Orientatsiooniprotsess- abi vajav patsient kohtub õega Identifitseerimiseprotsess- õde osutav patsiendile professionaalset abi Ekspluateerimisprotsess- töötatakse suundumuse heakskiidu ja eesmärgi Interpersonal lõpetamise nimel. relations Lahendus- jooksvad eesmärgid on viidud lõpuni. Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Rollid: võõra roll, õpetaja roll, ressursi inimese roll, nõustaja roll, surrogaat roll, juhtiv roll. Algajast Stuart Dreyfus(matemaatik) ning Hubert Dreyfus(filosoof) rakendas nende mudeli eksperdiks: õenduses. Etapid: (viis etappi) algaja, edasijõudnud algaja, pädev, vilunud, meisterlikkus ja ekspert
Eetika põhimõtteks on kahju ja kannatuste vältiminehead tegemine ja hoolivus,õendusabi kättesaadavus ja järjepidevus: võrdsus, õiglus, solidaarsus,privaatsus, konfidentsiaalsus, autonoomia, tervisekesksus, turvaline keskkond pidevõpe ja pädevuse säilitamine,õendusabi teaduspõhisus,koostöö tervishoiu- ja sidusmeeskondadega,isiklik tervis kui väärtus, enesehooldus.Õde peab tegutsema patseindi huvides tuginedes nende eetika põhiväärtusele. Õe eesmärk tagada patsiendile/kliendile võimalikult kiiresti tagasi tavapärast elu ja iseseivalt igapäevast toimetust.Oluline siin,et õde laseb patsiendile/kliendile võimalikult kaua iseseisvalt oma igapäevastega toimingutega toimetada .See tõttu ma arvan,et osutada õendus abi peaks nii palju kui vaja,ja nii vähe kui võimalik. Õe roll ei piirdu ainult patsiendi füüsiline tervis, vaid väga oluline ka tema vaimne seisund. Õde
Poleemika selle üle, mis on teooria ja mis on mõisteline mudel, on õendusteadlasi sundinud tegelema suure hulga definitsioonide väljamõtlemisega. Mõningad teooriad tuuakse siin ära kokkuvõtlikult, aga õenduspraktika ja õendusuuringute tulevikuülesanne on piiritleda õendusteooria versus mõisteline mudel. Õendusteoreetikud on kasutanud erinevaid definitsioone, et arendada ja toetada õendusteaduse teoreetilisi raame. Nende maailmanägemus toetub nendest igaühe isiklikule poliitilisele, vaimsele, sotsiaalmajanduslikule ja hariduslikule kogemusele. Nad rakendavad neid faktoreid, et arendada oma teooriaid ja mõistete ning kontseptsioonide definitsioone, et selgitada iga teooriat. Metaparadigmad: Puu juured Neli juurtena esitatud metaparadigmat, mis on Elava Puu okstena kirjeldatud, on inimene, keskkond, tervis ja õendusabi. Kuna need on kõige laialdasemalt kasutatud ja aktsepteeritud
süsteem pideva seaduspärasusteg l olemas mitu i. Tema st a ning mis on saavuta reaalseust, teooria ülemin tihedalt seotud da mitte ainult aluseks ekust inimese mõistega. nende õe reaalsus. galeidos ühest maksim koop ja oekust aalne swinky. teise, tervisep Õde ilma et otentsia
Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga. Adaptatsiooniline Callista Roy mudel vaatleb patsienti kui inimest, kes on pidevas kontaktis teda ümbritsevaga ning on kohanemisvõimeline erinevate adaptatsioonimudelitega. Roy nagu ka Dorothea Elizabeth Orem arvavad, et patsiendi probleemide põhjusteks on nende enda passiivsus, mis haiguse ravile ei aita kaasa. Samuti arvavad nad, et medõe prioriteediks on aidata patsiendil kohaneda teda ümbritsevaga haiguse ajal. Sellel ajal on medõde pedagoogi- organisaatori rollis. Oremi mudel erinevalt Roy mudelist vaatleb inimest kui tervikut. See on rajatud enesehooldamise põhimõtetel. Antud mudelis on pööratud suurt tähelepanu inimese tervisele kui enda hooldamisele. Samuti on ka suurt rõhku pööratud medõe tööle, et ennetada haiguse
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, 1. kursus Triin Kaaver ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Tartu 2016 Antud eksamitöö põhineb nelja õendusteoreetiku töödel. Välja on toodud õenduse kesksete mõistete sisu, õendusteoreetikute seisukohad, nende sarnasused ja erinevused omavahel. Lisaks on kirjutatud õe rollist ja vastutusest tervishoiusüsteemis. Valisin järgnevad õendusteoreetikud, kelle töid ma lugesin ja analüüsisin: Florence Nightingale, Virginia Henderson, Hildergard E. Peplau ja Jean Watson. Õe amet on elukutse, mis on seotud erinevate inimestega. Eriala kohustab õdesid olema tähtsaks osaks ühiskonnas ning selleks, et aidata inimese, on paika pandud õenduse kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on inimene, tervis, keskkond ning õendus. Florence Nightingale ei defineerinud „inimest“, kui üksikut indiviidi, vaid inimese
Õendustöö peamiseks ülesandeks on luua soodsad olmesuhted patsiendi enese parandavate jõudude aktiveerimiseks. (Nightingale, 1869) · Henderson'i seisukohalt on õendus kõik need toimingud, mida patsient teeks ise, kui tal oleks selleks jõudu, tahet ja oskusi. Patsient tuleks võimalikult kiiresti muuta abistajast sõltumatuks. (Henderson, 1966) Orem on arendanud enesehoolduse ideed õendustöös kaugemale kui Henderson ja teised õendusteoreetikud. Ta jaotab enesehoolduse teooria kolmeks osaks: · Enesehoolduse defitsiidi osateooria · Enesehoolduse osateooria · Õendussüsteemide osateooria Enesehoolduse defitsiidi osateooria Indiviidi tervislik seisund võib seada piiranguid enesehooldusele. Sellisel juhul saab õde osutada vajalikku hooldust või suurendada patsiendi enesehooldusvõimet. Enesehoolduse osateooria põhimõisted · Enesehooldus
Näitena võiks tuua kaks erinevat lähenemist: 1) biostaatiline teooria – tervis = haiguse puudumine. Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja küsida, kas ta on enda arvates haige või terve. Seda seetõttu, et inimene on üksnes bioloogiline organism. Kui kahel inimesel on sarnane bioloogiline seisund (kas siis haigus või mitte), siis tuleb neid sama haiguse korral ravida identselt, kuna nende tervislik seisund on samasugune. Kui haigust ei tuvastata, on inimene terve; 2) holistlik lähenemine – inimest vaadeldakse kui tervikut, kuhu saaks paigutada järgmised komponendid (nimekiri ei ole lõplik): inimese füüsiline seisund; sotsiaalne ja majanduslik kontekst, milles ta elab – nt perekond, sõbrad, suhtevõrgustikud, sotsioökonoomiline staatus (sissetulek, haridustase, ametiga seotud staatus), tööelu (nt mõned ametiga seonduvad haigused); füüsiline ja looduslik keskkond;
Kõik kommentaarid