Ajaloo õpiku küsimuste vastused (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Ptk 2. Rootsi keskvõim ja kohalik aadel

Sest uute alade poliitilise eliidi enda poole võitmiseks lubati neile säilitada senine elukorraldus ja privileegid.

Eestimaa provintsis said tasuks truudusevande eest Rootsi kuningale 1561. Aastal kohalik aadel ja Tallinna linn ulatuslikud privileegid, mida hilistematel valitsejatel oli väga keeruline tagasi võtta.
Liivimaasse suhtuti algul teisiti, sesr see ooli Poolal relva jõul ära võetud. Loodeti, et seal õnnestub valitseda Rootsi mudeli alusel, aga selgus, et lihtsam ja kindlam oli valitseda kohaliku aadli toel.
Ingerimaal edenes rootsistamine paremini, sest seal ei olnud tugevat kohaliku aadelkonda värem välja kujunenud.

Eesti- ja Liivimaa said säilitada kohalikud seadused ning suuresti ka kohaliku võimukorralduse.

Ühtlustamiskavadest loobuti, sest Axeli juhtimisel moodustusid valitsuse suurnikud, kellel olid suured valdused mistõttu nad ei olnud huvitatud Stockholmi tugevamast kontrollist. 30.a sõja käigus loodeti enda poole võita Saksa vürstiriike, kellele oli vaja näidata, et uusi provintse koheldakse leebelt. Leiti, et provintsiaadliga tülitsemise asemel on kasulikum kindlustada nende lojaalsus.

Karl XI võttis võimu ainuisikuliselt enda kätte, esimeseks sammuks oli reduktsioon , millest Liivimaa privileegidele viidates keeldus ja selle tagajärjel saatis kuningas aadli omavalitsusorganid laiali. Aadliopositsiooni juht mõisteti surma. Jõustati 1686.a. Rootsi kirikuseadus ja asjaajamiskeeleks sai Rootsi keel.
Ptk 3. Mõis

1) Rootsi riigi pingeline rahanduslik olukord, lakkamatud sõjad ja tühi riigikassa. 2) Läänistamisega tasuti võlgasid aadlile, riigiametnikele jne. 3) usuti , et riik peaks saama tulu kaudsemalt -> maksudest, tollidest ja aktsiisidest. 4) Kardeti mõisate majandamisega seotud lisakulusid.

Rootsi kõrgaadel ei asunud Eesti ja Liivimaale elama. Vahle harva käidi Balti mõisates. Rootsis elav ja teeniv aadel huvitus eelkõige sellest, et ülemereprovintsid tooksid võimalikult palju sisse.

Riigis oli rahapuudus, suure sõjaväe ülalpidamine ja kasvav riigiaparaat nõudis rohkem vahendeid kui senine maksupoliitika suutis pakkuda.

Reduktsioonis pääsesid enne Rootsi võimu päritud, ostetud või panditud mõisad.

Peamine sissetulekuallikas oli viljamüük. Kõrvalsissetulekud tulid kõrtside ja õlle müügi pealt. Vähem tegeleti karjakasvatusega. Mõisaid majandas mõisavalitseja e opman. Suurtematel mõisatel oli ka aednik . Mõisas tegutses kubjas -> heal järjel taluperemees -> hoolitseda talupoegade mõisakoormiste loobumise eest, mõisa ja küla vaheline rehepapp -> tegeles mõisa viljaga.

Mõisapõldude saak kuulus tervenisti mõisnikule.

Mõisnikul piiramatu võim talupoegi käsutades, talurahva sunnismaisuse kehtestamine.
Ptk 4. Talurahva olukord

Pärisorjus oli Läänemere provintsides juurdunud majandamise viis, mistõttu kohaliku talurahva pidamine väljakujunenud soltuvus- ja teenistussuhetes ei tekitanud olulisi vastuväiteid. Rootsi võim taotles vaid aadli võimutäiuse, omavoli ja kohtunikuõiguse selgemat reguleerimist.

Paljud tühjaks jäänud talukohad meelitasid talupoegi soodsamaid maid otsima . 17. Saj esimesel poolel peamiseks tööjõuks peremehe enda pere, rahvaarvu kasvades palgati abikäsi(sulaseid,tüdrukuid). Sajandi lõpuks kasvas veiste ja rakmeloomade arv talude kohta kahe võrra.

Tüüpilisem teonorm oli talvel 6 päeva nädalas ja suvel 12 päeva nädalas. Peale korralise teo lasus talupoegadel abiteo kohustus. Selle kõige ajal pidid talupojad hakkama saama ka oma põllutööga.

Vabadust ei toonud , kuid stabiliseeris talupoegade olukorra. Neile siiski ei lubatud ühe mõisa alt teise alla asuda ega ettenähtud koormistest kõrvale hoida.
Ptk 5. Linnad ja kaubandus

Kaubanduselt kasseeritavast tollimaksust kujunes riigi peamine tuluallikas.

Rootsi jagas kõik riigi linnad kohaliku tähtsusega tagamaalinnadeks – võisid tegeleda ainult siseriikliku kaubandusega, ning laolinnades -> väliskaubanduse privileeg .

1) vilja väljaveo keeld -> ainult Soome ja Rootsi -> aadel kaotas suure sissetuleku -> piisavad viljatagavarad ja leivahind mõistlikul tasemel. 2) reguleeriti kaubandust.

1) Kärbiti linnade autonoomiast kaotati linna staatus.
2) Tallinn – Jäi kehtima Lübechi linnaõigus , säilitas oma valitsuse, kaebeasjad Stockholmis , uued maksed, Rootsi sõjaväe majutuse kohustus.
Tartu – Riia linnaõigus, kaotas kaubalinna staatuse, sõjaline keskus, ülikool, õuekohus, 3.a. Liivimaa pealinn.
Narva – privileegideta, kehtestati Rootsi seadused, ametlik rootsi keel, juhtimine jäi riigivõimu kontrolli alla, transiit - ja sadamalinn, Ingerimaa pealinn.
3) oma huve püüdsid peale suruda aadlikud : A) sooviti piirata

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

RRoomus Õppematerjali autor

aadel liivimaa pastor keskvõim pagenud territoriaalkirik

Sarnased õppematerjalid

pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - polii

Eesti uusaeg

docx

Vana-Liivimaa kujunemine

VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄÄNIKORRA KUJUNE

Ajalugu

doc

Rootsi aeg + Põhjasõda

ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170

Ajalugu

docx

Eesti Uusaeg

midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline

Ajalugu

106

docx

EESTI UUSAEG

EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander

Ajalugu

doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

V. LIIVI SÕDA JA ROOTSI AEG EESTIS: 1. LIIVI SÕDA 1558-1583: · Liivi sõja põhjused: 1) Vana-Liivimaa sisemine nõrkus: - väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

· Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kõrgkultuuri loomine · Arendada eliitkultuur eestlastega 1870ndatel tekkisid 2 bormi: radikaalne ja mõõdukas. Radikaalsetesse kuulusid nt. C. R. Jakobson (J. Köler) Mõõdukatesse kuulusid nt . J. V. Jannsen, J. Hurt Venestamise mõju: rahvusliku liikumise raugemine, tsensuuri süvenemine, ajalehtede sulgemine, baltisakslaste positsioonide nõrgenemine, uus rahvuslik tõus 1890ndatel (nt. Villem Reiman (1861-1917) - eesti ajaloo uurimine, karskusliikumine, Jaan Tõnisson (1868- 1942?), Seltsiliikumise uus laine (karskusseltsid), EÜSi tegevus alates 1870 (1884 sinimustvalge pühitsemine)) 12. Eesti poliitiline elu 20. saj alguses Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib Ajalehetoimetaja Jaan Tõnissoni (1868surmaaeg teadmata) ja pastor Villem Reimani (1861 1917) juhtimisel Tartu ajalehe "Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

AJ3: Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini 1. Eesti muinasaeg – 10 000 eKr (jääpiiri taandumine)- 13. saj Kiviajal. Esimesed inimasustused, vanim- Pulli asula, siis Kunda Lammasmägi. Leitud põnevaid leide: potikillud, mammuti purihambad jne. Elati sesoonselt (nt jahimehed) ja jõgede-järvede ääres (kalad, vesi!, veeteed). Tööriistad algelised: kivist, puust, luust. Pronksaeg (5 saj. eKr – 13 saj. pKr). Pronksist esemed, tööriistad→ parem saak→ varandus (jäägid kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca

Ajalugu

Rohkem sarnaseid