärslannadega).
Aleksandri  ootamatu  surm malaariasse (323 eKr).
Hellenistlikud riigid
Tekkimine:
Impeeriumi pärisid Aleksandri väejuhid.
Omavahelises võimuvõitluses tekkis 3 suuremat riiki: Kreeka-Makedoonia, Egiptus ja 
Seleukiidide riik (Aasias).
Riigi- ja ühiskonna korraldus:
Monarh  – Kreeka-Makedoonia päritolu ainuvalitseja, kes otsustas tähtsamaid asju.
Valitseja jumalikustamine Idamaade eeskujul.
Kodaniku otsustusõigus väheneb – polised olid iseseisvad vaid siseelu korraldamisel.
Kodanike katsekohustuse asemel loodi palgasõjavägi, mis paigutati sõjaväeasulatesse.
Idamaade omane talupoja allutatud seisund.
Hellenistlik kultuur – Idamaiste mõjudega Kreeka kultuur, mis levis kogu tolleaegses 
maailmas.
Keskused:
Uueks maailmakeskuseks sai Aleksandria (Egiptuses), kuhu rajati Museion (muusa – kultuuri 
kaitsehaldjas) – kuninga puhul ülalpeetav teaduskeskus vanaaja suurima raamatukoguga (70 
tuh. papüüruserulli Kreeka teostega).
Antiookia (Süürias)
Peryamon (V. – Aasias)
Ateena (Kreeka)
Teadus: 
Teaduste eraldumine filosoofiast  omaette  teadusharudeks.
Eukleides – matemaatik , kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi.
Archimedes – kuulsaim  füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus 
kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis – “Heureka!”
Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas 
ka maailmakaardi tollal tuntud maadest ).
Filosoofia:
Keskuseks endiselt Ateena.
Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine  muredest  ja hirmudest.
Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees – surm kui hingeaatomite 
lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole.
Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. 
Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase  jumaliku ettemääratusega ja tark 
lepib saatusega, vabastades nii ennast hirmudest hingerahu leidmiseks.
Kirjandus ja teater:
Teatris poliitika ja moraaliküsimuste asemel igapäevaelu.
Luule esiletõus – armastus, valitseja  ülistamine .
Sügava sisu asemel elegantne stiil – pakkuda lugejale naudingut mitte lahendada  elulisi  
probleeme. 
Muutused religioonis:
Hakati kummardama ka  Idamaa  jumalaid.
Eriti populaarseks sai  Isise   kultus  – kogu maailma valitseja, kes annab parema  saatuse  ka 
pärast surma.
Õpiti tundma Mesopotaamia astroloogiat – koostati tänaseni kasutatavad horoskoobid 
sodiaagi 12 tähtkuju alusel. 
Vana-Kreeka ehk Hellas
Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele
Asukoht:
Balkani ps lõunaosa
Egeuse mere saared
Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks:
Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps)
Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee.
Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee.
Peamine ühendustee MERI.
Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus.
Hellas kui kultuurivahendaja:
Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni.
Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni.
Kreeka ajaloo põhiperioodid
Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr)
Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee)
1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn)
1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati 
lossid ja hävines tsivilisatsioon. 
Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)
Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Hetiitidelt võeti üle rauasulatus, mis tõrjus välja pronksi.
Väljaränne Väike-Aasia läänerannikule, millest sai kreeklaste püsiv eluase (sobiva põllumaa 
nappus).
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr):
Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine.
Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks.
Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. 
U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.
Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena).
776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused.
Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr):
Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk.
Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka 
majandus- ja kultuurikeskus.
Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas 
kogu Hellase oma võimule.
Hellenismi periood (338-30 eKr)
Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille 
koosseisus olid ka kreeklased)
Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse 
pln Aleksandria) 
146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla.
30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus.
Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon
Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel.
Kujunemine:
Aeg: 2000-1400 eKr
Loojaks tundmatu päritoluga rahvas.
Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest.
Kindlustamata linnad ja lossid:
Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu).
Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus.
Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. 
Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi.
Kunst ja usund:
Erksavärvilised freskod seintel.
Naiste suur tähtsus ühiskonnas – neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal.
Austati jumalannasid.
Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid.
Puudus sõjatemaatika.
Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr):
Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö.
Mandrilt järgnenud ahhailaste – kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine.
Mükeene tsivilisatsioon
Kujunemine:
Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr).
Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid.
Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise 
tsivilisatsiooni.
Lineaarkiri B: kohandasid kreetalaste kirja oma vajadustele, mis on tänapäevaks dešifreeritud 
(peamiselt majandusaruanded).
Lossid ja ühiskonnakorraldus:
Labürinditaolised ruumid (kuulsaim oli Mükeene loss).
Ümbritsevad nn kükloopiliste müüridega (massiivsed kiviplokid).
Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. 
Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga.
Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised.
Kunst ja usund:
Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile.
Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid.
Maalidel sagedasti sõjatemaatika.
Mükeene kultuuri häving:
U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni.
Kangelaseepika
Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg:
Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest.
Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles.
Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele.
Armastatuim Trooja sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt:
Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena.  
Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks.
10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes 
ise Parise noolest tabatuna.
Achilleuse kand – ainuke nõrk koht.
Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega.
Trooja hobune – kink, mis on ohtlik selle saajale.
Arhailisel ajal vormiti pärimused eeposteks.
Tähtsamatest on säilinud eeposed “Illias (Trooja sõja sündmused vähestel päevadel linna 
piiramise 10. aastal) ja
“Odüsseia” (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale.
Pime laulik Homeros:
“Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle. 
Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor.  
Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu
Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr.
Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne:
Hellenid – kreeklaste nimetus
Barbarid – võõramaalased
Ühised jumalad ja murdekeeled
Ühine võitlus pärslaste vastu.
Tekkisid polised – Kreeka linnriigid
Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm.
Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus.
Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats.
Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused.
Külad ja rikaste maamajad.
Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega:
Kaubasuhted foiniiklastega.
Kultuurisaavutuste ülevõtmine.
Kolonisatsioon:
Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde.
Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele.
Kujunes alfabeet – Kreeka tähestik (24 tähemärki):
Aluseks Foiniikia tähestik.
Lisati juurde täishäälikud.
Hakati kirja panema kangelaseepikat ja seadusi.
Kirjaoskus levis ka lihtrahva hulgas.
Ühiskonna struktuur
Aristokraadid – ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud.
Kr.k. aristos+kratos = suursuguste, parimate võim.
Võisid tegeleda ka kaubandusega.
Põlde harisid orjad ja sõltlased.
Majapidamine tagas seisusekohase eluviisi ja poliitilise mõju.
Tegeldi poliitika ja vaimueluga.
Pühenduti enesearendamisele ja –täiendamisele.
Omavahel konkureerisid aristokraatide sõpruskonnad.
Sümposioonid (kr. K. koosjooming) – aristokraatide ühised pidusöögid võõrustaja juures 
(külitati lavatsitel madalate toidulaudade juures, nauditi lahjendatud veini, orjataride tantsu ja 
pillimängu ning vaieldi moraali, filosoofia ja poliitika üle)
Tugev konkurentsivaim – püüti olla parim poliitikas, lahinguväljal ja rikkuses.
Vabad talupojad:
Moodustasid suurema osa kodanikest.
Sõjavägi koosnes peamiselt neist.
Jõukamad talupojad said oma majapidamisega ise hakkama,
vaesemad võtsid laenu rikastelt ja võisid võla katteks kaotada maa.
Võlaorjusesse langedes kaotasid ka kodanikuõigused.
Käsitöölased:
Enamasti väikeste töökodade omanikud, hankides perega igapäevaelatist.
Omasid madalat sotsiaalset seisundit, olles sageli kodanikuõiguseta.
Orjad:
Kreeka kui orjanduslik ühiskond – orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena 
ja eeskätt raskematel töödel – kaevandustes).
Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased.
Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.
Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.
Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena 
(poliitika, vaimuelu).
Naise positsioon. Abielu ja perekond.
Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond:
Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all.
Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused)
Naise koht oli kodus – korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega.
Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid:
Vastastikkused tunded ei mänginud rolli.
Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel.
U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku.
Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas.
Naiselt nõuti truudust, kuid mees võis luua abieluväliseid suhteid (hetäärid – armukesed)
Meestevahelised suhted:
Kogemustega mees võttis sageli nooruki oma hoole alla – kasvatada temast tubli ja 
lugupeetud noormees.
Sageli kaasnes sellega normaalseks peetud erootiline kiindumus, mida nimetati pederastia 
(poistearmastus).
Sarnased suhted võisid olla ka naiste ja tüdrukute vahel, mida tuntakse lesbilise armastusena.
Homo- ja heteroseksuaalne armastus ei välistanud teineteist.
Lihtrahva hulgas levis pederastia, noormehest prostituut võis jääda ilma kodanikuõigustest.
Kreeka linnriik
1.Polis – Kreeka linnriik
Tunnused:
Ühe piirkonna kodanike kollektiiv.
On sõltumatu (ühtne riik puudus).
Põhineb kodanike omavalitsusel ja omakaitsel.
Näited:
Tavaliselt väikearvulised polised (30 000 – 40 000 elanikku).
Suuremad Ateena ja Sparta (u 200 000 elanikku) Balkani ps.
Mileetus V-Aasia rannikul, Sürakuusa Sitsiilias ja teised.
Kodanikud:
Kõik vabad põliselanikest mehed.
Mõnel pool varanduslik tsensus – kodanikeks jõukamad mehed.
Mittekodanikud
Naised
Orjad
Võõramaalased
Poliitika – polise asjadega tegelemine:
 Rahvakoosolek – Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi.
Nõukogu – Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul.
Ametnikud – Valiti rahvakoosolekul.
Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse:
Rikastest ratsavägi.
Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver).
Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud)
Faalanks – lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena.
Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu.
2.Valitsemisvormid
a. Aristokraatia – võim on koondunud aristokraatide kätte:
Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast.
Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem.
Tuntuim oli Sparta aristokraatia.
b. Demokraatia – rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim):
Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast.
Tuntuim oli Ateena demokraatia.
Otsene demokraatia – kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise.
Ametnikud ja nõukogu liikmed said palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda.
Türannia – Võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale:
Kehtestasid sõjaväe abil korra, lõpetades segadused.
Astusid samme vaeste olukorra parandamiseks.
Surusid julmalt maha vastaste salasepitsused.
Varem või hiljem kukutati võimult.
Sparta ja Ateena riigikorraldus:
SPARTA
ATEENA
Asukoht
Lakoonia ja Messenia maakond 
Atika maakond Kesk-Kreekas
Peloponnesos (4 kindlustamata 
küla) 
Ühiskonna- Spartaadid – (5%) vabad 
Kodanikud – vabad täisealised 
kihid
kodanikud (doorlased)
põliselanikest mehed (kuni 50 
Perioigid –vabad, kodaniku- 
000).
õigusteta Lakoonika elanikud.
Metoigid – vabad kodaniku-
Heloodid – orjastatud 
õigusteta võõramaalased (80 000).
messeenlased. 
Orjad (200 000)
Valitsemise Aristokraatia
Demokraatia
vorm
Rahva-
Spartiaatide koosolek
Kõikide kodanike koosolek 10 
koosolek
Lõplikud otsused ja ametnike 
päeva tagant.
valimine.
Ettepanekud, otsused, valimised 
(1 aastaks).
Ametnikud
2 kuningat – sõjaväe ja usuelu 
6000 kohtunikku valiti 
juhtijad.
liisuheitmisega.
5 efoori – kõrgemad võimu-
10 strateegi – tähtsamad 
kandjad kontrollimas teiste 
ametnikud (väejuhid), kes valiti 
tegevust.
hääletamisega.
Nõukogu
Geruusia – 30-liikmeline, üle 60a.
500-liikmeline, mis valiti liisu-
heitmisega ja oli kõrgemaks 
organiks koosolekute vahel.
4. Demokraatia areng Ateenas
Soloni reformid (594 eKr)
Keelati võlaorjus.
Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. 
Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast.
Periklese reformid (460-430 eKr)
Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule.
Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed.
Aristokraatidel polnud poliitikas privileege.
Kodanikud olid maksuvabad. 
Sparta kasvatus
Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek.
Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi:
Alates 7a elasid poisid kodust eraldi riiklikes kasvatusasutustes karmides tingimustes – 
kehaline ja sõjaline õpe.
20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks.
30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda.
Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi 
stabiilsuse.
Lakooniline kõne – lühike ja selge kõne (“Kilbiga või kilbil”)
Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. 
Vana-Kreeka Religioon
1. Jumalad
a. Üldiseloomustus:
Antropomorfsus – Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult.
Surematus ja kõikvõimsus.
Käsutasid/ kehastasid loodusjõude.
Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali.
Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne).
Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele.
Olümplased – tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose 
mäel (Põhja-Kreekas)
b. Tähtsamad jumalad
Zeus – Jumalate valitseja, taeva- ja piksejumal, hulk lapsi jumalate ja inimkangelaste seas
Hera – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja
Poseidon – Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid
Hades – Zeusi vend, allilma ja surma valitseja
Demeter – Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja
c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena
Ares – Julm sõjajumal
Hephaistos – Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja
Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja
Apollon – Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja
Artemis – Jahijumalanna, elava looduse kaitsja
Aphrodiote /(Aphrodite) – Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna
Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal
Hermes – Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg
2. Usurituaalid
a. Jumalatega suhtlemine:
Suhelda võis igaüks – ohverdada ja palveid esitada.
Koduseid rituaale täitis perepea.
Preestrid (aristokraatide hulgast) – suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #1 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #2 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #3 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #4 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #5 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #6 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #7 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #8 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #9 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #10 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #11 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #12 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #13 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #14 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #15 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #16 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #17 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #18 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #19 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #20 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #21 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #22 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #23 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #24 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #25 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #26 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #27 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #28 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #29 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #30 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #31 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #32 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #33 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #34 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #35 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #36 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #37 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #38 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #39 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #40 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #41 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #42 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #43 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #44 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #45 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #46 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #47 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #48 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #49 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #50 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #51 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #52 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #53 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #54 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #55 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #56 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #57 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #58 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #59 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #60 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #61 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #62 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #63 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #64 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #65 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #66 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #67 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #68 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #69 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #70 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #71 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #72 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #73 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #74 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #75 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #76 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #77 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #78 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #79 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #80 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #81 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #82 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #83 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #84 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #85 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #86 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #87 Ajalugu 1 õppeaasta konspekt #88
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 88 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor HDriider Õppematerjali autor

Sisukord

  • Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel
  • Sofistid
  • Platon
  • Aristoteles
  • Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned
  • Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all
  • Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas
  • Mägised alad vaheldusid tasandikega
  • Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda
  • Merd sõideti kreeklastest vähem
  • Geograafiline terviklikkus
  • Eeldus ühtse riigi tekkeks
  • Apenniini ps. rahvastik
  • Itaalikud
  • Etruskid
  • Kreeklased
  • Asukoht
  • Ps loodeosas
  • Etuuria maakond
  • Ps lõunarannikul
  • Tegevusalad
  • Põlluharimine ja
  • Kaubandus, mere
  • Põlluharimine
  • Ühiskond
  • Patriarhaalne
  • Linnriigid Kreeka
  • Päritolu
  • Indoeuroopa
  • Tundmatu rahvas
  • Väike-Aasiast
  • Kreekast tulnud
  • Rooma ajaloo põhiperiood
  • Kuningate aeg (753-509 eKr)
  • Etruskide hiilgeaeg
  • kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid
  • Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni
  • Rooma linna väljaehitamine
  • eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga
  • Vabariik (509-30 eKr)
  • Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud
  • eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased
  • Puunia sõda Kartaagoga ülemvõimust Vahemerel (264-146 eKr) lõppesid Rooma
  • Laienemine ida suunas – 146 eKr liideti impeeriumiga Makedoonia ja Kreeta ning peagi
  • Kodusõjad väepealike vahel – Pompeius ja Caesar, mis lõppesid Caesari võiduga ja tema
  • eKr Caesari tapmine ja kodusõdade jätkumine – Antonius ja Octavianus – Caesari
  • eKr vallutas Octavianus Egiptuse, kus enne seda Antonius ja Kleopatra tegid
  • Octavianus ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla, mis tähistas vabariigi
  • Varane keisririik (30 eKr – 235 pKr)
  • Trianuse valitsusajal (98-117) saavutas Rooma impeerium võimsuse haripunkti
  • Roomarahu – riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad
  • Hiline keisririik (235-476)
  • Segaduste ajajärk (235-284) – nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34
  • Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel
  • Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli
  • Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma
  • Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne
  • Rooma keisri Romules Augustuse ja hakkas tema nimel valitsema
  • Res Publica
  • Rahvakoosolek
  • Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja
  • Senat
  • Kujundas sise- ja välispoliitikat
  • Magistraadid
  • Nobliliteet
  • Latifundiumid
  • Leegion
  • Maniipul
  • Proletaarid
  • Vabaks lastud
  • Kõnelevad tööriistad”
  • Orjanduslik ühiskond
  • Circus Maximus
  • Gladiaatorite
  • Amfiteatrid
  • Rooma linnad ja kunst 18.12.09
  • Termid
  • C)Pompej
  • Via Appia
  • Traianuse sammas
  • Nuumen
  • Iaarid
  • Geenius
  • Augurid
  • Jupiter
  • Minerva
  • Venus
  • Bacchis
  • Vesta
  • Vesta neitsid
  • Pontifeksid
  • Bacchuse müsteeriumid
  • Kristlased
  • Kristlus
  • Kogudused
  • Metseen
  • Sõjaväe barbariseerumine
  • Hilise Rooma kristlik kultuur
  • Kirik
  • Kirikukihelkond
  • Piiskopkond (diötsees)
  • Peapiiskopkond
  • Sinod
  • Askees
  • Eremiidid
  • Kloostrid
  • Augustinus
  • Avaarid
  • Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453)
  • Ikonoklastid
  • Saali õigus
  • Karolingide renessanss
  • Feodalismi mõiste seletus
  • Kujunemise põhjused
  • Feodaalsuhete levik
  • Feodaalühiskonna tunnused
  • Investituur
  • Lään (feood)
  • Läänimees (feodaal)
  • Domeen
  • Feodalism
  • Naturaalmajandus
  • Teine “barbarite” rünnakulaine – Euroopa järjekordne kriisiaeg
  • Viikingid
  • Araablased ehk saratseenid ja kalifaadi kujunemine
  • Koraan
  • Sunna
  • Araabia kalifaat
  • Džihaadis
  • Viikingite retked 9. – 11. sajandil
  • Viiking
  • Valhalla
  • Ruunikiri
  • Ruunikivid
  • Saagad
  • Ungarlaste maahõive – ungarlaste asumine praegusele Ungari riigi territooriumile, kus
  • Kiriku teke
  • Ristiusu levik
  • Kiriku organisatsioon
  • Preester
  • Piiskop
  • Toomkapiitel
  • Sinod
  • Visitatsioon
  • Katoliku kiriku õpetus
  • Piibel
  • Vana-Testament
  • Uus-Testament
  • Teoloogide
  • Sakramendid
  • Paavst
  • Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.)
  • Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv
  • Linnade teke ja kaubanduse areng
  • Püha-Rooma keisririigi tekkimine ja vastasseis keisri ja paavsti vahel
  • Ristisõjad – kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust – 13. saj. lõpuni)
  • Tsentraliseeritud monarhia kujunemine – tugev ja hästi toimiv kuningavõim
  • Seisuste esinduskogud
  • Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes
  • Rüütliseisus
  • Rüütliks saamine
  • Rüütlieetika 3 põhimõtet
  • Vaimulikud rüütliordud – paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad
  • Relvastus
  • Võitlusviis
  • Linnused
  • Taraanid
  • Abielu
  • Turniirid – organiseeritud sõjamängud
  • Rüütlikirjandus
  • Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund
  • Pärisorjus
  • Külad ja põllud
  • Koormised ja turusuhete areng
  • Mõis
  • Koormised
  • Loonusrent
  • Teotöö
  • Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine
  • Linnad – valitsemine ja majandus
  • Linnaelu areng
  • Linnade sisekorraldus ja valitsusviis
  • Gildid ja tsunftid
  • Linn ja senjöör
  • Kaubanduse areng
  • Rahavahetajad ja pankurid
  • Linnaelu ja traditsioonid
  • Linlaste ellusuhtumine
  • Vastlakarneval
  • Müsteeriumid
  • Suur kirikulõhe
  • Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal
  • Kuuria
  • Legaadid
  • Kirikukogud
  • Bulla
  • Kümnis
  • Ristiusk ja kirik II
  • Vaimulikud ordud – kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused
  • Pühakute kultus
  • Pühakud
  • Reliikviad
  • Ketserid ja kiriku võitlus nendega
  • Ketserlus
  • Inkvisitsioon
  • Koolide rajamine
  • Toomkoolid
  • Põhikoolid
  • Ametikoolid
  • Ülikoolid
  • Bakalaureused
  • Studiosus’ed
  • Rektor
  • Dekaan
  • Dispuudid
  • Skolastika – keskaegne filosoofia
  • Maailmapilt
  • Astroloogia
  • Ülevaade Euroopast hilis-keskajal (XIV-XV sajandil)
  • Must surm ja selle tagajärjed
  • Must surm
  • Talurahvarahutused
  • Majanduse ja linnaelu uus elavnemine
  • Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus
  • Saja-aastane sõda (1337-1453)
  • Kuningavõimu kindlustamine Prantsusmaal ja Inglismaal
  • Rooside sõda
  • Saksamaa killustatus (Saksa Rahva Püha Rooma kirik)
  • Ida-Euroopa
  • Kuldhord
  • Paavstivõimu langus
  • Skisma
  • Varauusaeg (16.-18. saj.)
  • Lääne- ja Kesk-Euroopa
  • Ida- ja Põhja-Euroopa
  • Itaalia
  • Itaalia renessanss
  • Humanism
  • Renessanss
  • Renessansi kirjandus
  • Makjavellism
  • Trükikunsti algus (1440. aastatel)
  • Renessansi ja humanismi levik Euroopas
  • Uus maailmapilt
  • Suured maadeavastused ja nende tagajärjed
  • Põhjused ja eeldused
  • Karavell
  • Portugallaste esmaretked
  • Ameerika avastamine ja nimesaamine
  • Meretee avastamine Indiasse (1498)
  • I ümbermaailmareis (1519-1522) ja teised maadeavastused
  • Maadeavastuste tulemused
  • Hindade revolutsioon
  • Reformatsioon
  • Reformatsioonide olemus ja eeldused
  • Usupuhastus
  • Martin Luther ja tema õpetus
  • Augsburgi usurahu 1555
  • Kelvinismi kujunemine Šveitsis
  • Reformatsioon Inglismaal
  • Reformatsiooni levik Põhjamaades
  • Vastureformatsioon – katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide
  • Madalmaade vabadusvõitlus
  • Madalmaad
  • Göösid
  • Anglikaani kiriku võit Inglismaal
  • Hugenottide sõjad Prantsusmaal – 30 aastat kestnud kodusõjad katoliiklaste ja
  • Hugenotid
  • Pärtliöö
  • Nantes’i edikt
  • Kolmekümneaastane sõda (1618-1648)

Teemad

  • Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned
  • Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas
  • Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda
  • Geograafiline terviklikkus
  • Apenniini ps. rahvastik
  • lõunaosa
  • ja Sitsiilia
  • karjakasvatus
  • Kaubandus, mere
  • sõit
  • põlluharimine
  • käsitöö
  • viinamarja- ja
  • oliivkasvatus
  • suurpere
  • aristokraatlikku
  • linnriiki
  • elulaad ja kultuur
  • hõimud
  • kolonistid
  • kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid
  • eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga
  • eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased
  • Puunia sõda Kartaagoga ülemvõimust Vahemerel (264-146 eKr) lõppesid Rooma
  • võiduga, vaatamata Hannibali võidule Cannae lahingus
  • ka Väike-Aasia
  • ainuvõimu kehtestamisega
  • eKr Caesari tapmine ja kodusõdade jätkumine – Antonius ja Octavianus – Caesari
  • pooldajad, kes alustasid omavahelist võimuvõitlust
  • eKr vallutas Octavianus Egiptuse, kus enne seda Antonius ja Kleopatra tegid
  • enesetapu
  • lõppu
  • eKr–14pKr) – pikk rahuperiood ja majandusõitseng
  • ainuvalitsejaga leppis enamus elanikest, senatist sai keisri nõuandja
  • vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia
  • kindlustevööndid
  • keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma
  • suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel
  • impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks
  • 476) – germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma
  • aladele
  • Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne
  • ametnike valimiseks
  • latifundiumid
  • Augustus
  • provintsid
  • õigusriik
  • latifundiume
  • Panteon
  • triumf
  • d)Aatriumelamu
  • aatrium
  • Rooma betoon
  • akveduktid
  • b)Marmorportreed
  • Juno
  • Mars
  • müsteeriumid
  • messias
  • apostlid
  • katakombides
  • märtreid
  • naturaalmajanduslikuks
  • presbüter
  • metropoliit
  • dogmaatikale
  • hereesiateks
  • ariaanlus
  • viiking
  • kirillitsa
  • Lääne rüütlivägi
  • Tsiviilseaduste kogu
  • ikonoduulide
  • fresko
  • ikoonimaal
  • laisad kuningad
  • major
  • doomlased
  • Verduni
  • kokkulepe
  • rüütlid
  • lepinguline
  • hierarhiline
  • isikuline
  • allumist jumala tahtele
  • tingidel
  • varem elasid saarlased
  • sakramente
  • katedraalis
  • Rüütlieetika 3 põhimõtet
  • suurgildi
  • linnaõiguse
  • Hansa Liit
  • hansapäevad
  • liigkasuvõtmisse
  • Linnakultuur ja linnakirjandus
  • pärispatt
  • viimne kohtupäev
  • kardinalid
  • kloostritega paljudes maades
  • vaba kunsti
  • hellebard
  • jurlõkk
  • opritšina
  • astrolaab
  • luterlus
  • Reformatsiooni võidukäik Saksamaal
  • pildirüüsted
  • lindpriiks
  • protestandid
  • predestinatsioonist
  • tugevdamiseks
  • Hispaania kui vastureformatsiooni kants
  • poldreid
  • Anglikaani kiriku võit Inglismaal
  • hugenottide vahel (1562-1592)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

88
rtf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
15
doc
Vana-Kreeka-konspekt
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
28
pdf
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
28
pdf
Kreeka ja hellenism
35
doc
11-klassi ajalooeksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !