Ajalooga seotud mõisted (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Mõisteid Eesti ajaloo kursusest

Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine ­ algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridaküla - k

Ajalugu

5

docx

Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused; Muinasaeg Eestis

nöörkeraamika kultuurile. Võeti kasutusele venet meenutavad kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri rahvas hakkas tegelema loomakasvandusega. Peeti kitsi, sigu, veiseid, lambaid. Maaviljelusel oli suurem tähtsus võrreldes kammkeraamika kultuuriga. Kasvatati kaera, nisu, otra ja tegeleti vähesel määral ka aletamisega. Ka matmiskombed muutusid. Nüüd maeti surnuid asulatest eemale kõrgematele küngastele. Arvatakse, et surnu võis olla kägaras ja kõvasti kinni seotud. 3. Kirjelda erinevaid linnusetüüpe, asustust (külad), analüüsi linnuste rajamise areaali ja aega. Linnuseid hakati ehitama umbes 8. sajandi paiku. Neid ehitati ka keskmisel rauaajal (u 450 ­ 800), kuid tunduvalt rohkem ehitati neid viikingiajal (u 800 ­ 1050). Linnuseid rajati järskudele nõlvadele ning kaitseks kuhjati kunstlik vall. Välisilme põhjal jagavad arheoloogid linnused mitmesse rühma:

Ajalugu

2

docx

Eestlased muinasaja lõpul

Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeleti ka loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. Paljud vajalikud töö- ja tarberiistad, e

Eesti ajalugu

2

docx

Ajalugu-muinasaeg

Hilissügisel oli hingede aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, kuna see võis hingi pahandada. Muinaseestlastel oli väga tihe suhe loodusega. Arvati, et loomadel ja kõigel enda ümber on samuti oma hing. Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse animismiks. Lähtuti seisukohast- nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimene rikkus või hävitas midagi, siis võis selle hing talle vastata samaga: eksitada, uputada, haiguse anda jne. 13. mõisted: arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide . paleoliitikum- vanem kiviaeg mesoliitikum ­ keskmine kiviaeg neoliitikum ­ noorem kiviaeg vakus- maksustamisüksus malev-väeüksus hiis-püha mets ruunikivi- mälestuskivi viigingite jaoks.

Ajalugu

5

rtf

Eesti muinasaeg, matmiskombed ja suhted naabritega

Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarnaneb kivikirstkalmele. koosneb

Ajalugu

7

doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 ­ 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnud täpsed, kuna siinset elu mainiti vaid ä

Ajalugu

1

doc

Kiviaja Eesti

ja Taani hindamisraamat. Eestis oma raua tootmine,leiud- sootauamaak, muinasaja lõpul kujunesid suuremad rauatoo tmiskeskused-odaotsad, mõõgapidemed, pronksehted, hõbeehted, noad, kirved,vikatid. Elanike arv Eestis 13s. algul- u.150 000 inimest ja 45 kihelkonda. Kuidas kujunes vanim elanikkond?Oletati, et kunda kultuuri elanikud tulid Euroopast. Samuti viitab osa analüüse europiidsele päritolule. Arvatakse et osad sõnad ja mõisted pärinevad nn.protoeurooplastelt, kelle hulka võisid kuuluda ka kunda kultuuri elanikud. Vahel on kogu Kunda kultuuri peetud ka Soome-Ugri hõimudele kuuluvax. Küla tüübid, näited-talud paiknesid lähestikku ning moodustasid küla. Sumbkülad- talud keset põlde; ridakülad-talud ridastikku; hajakülad-talud üxteisest kaugemal. Eestlaste suhted naabritega-tihedad vallutuskatsed. oli palju tülisid naabritega ning relva- konflikte. Eestlaste tugevamax vastasex olid leedulased

Ajalugu

5

doc

EESTI AJALUGU, Muinasaeg

Suhted ei olnud kõige paremad. 3.Idanaabrid- Ida poolt polnud 12saj oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud.vahel tegid nad eestisse rüüsteretki ,. Peamiselt Ida-Eestis.Suhted olid rahumeelsed. 4. Missugune oli eestlaste sõjaline tase viikingiajal? Võib arvata et tase oli küllaltki hea, tehti palju rüüsteretki. 5. Mida võib viikingiaja leidaude põhjal väita kaubanduse kohta Eestis? Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1.Ruunkivi:On mälestuskivi, mis püstitati tähtsamate Eestimaal langenud viikingute mälestuseks. 2.tsuudid: Eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste nimetus venemaal. 3.sosselid: Nii on kutsutud eestlasi vene kroonikates. 4.Jurjev:Baltimaade esimene linn(ehk tartu linn oli Jurjev) EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1.Loetle muinasmaakonnad. 1.Rävala 2.Harjumaa 3.Järvamaa 4.Virumaa 5.Saaremaa 6.Sakala 7.Ugandi 8.Läänemaa  Täida lüngad 2

Ajalugu

Kommentaarid (0)