a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- 1941 Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne
lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 22* Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: 1* Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. 2* Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. 4* Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. 5* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.
9Ajalugu. II. semester. LK.254-274. Vabadus sõda 28nov. 1918a - 3jaanuar. 1920a. 19 veebruaril 1918a Saksamaa kapituleerus. Nõukogude venemaa tühistas seejärel eesti rahulepingu ning alustas Sakslaste poolt hõivatud alade tagasi võtmist. 1918a novembris koondas puna armee suured jõud Narva alla. 28 nov. algas Eesti vabadus sõda enamlaste väed vallutasid Narva. 29nov. kuulutati narvas välja Eestitöörahvakommuun. Seda tehti selleks et kujutada mitte sõjana Nõukogude venemaa ja Eesti vahel vaid kodusõjana Eestikodanluse ja töörahva vahel. Eestitöörahvakommuun allus täelikult Moskvale. 1918a. Dets. Toimus punaarmee kiire edasitung Eesti pinnale. Enamlaste kätt e langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu põhja eestis ja Võru, valga,
Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 Saksamaa + Austria-Ungari + 1882 Itaalia 1893 Venemaa + Prantsusmaa | 1904 Prantsusmaa + Suurbritannia ANTANT | 1907 GB + RUS Rahvusvahelised kriisid Ameerika Hispaania sõda (1898) Inglise buuri sõda (1899-1902) Lõuna-Aafrikas. (buurid on kohalikud hollandi asunikud) Bokserite ülestõus Hiinas (1900); Riigipööre Hiinas (1911) Vene Jaapani sõda (1904-1905) Pidevad vastasseisud Balkanil Majandus Sisemajanduse kogutoodangud suurenesid, levis liberalism. Riigid ja ettevõtted põimusid ja muutusid üksteisest sõltuvateks.
relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli tekkinud natslik partei, 1934 ründasid natsid Austria kantslerit, kantsler tapeti ja Saksamaa oli kohe valmis Austria sündmustesse sekkuma. Saksamaa aga ei sekkunud, sest Itaalia andis mõista, et kui Saksamaa tungib Austriasse, siis Itaalia ei jää kõrvale. Austria oli ka Itaalia huviorbiidis. Saksamaa oli sõjaliselt veel nõrk. 1938 toimus Austria liitmine Saksamaaga Ansluss. (mingi plaan OTTO oli ka)
rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3. Hispaania kodusõda kelle vahel, millal, kes võitis, miks. Rahvarinde ja Francisco Franco juhtimisel vastuhakk, Rahvarinnet toetas NSVL, Francot Itaalia ja Saksamaa, kuigi riigid olid alla kirjutanud lepingule, mis lubas mitte kodusõjale vahele segada. Toimus juuli 1936 kuni 1. aprill 1939, kui Franco sõja lõppenuks kuulutas. Võitis
UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD · 1920.ndate a. keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju seoses majandusliku tõusuga · USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsiooni koormat, pikendati maksete tasumise tähtaega · 1920.ndate teisel poole oli USA-s kiire majanduskasv · Majandus püsis mõnda aega tõusu teel · Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920. AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 · Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933
7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus) 8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma 9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele noortele töölistele... 14. tugev salapolitsei 15. karistati teisiti mõtlejaid, isegi hukkamised 1. totalitaarsed riigid 1 NSVL 2 Saksamaa 3 Itaalia 2 autoritaarsed riigid soome, eesti, läti, leedu, poola, austria, ungari, rumeenia, jugoslaavia,bulgaaria, albaania, kreeka, türgi, portugal, hispaania 3 demokraatlikud riigid: norra, rootsi, taani, iirimaa, suurbritannia, holland, belgia, tsehhoslovakkia, prantsusmaa, šveits Itaalia oli 1 maailmasõja võitja kuid olukord riigis oli katastroofiline tegutsesid mitmed äärmuslikud rühmitused 1919 B
1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja teatati Austria ühedamisest Saksamaaga ansluss. Korraldati rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne riigid ei protesteerinud, ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko. Müncheni konverents Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida. Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain. 29. sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe: Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa, ülejäänud Tsehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks. Tsehhid alistusid. Lääne riigid olid vaimustuses. Chamberlain teatas, et ta tõi "rahu kogu meie põlvkonnale". Poola purustamine Maailmasõja algus MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks
5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug. 1939 Sa. - NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. 4) 1939, 1.sept. tungis Saksamaa kallale Poolale. Sa. väed purustasid Poola armee paari näda- laga, kasutades uudset välksõja plaani (Blitzkrieg) taktikat. 3. sept. kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.sept. tungis Poolale kallale ka Nõukogude Liit.
Itaallaste välispoliitiliseks eesmärgiks oli kolooniate loomine Aafrikas. USA võitles demokraatia eest ja diktatuuri vastu Lõuna-Ameerikas. 2. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. I maailmasõda – keskriigid vs Antant. I maailmasõja puhkemise põhjused: 1. sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, hiilgav; peale sõjaväelaste ja relvatöösturite ootasid sõda ka lihtrahvas 2. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 3. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas – Euroopa mandril ja kolooniates 4. Venemaa ja Austria-Ungari huvide põrkumine Balkani „püssirohukeldris” 5. imperialistlik poliitika 6. natsionalism (rahvuslus), šovinism, militarism (sõjakas poliitika), kultuurierinevused Sõja ajend – 28. juunil 1914. aastal tappis Gavrilo Princip Sarajevos Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja
kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige · 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja sotsialistide juhitud rahvarinna ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Itaalia ja Saksamaa, Rahvarinde vägesid NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Prantsusmaa, Inglismaa, USA ajasid mittevahelesegamispoliitikat. Kodusõda lõppes Franco võiduga. · 1931 tungis Jaapan Mandzuuriasse (Kirde-Hiina). 1937 aastal alustad Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks. Hiinat asus toetama Nõukogude Liit ja USA. Põhjus mitte lasta Jaapanil liigselt tugevneda. 3. Agressorite plokkide kujunemine: Berliin-Rooma telg ja Kominterni vastane pakt
Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936
Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke
1. Rahvusvaheline olukord 20ndatel aastatel. Locarno konverents, Kelloggi pakt, Reini tagatispakt. Pärast l maailmasõda, aitas USA Saksamaal reparatsioone tasuda Dawes'i plaani kohaselt. Liitlased omakorda olid võilgu USAle ning said tasuda tänu Saksamaa reparatsioonide. Locarno konverents 1925.a leevendas Saksamaa suhtes poliitilisi nõudmisi. Konverentsist võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja esimest korda võrdõigusliku partnerina ka Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Saksamaa lubas hoida Reini demilitariseeritud tsooni (Reini vasak kallas); ning kindlustas, et Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Patsifismi aeg sõja vältimine, mitte soovimine.
KT II maailmasõda ja külm sõda. 12e II maailmasõda osapooled TELJERIIGID Saksa + Itaalia, Jaapan + ungari, bulgaaria, slovakkia, rumeenia ja Soome vs. LIITLASED UK + auss, kanada, l-aafrika + USA, NSVL + Prantsusmaa, hiina ja ühinenud riigid . Külma sõja osapooled: · NSVL + marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), + (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ) vs. USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.) 1. Miks alustas Saksamaa II maailmasõda, kes olid tema liitlased sõjas ning millised olid nende eesmärgid?
PILET 1 1. I ms algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle
· Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast · Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal, Varssavi piirati sisse ja alistati · Saksa-NSVL sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola NSV Liidu agressioon
Itaalia Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Kommunistid paiskasid sõjas kannatanud Itaalia veel suuremasse kaosesse. Nende vastu astus välja endisi sõdureid ühendanud fasistide liikumine eesotsas Benito Mussoliniga. Tema õpetuses oli tähtsaim rahvuse heaolu. 1921.a. valimistel olid fasistid edukad. 1922. määrati Mussolini peaministriks. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatia. Mussolinist sai duce. Saksamaa Saksamaal kerkis esile NSDAP, mida juhtis Adolf Hitler. Tema arvates tuli tühistada Versailles' rahu ning laiendada sakslaste eluruumi. Rõhutati "aaria rassi" tähtsust. Ülemaailmse majanduskriisi ajal tekkis natside ja kommunistide vahel konflikt, mis tõi natsidele rahva hulgas populaarsuse. 1933 nimetati Hitler kantsleriks. Peagi sai Hitler kogu võimu enda kätte, lavastades kommuniste süüdi ja kasutades seda ettekäändena oma volituste laiendamiseks. Lõpuks kehtestati üheparteisüsteem, peale Hindenburgi surma uut presidenti ei valitud
● 1934.a. referendum Saarimaal ● 1935.a.lahkus Rahvasteliidust ● 1935.a. üldise sõjaväekohustuse sisseseadmine – W ehrmacht ● Alustati lennuväe ja sõjalaevastiku r ajamist Lepituspoliitika Põhjused: lääneriigid ei olnud valmis uueks sõjaks, loodeti Saksamaad kasutada ära NSVLiidu vastases võitluses 1935.a. sõlmiti Inglise –Saksa merekokkulepe: 1) Saksamaa sai õiguse omada laevastikku, allveelaevu 2) Suurbritannia tunnustas Läänemere Saksa mõjusfääriks Seda lepingut on peetud lepituspoliitika ( rahustamispoliitika) alguseks Sõjakuse kasv ● 1935.-1936.a. Itaalia-Etioopia sõda ● Rahvasteliidu majandussanktsioonid, Saksamaa toetus Itaaliale ● Sõja tulemusena: ● Selgus, et Rahvasteliit ei suuda kaitsta nõrku väikeriike agressiooni vastu ● Hakkas kujunema Saksa-Itaalia koostöö ● 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni
· 1879 sõlmitakse liiduleping Saksamaa ja Austria Ungari vahel, millega 1882 ühineb ka Itaalia tekib nn kolmikliit · 1893 sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu, milles kohustusid üksteisele kallaletungi korral appi minema (Saksamaa noor keiser Wilhelm II oli eelnevalt keeldunud pikendamast Venemaaga edasikindlustuslepingut, millega Venemaa kohustus Austria Ungarit ja Saksamaa Prantsusmaad mitte ründama) · 1904 kirjutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa alla Antanti lepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Sb kohustus aitama Prantsusmaad kõikides reformides, ainult sõjalisi kohustusi ei võetud · 1907 kirjutavad Venemaa ja Suurbritannia alla sõpruslepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias, moodustusid Antanti riigid (Sb, Venemaa, Prantsusmaa) · Tekib Antanti riikide ja Kolmikliidu vastasseis Esimese maailmasõja põhjused ja tagajärjed Põhjused:
Rahvusvahelised kriisid 1905 I Maroko kriis Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro Kreeka Türgi kaotas II Balkani sõda 1913 Bulgaaria kaotas Kreeka Rumeenia Türgi Serbia Montenegro 28. juuni 1389 said serblased Kosova lahingus lüüa Balkani sõdade tulemused Serbia sai tähtsamaks riigiks Balkani poolsaarel Serbiat toetas Venemaa
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni
· Saksamaal puhkeb Napoleoni vastane ülestõus. Inglise-Hispaania väed jõuavad Lõuna-Prantsusmaale. Moodustub kuues koalitsioon. · 1813 Leipzigi nn. rahvastelahing. 1814 marssisid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus võimust ja pagendati Elba saarele. · 1815 naaseb Napoleon "sajaks päevaks" võimule. Seitsmes koalitsioon. · 1815 Waterloo lahing. Lõplik pagendus Saint Helena saarele keset Atlandi ookeani. Kokkuvõtteks: · Suur Prantsuse Revolutsioon oli sillutanud teed uut tüüpi ühiskonnale kogu Euroopas. · Revolutsioonist kasvas välja Napoleoni Prantsusmaa, mis rakendas edukat ekspansionismi, levitades samas neidsamu ideid. · Napoleon oli edukas mitte üksnes sõjaliselt, vaid ka poliitiliselt. Võttes oma vastaseid ette ükshaaval, kasutas ta ära nendevahelisi vastuolusid, sõlmis separaatrahusid. · Vallutatud maadel rakendas "jaga ja valitse!" poliitikat, samas ei olnud ka pärast tema
paari kuuga vallutas Punaarmee tagasi 2kolmandikku Saksa poolt okupeeritud NSV liidu alasid. Samal ajal kui toimus Kurski lahing maabusid Usa ja Briti väed Sitsiilias. Ehmunud Itaalia kuningas tagandas Mussolini, uus valitsus sõlmis USA ja suurbritanniaga vaherahu. Ameerika ja Briti üksused jõudsid 1943.a sügisel ka itaalia Lõunapiirkondadesse.Saksa sõjajõud aga hõivasid Põhja- ja kesk Itaalia moodustades fasistliku vabariigi. Itaalia kuningriik kuulutas Saksale sõja. TEHERANI KONVERENTS. 1943a. lõpul toimus Jaapani pealinnas Teheranis konverents, kus 1-st korda kohtusid Hitleri-vastase koalitsiooni 3 tähtsama riigi juhid: Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal otsustati: USA ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal Teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandis. Nõukogude sõjavägi pidi toetama lääneliitlasi üldpealetungiga idast. NSV võttis endale kohustuse kuulutada pärast Saksapurustamist Jaapanile sõja
vana. Combes'i saavutusek oli kooli ja kiriku lahutamine 1905. aastal. Combes sai peaministriks 1902. Ta oli antiklerikaal. 1912 - peaministriks sai Raymond Juan Poincare, kes tegelse suuresti sõjaks ettevalmistumisega. 1934 - rahutused Pariisis. Fasistid üritasid võimule tulla. 1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping. 1.3.3 VÄLISPOLIITIKA Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel. 1.4 SUURBRITANNIA 1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses toimus suur allakäik. 1.4.2 SISEPOLIITKA Leedi Astor - Suurbritannia parlamendi esimene nais saadik (1919). 3
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud
TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike.
1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt. Lisaprotokolliga jaotati ida-euroopa ära. See lepingu, kehtestas sõjaväekohustuse, moodustas lennuväe ja pakt tähendas uut maailmasõda. sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud
Teise maailmasõja tagajärjed ja seda lõpetavad rahud Üldist rahulepingut ei sõlmitud.1945 toimus Potsdami konverents, kus põhiküsimusena Sakamaa saatust. Rahu tuli sõlmida ka Sm liitlastega. 1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitjate- ja vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas
● Prantsusmaa Ruhri okupeeris tööstuspiirkonna Komitern ● 1919 loodi Moskvas komitern-maailma kommunistlike parteide liit. ● Selle eesmärk oli maailmarevolutsioon. ● Keeruline olukord Euroopas aitas sellele kaasa. Komiterni riigipöördekatsed 1923 tehti riigipöördekatsed: Poolas, Bulgaarias, Saksamaal Dawesi plaan ● Sm raske olukord mõjus halvasti kogu Eu majandusele. ● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika
· 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco diktatuur. Austria ansluss (liitmine, operatsioon Otto) Hitler alustas maailma vallutamist Austriast. 1938 esitas ultimaatumi sealsete natside vabastamiseks. Suur osa elanikest pooldas natse. Austria liideti Saksamaaga ,,Rahvahääletuse" põhjal. Austriast sai Suur-Saksamaa Ostmark. Suurriigid va. Mehhiko ei protesteerinud. Müncheni sobing Järgmise maana valmistus Hitler ründama Tsehhoslovakkiat (ainus demokraatlik Ida-Euroopa riik). Ettekäändeks kasutati Tsehhi lääne osas Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda (3 miljonit)
3 Põhjused II Maailmasõjat sünnitas terve kompleks erinevatest keerulistestest probleemidest. Enne sõda algust kapitalistlike riikide ebaühtlane arenemine suurenes, sellega kaasa kasvas ka konkurents kapitalistlike riikide vahel, s.t. kõige olulisem põhjus sõda alustamiseks olid riikidevahelised vastuolud. Rahvusvaheliste olukorra teravnemises kõige agressiivsema rolli võtis endale Saksamaa, pärast, kui Hitler oli võimu enda kätte saanud, Maailma olukord muutis palju keerulisemaks. Saksamaa ja Jaapan kiirustasid saada juhtipositsioone turunduses, aga juhtivad riigid (USA, Inglismaa, Prantsusmaa) püüdsid säilitama oma tulusid. Jaapan ja Saksamaa tahtsid kõigutama USA finantsilist olukorra. Ka oluliseks põhjuseks oli see, et inimesed kartsid arenenud riikide juhte (Churchill, Chamberlain jt.), nende mõtete levikut ning sotsialismi-kommunismi levikut. Seega 30
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
