100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristjan K
Õppematerjali autor
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanla
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Ke
Kuna suurt rõhku pandi vanaaja tavadele, siis ühiskonnas toimud suhteliselt vähe muutusi. Vahel aga põhjustasid Hiina müürist põhja pool laiuvate steppide rahvaste sissetungid või Hiina enda väepealike mõjuvõimu liigne tugevnemine selle, et Hiina keisrivõim nõrgenes ajutiselt. Selleks et riiki paremini juhtida, täiustati valitsemiskorraldust. Kujundati üksikasjalik riigiametnike ühendamise kord. See lubas kõrgemasse ametisse tõusta vaid pärast eksami sooritamist. Nii tagati ametnike hariduse kõrge tase. Kindlad reeglid võimaldasid ka madalamast soost hiinlastel riigiametisse tõusta. Endiselt pöörati suurt tähelepanu ehitustegevusele. Rajati Huang He ja Jangtse jõge ühendav suur Hiina kanal. aastatuhande teisel poolel tõusis Hiina taas maailma kõige suuremaks ja võimsamaks riigiks. kasvasid linnad, edenesid käsitöö ja kaubandus. Keisrid soosisid kunsti ja kirjasõna
sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord feodalism ehk läänikord Keskaja ajaline piiritlemine: Algus: 476. aastal Lääne-Rooma riik langes Lõpp: 1453. aastal lõpetas eksisteerimise Bütsants ehk Ida-Rooma 1492
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa o
Peaaegu alati kuulusid vastlate kava ka koomilised näitemängud, mida etendati turuplatsidel, gildihoonetes, kõrtsides või läbi linns veetavatel vankritel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid, tatris aga usu. b)Sandinaavlaste saagad ja kangelaseepika *skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena.kirja pandi neid alles siis kui hakati skandinaavia tähestikku.Sellegi poolest on mitmed saagad meie jaoks hindamatu allikas skandinaavlaste varase ajaloo kohta.Nii teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse arheoloogilistele andmetele lisaks just Erik Punase saagast.Varasem Rootsi ajalugu on meile teada svealaste kuningasuguvõsast jutustava Ynglingerite saga vahendusel.Meieni jõudnud muistse põhjala eepos on tuntud kui "Vanem Edda", eristamaks seda XII sajandi islandi lauliku Snorri Sturlusoni kommentaaridest, nn "Nooremast Eddast".Nad on kõige vanemad allikad Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta
Ennustuskunst ja astroloogia. Kirjandus: Egiptus: Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest. Mesopotaamia: Armastati kangelaslaule muistestest suurkujudest. Neid hakati üsna varakult lühemate eepiliste poeemidena kirja panema. Mitme eepose kangelane oli Gilames. Temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ,,Gilgames". Leiutised: Egiptus: 2. Eesti ajaloo periodiseering ja allikad Jääaja lõpp ja Eesti maastiku kujunemine. Muinassaeg, selle allikad ja perioodid. Ajalooline aeg, selle allikad ja perioodid. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Esimene jää pealetung algas juba enam kui 2 miljonit aastat tagasi ja alles umbes 13000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 külmaperioodi ehk jäätmusit. Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku. 1-2 km
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid