Facebook Like
Hotjar Feedback

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses) (13)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas inimesed elasid ?
 
Säutsu twitteris
  • Maailm 20nda sajandi alguses
    Kuidas inimesed elasid?
    Toimus tööstuse areng ja linnastumine . Toimus linnade slummistumine. Tekkisid teravad keskkonna ja hügieeniprobleemid. Linnades tekkis ilma juurteta massikultuurile vastuvõtlik inimtüüp. Haridus ja arstiabi said kättesaadavaks ka madalamatele ühiskonnakihtidele. 20nda sajandi alguse linnainimese elulaadis oli palju tänapäevast: ühistransport, kraanivesi , elekter , autod, tummfilmid.
    19nda sajandi lõpu ja 20nda sajandi algust on nimetatud teadusrevolutsiooni ajaks.
    Rassism ja antisemitism
    Väljarändamisliikumine
    Antisemitism on juutide teistest rahvastest halvemaks või maailma hädades süüdlasteks pidamine. Prantsusmaal toimus nn. Dreyfusi afäär. Dreyfus oli juudipäritolu prantsuse ohvitser, keda süüdistati sõjasaladuste reetmises. Tänu avaliku arvamuse survele vabanes ta vanglast mõne aasta pärast.
    Suurbritannias toimus äge naisõiguslaste võitlus valimisõiguste vastu.
    Esimesena Euroopas said naised valimisõiguse Soomes 1905a.
    Euroopast rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse. 20nda sajandi alguses rännati välja peamiselt Ida- ja Lõuna-Euroopast.
    Töölisliikumine
    Suurbritannia kaheparteisüsteem muutus 1900ndal aastal, kui tekkis tööerakond ehk leiboristid . Liberaalid jäid kõrvale. Leiboristid seadsid oma eesmärgiks sotsialismi ülesehitamise ulatuslike reformide teel.
    Maailmamajandus
    Valitsus püüdis luua monopole ja hõivata uusi turge. Toimus ulatuslik kapitali väljavedu vähemarenenud riikidesse. Suurbritannia hakkas kodumaise tööstuse kaitsmise nimel ellu viima protekstionistliku majanduspoliitikat. 1913a möödus Saksamaa Suurbritanniast tööstustoodangu kogumahu poolest, Prantsuse majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt.
    Suurriigid ja nende kolooniad
    20 saj alguses peeti väikeriike igandeiks. 20nda saj alguses nim. Imperialismi ajastuks , sest suurriigid püüdsid luua Kolooniaalimpeeriume. Suurriike oli kaheksa: Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, USA ja Jaapan.
    Suurbritannias lõppes Viktorianlik periood. Suurbritannia positsioon maailmas muutus, seoses Inglise-Buuri sõjaks. 1899- 1902 . Suurbritanniat nõrgestas ka Iiri küsimus. Iirlased nõudsid omavalitsust.
    Saksamaa konkureeris veel jagamata maade pärast.
    USA Euroopasuunaline välispoliitika oli isolatsionalistik st, et USA püüdis kõrvale jääda Euroopariikide tülidest.
    Vene Impeerium
    20. saj alguses valitses Nikolai II. Toimus mittevenelaste rahvaslik rõhumine ja venestamine . Elatustase oli palju madalam, kui lääneriikides. Enamus inimesi olid kirjaoskamatud. Lahendamata oli maaküsimus. Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904 -1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut.
    USA vahendusel sõlmiti rahuleping , millega Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa ja Jaapanile anti vabad käed Koreas ning osalt Hiinas.
    9ndal jaanuaril 1905 suundusid Peterburi töölised Talvepalee juurde, et anda üle palvekiri tsaarile. Sõjavägi avas rahva pihta tule ning seda nimetatakse Veriseks Pühapäevaks. Algas 1905a revolutsioon . Toimusid streigid , talurahva mässud, mõisate põletamised. 1905a. 17nda oktoobri manifestiga lubas Nikolai II Venemaa rahvale demokraatlikke vabadusi. Kuulutati välja valimised loodavasse parlamenti Riigiduumasse. Kaks esimest riigiduumat saadeti laiali. 1906-1911 oli Venemaa peaministriks Pjotr Stolõpin, kes soovis tsaari valitsusele toetajaid võita ja hakkas ellu viima agraarümberkorraldusi.
    Vastuolud suurriikide vahel.
    Suurbritannia oli maailma juhtiv suurriik ja võimsaima laevastiku omanik. Kujunes Suurbritannia-Prantsuse-Vene sõjalispoliitiline liit Antant. Saksamaa välispoliitikas oli kesksel kohal võistlus Suurbritanniaga liidrirolli pärast maailmas ja vastuolu Prantsusmaaga . Loodi Saksamaa-Austria-Ungari ja Itaalia sõjalispoliitiline liit.
    Esimene Maailmasõda
    Esimese maailmasõja põhjused:
    • Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast
    • Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel
    • Kolooniate ümberjagamine
    • Suurriikide liidusuhete mehhanism
    • Võidurelvastumine ja soov rakendada oma sõjaplaane
    • Imperialism (soov impeeriumeid luua)
    • Riikide inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid
    • Hirm kaotada oma liitlasi

    Peamine põhjus oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents. Esimese Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28ndal juunil 1914a Bosnias.
    Saksa armee hõivas enamuse Belgiast ja osa Prantsusmaast. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse. Algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Kasutati suurtükke, kuulipildujaid, miinipildujaid, mürkgaase, tanke ja lennukeid. Ida rindel õnnestus sakslastel tagasi tõrjuda Venemaa sissetung Ida-Preisimaale. Austerlased said venelastelt kohe sõja alguses nii rängalt lüüa, et enam ei toibunudki. Ka idarindel tekkis patiseis.
    Antanti poolel astusid sõtta Jaapan, Itaalia, Portugal , Rumeenia , Kreeka ja USA. Keskriikide poolele tulid Türgi ja Bulgaaria .
    Saksa laevastik seisis kogu sõja vältel sadamates. Logelevad madrused muutusid vastuvõtlikuks revolutsioonilisele ja sõjavastasele agitatsioonide. Saksamaa üritas inglastele vastu hakata allveesõja abil.
    Venemaa kokkuvarisemine
    1917a märtsis toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon , mille tulemusel Nikolai I loobus troonist ja võimule sai Ajutine Valitsus. Saksamaa hakkas toetama Venemaa äärmusliikumisi, et sel teel saavutada Venemaa kokkuvarisemine ja sõjast väljumine. Selliste liikumiste hulgas oli Vladimir Uljanov-Lenini juhitud enamlased . 1917a. Novembris toimus Oktoobrirevolutsioon , mille tulemusel said võimule enamlased. Venemaa sõlmis Saksamaaga rahu.
    I Maailmasõja lõpp ja tulemused
    Märtsist juulini 1918a. võtsid sakslased läänerindel ette 4 suurt pealetungi. Sakslaste kauglaske suurtükid tulistasid Pariisi. Augustis-septembris algas antandi vastupealetung . Austria-Ungari lagunes Austriaks, Ungariks, Jugoslaaviaks, Tsehho-Slovakkiaks. Novembri alguseks 1918a. algas saksa laevastikus mäss, mis levis kiiresti üle riigi muutudes novembri revolutsiooniks Keiser Wilhelm II loobus troonist. 11 nov 1918 kirjutati alla Compiegne ’i vaherahule, millega Saksamaa tunnistas lüüasaamist.
    Tulemused:
    • Saksamaa pidi otsekohe evakueerima oma väe okupeeritult aladelt ja Reini jõe läänekaldalt
    • Saksamaa pidi loovutama sõjatehnikat, vedureid, vaguneid, veoautosid jne
    • Kukutati valitsevad dünastiad
    • Rahu tingimused tekitasid sakslastes kibestumist
    • Tekkis müüt revolutsiooni reetlikust noahoobist selga võidukale saksa armeele.
    • Surma sai umbes 10 miljonit ja haavata 20 miljonit inimest
    • Pärast sõda suri grippi umbes 20 miljonit inimest.
    • Tekkis niinimetatud kadunud sugupõlv

  • Revolutsioon ja kodusõda Venemaal
    1917a Märtsist novembrini
    1917a märtsis sai Venemaal võimule Ajutine Valitsus, mida esialgu juhtis Georgi Lvov , hiljem Aleksandr Kerenski. Rahvale lubati demokraatlike vabadusi ja Asutava Kogu kokku kutsumist. Ajutine Valitsus pidi oma tegevuses arvestama nõukogude survega. Ajutine Valitsus püüdis riiki kriisist välja tuua. Seati sisse riiklik vilja ja kütuse monopol , rikastele pandi lisamaksud, seati sisse progressiivne tulumaks . Ajutine Valitsus otsustas esimeses maailmasõjas osalemist jätkata. Rahva rahutuste vastu oli Ajutine Valitsus sunnitud kasutama jõudu. Enamlased otsustasid võtta suuna relvastatud ülestõusule, sest hetk oli sobiv. Kindral Kornilov tegi katse kehtestada sõjaline diktatuur, kuid tänu enamlastele see ebaõnnestus.
    Oktoobripööre
    Enamlased moodustasid relvastatud salku Punakaarti. Ööl vastu 8ndat novembrit 1917a. arreteerisid enamlased ajutise valitsuse liikmed ja kuulutasid välja nõukogude võimu.
    Teine Nõukogude konkress moodustas esimese vaimuparteilise Nõukogude valitsuse. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissaarideks ja valitsust nimetati Rahva Komissaaride nõukoguks. Võeti vastu rahu- ja maa dekreet . Maa dekreediga tühistati mõisnike suurmaa omandus .
    Nõukogude võimu esimesed kuud
    1918a jätkus Nõukogude võimu kehtestamine kogu Venemaal. Algas nn. Punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas seda, et jõukatelt võeti ära kõik, mida võtta andis. Maad said nii jõuka kui kehlid talupojad. Toimus inimeste elulaadi ja töötasude mehhaaniline võrdustamine. Kuulutati välja kõigi Venemaa koosseisu kuuluvate rahvaste võrdsus, suveräänsus ja enesemääramisõigus. 1917a. detsembris tunnustas Nõukogude Venemaa Soome sõltumatust ja Poola rahva õigust iseseisvusele. Pealinn viidi Petrogradist üle Moskvasse. Toimus Asutava Kogu kokku kutsumine ja laiali ajamine enamlaste poolt.
    Kodusõda Venemaal
    Sõda algas mais 1918a. Tsehhide – Slovakkide relvastatud väljaastumisega. Algas rahva ülestõus Nõukogude võimu vastu. Antandil tekkis põhjus Venemaa asjadesse sekkuda. Suvel 1918a. maabusid Põhja-Venemaal Inglise väed, Kaug- Idas USA, Jaapani ja Inglise väed. Otseses lahingutegevuses osaleti harva. Antant püüdis aidata Vene valgekaartlasi: Koltśak, Kornilov, Denikin , Wrangel ja Judenitś. Esimese maailmasõja lõppedes tühistas Nõukogude valitsus Bresti rahulepingu. Punaarmee valmistus taganevate saksa vägede kannul Kesk-Euroopasse tungima , et ühineda mõttekaaslastega Saksamaal. 1919a . tegid valged mitu katset kodusõda võidukalt lõpetada, kuid omavahel koostöö puudus ja vägivallaga häälestati rahvas enda vastu. Valgete juhid ei tahtnud midagi kuulda piirialade iseseisvusest, mistõttu need ei soovinud valgeid toetada.
    Nõukogude võimu all olnud aladel hakati läbi viima nn sõjakommunismi.
    Tunnused:
    • Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus
    • Viljaga kauplemine keelati
    • Kiiruga ja vägivaldselt loodi ühismajapidamised
    • Riigistati kõik ettevõtted
    • Rahapalka enam ei makstud
    • Toimusid sundvärbamised punaarmeesse

    Linnad tühjenesid inimestest.
    Enamlus ja maailm
    Enamlased üritasid maailma revolutsiooni valla päästa. Õhutati rahulolematust ja vastuhakke Euroopas ja kolooniates. 1920-21 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes punaarmee täieliku lüüasaamisega.
    Versailles
    Esimeses Maailmasõjas pettunud inimesed ootasid midagi uut, mis tooks püsiva rahu ja heaolu. Sõja võitnud riikides, eriti Inglismaal ja Prantsusmaal õnnelootusega soov sõjaalgatajaid, eriti sakslasi karistada . Sellised meeleolud valitsesid rahukonverentsil, mis algas Pariisis jaanuaris 1919 ning lõppes 28 juunil 1919. Versailles rahulepinguga. Mõni kuu enne I Maailmasõja lõppu tuli USA president Thomas Woodrow Wilson välja rahukavaga, mida hakati nimetama Wilsoni 14. Punktiks. Ta proovis lõpetada sõda kahjutasude nõudmiseta ja riigipiiride muutmiseta. Koloniaal vaidlused tuleb lahendada läbirääkimiste teel. Saksamaa keeldus, kuna lootis veel võita. Saksa Vabariigi põhiseadus töötas 1919 aastal välja Weimari linnas Asutav Kogu, mistõttu tolle aja Saksamaad nimetatakse Weimari Vabariigiks.
    Sõjas kõige rohkem kannatanud Prantsusmaa nõudis Saksamaalt võimalikult suuri reparatsioone. Sõja süüdlane peab kompenseerima kahjud. Inglased toetasid prantslasi, sest reparatsioonide arvelt lubati inglaste eluolu parandada.
    Versailles rahu järgi:
    * Prantsusmaa sai endale Elsass-Lotringi
    * Saksa alasid jagati Poolale, Tsehhoslovakkiale, Belgiale ja Taanile
    * Danzig kuulutati Poola-Tolli piirkonda kuuluvaks Vabariigiks.
    * Nenek anti esialgu liitlasriikide valdusse, kuid 1923 hõivas selle Leedu
    * Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest rikas Saarimaa 15ks aastaks
    * Võitjate kätte läksid saksa asumaad
    * Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks ja ta pidi hüvitama tsiviilelanikele tekitatud kahju
    * Saksamaal oli keelatud suured sõja ja allveelaevad
    * Saksa relvajõud võisid koosneda sajast tuhandest elukutselisest sõjaväelasest
    Osa Saksa territooriumist jäi 15 aastaks liitlaste okupatsiooni alla. See oli Reini demilitariseeritud tsoon, kus sakslastel ei tohtinud olla sõjaväge ja kindlustusi.
    Sakslased pidasid Versailles’ lepingut ebaõiglaseks ja selle tühistamist oma esmaseks ülesandeks. Sakslased süüdistasid oma hädades Weimari vabariigi juhte, kes rahulepingule alla kirjutasid. 20nda aasta kevadel üritati Saksamaal korraldada sõjaväelist riigipööret. Rahvas riigipööret ei toetanud ja see ebaõnnestus.
    Muutused Euroopa poliitilisel kaardil
    Austria-Ungari asemele tekkis esialgu 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia . Austria kuulutati vabariigiks. Ungari valis esialgu vabariikliku korra, kuid pärast enamlaste katset korraldada riigipööre, muudeti maa kuningriigiks. Võitjariigid ei lubanud troonile Habsburgide dünastia esindajat, sest Habsburge peeti esimese maailmasõja süüdlasteks. Ungarist sai kuningata kuningriik . Ungari riigipiirid kehtestati pärast esimest maailmasõda nii, et miljoneid ungarlasi jäid naaberriikide territooriumile.
    Esimese maailmasõja ajal otsustasid liitlased Osmanite impeeriumi oma mõjusfäärideks jagada. Samal ajal andsid liitlased Osmanite võimu all olnud rahvastele lubadusi tagada neile iseseisvus . Keeruliseks muutis olukorra inglaste lubadus sionistidele, et Palestiinasse luuakse juutide riik. Osmanite valitseja kirjutas pärast esimese maailmasõja lõppu rahulepingule alla, kuid rahvuslasest kindral Mustafa Kemal alustas ülestõusu ja rajas Türgi riigi, ning temast sai Atatürk. Türgi oli kaotajate hulgas ainus, kellel õnnestus liitlaste poolt peale surutud rahutingimusel tagasi lükata. Vaatamata kohalike elanike protestidele jagati Türgile kuulunud maad aladeks, mida valitsesid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kurdid oma riiki ei saanud.
    Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Serbiast, Montenegrost ja Austria-Ungari Slaavialadest moodustati Serbia -Horvaatia- Sloveenia kuningriik, mis 1929 aastal muudeti Jugoslaaviaks. Iirimaa sai esialgu dominiooniks, hiljem vabariigiks.
    Rahvasteliit
    Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit – rahvusvaheline organisatsioon , mille ülesandeks peeti riikide vaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majanduslikku ning kultuurilise koostöö korraldamist. Rahvasteliidu idee autoriks oli USA president Thomas Woodrow Wilson. USAst Rahvasteliidu liiget ei saanud. Algul ei võetud liikmeteks Saksamaad ja tema liitlasi. 1934nda aastani jäi Rahvasteliidust kõrvale Nõukogude Venemaa. Rahvasteliidu loomisel võtsid riigid endale kohustuse mitte ohustada teiste riikide iseseisvust. Agressorite vastu pidi edaspidi rakendatama ühiseid sanktsioone. Sanktsioon – mingi abinõu. Agressor – teise riigi iseseisvust ohustav riik. Konfliktide puhkemisel tegeleti lepituskatsetega.
    Washingtoni konverents
    Toimus 1921-1922. Osalesid kaheksa Euroopa ja Aasia riiki ning USA. Lepingu põhjal nõustusid USA ja Suur Britannia piirama oma laevastiku suurust 500 000 ning Jaapan 300 000 tonnini. Teised lepped puudutasid Hiinat ning mõjupiirkondade jagamist Kagu-Aasias. Tekkis nn Versailles´ - Washingtoni süsteem.
    Versailles’ süsteemi lagunemine
    I Maailmasõja tulemusena olid Euroopa riigid USAle võlgu üle 10 miljardi dollari. 1921a tegi Saksamaa katse jätta täitmata talle pandud kohustusi, ta üritab mitte maksta reparatsioone (ei ole raha lihtsalt). Vastuseks sellele okupeerisid prantsuse väed inglaste toetusel
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #1 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #2 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #3 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #4 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #5 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #6 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #7 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #8 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #9 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #10 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #11 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #12 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #13 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #14 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #15 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #16 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #17 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #18 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #19 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #20 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #21 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #22 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #23 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #24 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #25 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #26 Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses #27
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 572 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sceery Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Maailm 20 saj. alguses
    Maailm 20nda sajandi alguses , Kuidas inimesed elasid? Rassism ja antisemitism , Väljarändamisliikumine , Töölisliikumine , Maailmamajandus , Suurriigid ja nende kolooniad , Vene Impeerium , Vastuolud suurriikide vahel , Esimese maailmasõja põhjused , Venemaa kokkuvarisemine , I Maailmasõja lõpp ja tulemused , Revolutsioon ja kodusõda Venemaal , 1917a Märtsist novembrini , Oktoobripööre , Nõukogude võimu esimesed kuud , Kodusõda Venemaal , Enamlus ja maailm , Versailles’ , Muutused Euroopa poliitilisel kaardil , Rahvasteliit , Washingtoni konverents , Versailles’ süsteemi lagunemine , Suur majanduskriis , Diktatuuride teke , Itaalia , Faśismi tunnused , Saksamaa , Lepituspoliiika , Müncheni konverents , MRP e Molotovi-Ribbentropi Pakt , Teine maailmasõda 1939-1945 , NSVLiidu laienemine , Nõukogude-Saksa sõja puhkemine , Atlandi harta , Hitleri-vastane koalitsioon , Murrangulised sündmused , Pearl Harbour , Talingradi lahing , El-Alameini lahing , Normandia dessant , Saksamaa ja Jaapani kapituleerumine , Teise maailmasõja tulemused , Potsdami konverents , Külm sõda , Trumanni doktriin , Marshalli plaan , Kriisid ja kriisikolded Külma sõja ajal , Berliini blokaad , Korea sõda , Berliini kriis , Kuuba ehk Kariibi kriis , Vietnami sõda , Võidu relvastumine ja desarmeerimine , Piiramine , Vähendamine , Helsingi protsess , Rahvusvahelised suhted 1980ndatel aastatel , Afganistaani sõda , NSVL , Stalini aeg , Sundkollektiviseerimine , NSVL 1930ndatel , NSV liit pärast II Maailmasõda , Isolatsionism , majanduslik õitseng , USA II MS järel , Iseseisvuse väljakuulutamine , Üliõpilasliikumine , Seltsiliikumine , Rahvuslik poliitiline liikumine , Saksa rahvusriigi loomine

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (13)

    gettheclip profiilipilt
    gettheclip: põgus ülevaade, aga materjali on palju
    23:12 17-01-2012
    mesfits profiilipilt
    Kaspar Kuldkepp: Hea, aga külma sõja lõppu pole.
    15:42 12-04-2013
    painkiller89 profiilipilt
    painkiller89: ei leidnud seda mida vaja oli
    23:42 19-06-2010


    Sarnased materjalid

    92
    docx
    Maailm 20-sajandi algul
    12
    pdf
    Üldajalugu 20-sajandil
    89
    doc
    Ajalugu
    43
    docx
    12 klassi esimese kursuse ajalugu
    48
    doc
    Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
    80
    pdf
    11-klassi ajaloo konspekt
    23
    docx
    Ajaloo riigieksami kordamine 2010
    33
    docx
    11-klassi ajaloo üleminekueksam



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun