Ajaloo töö küs. vastused (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

 jesuiitide ordu kasutas oma eesmärkide täitmiseks kõiki võimalusi, ka noorte kujundamist hariduse kaudu  nad ei põlanud tööd ega vaeva kohalike oludega tuvumiseks ja keelte õppimiseks  saavutasid suuremat edu talurahva seas  1583.a saabusid Tartusse ja rajasid kolleegiumi, trükikoja, gümnaasiumi ja tõlkide seminari  luterlik Rootsi võim kihutas hiljem jesuiidid minema ja hävitas nende töö viljad  on küsitav, kas Tartu Ülikool oleks saanud tekkida ilma eelneva jesuiitide koolitraditsioonita Ristiusk võõrvõimu teenistuses pmst, siin võib rääkida, et Rootslastel oli Luteri usk ja poolakad olid katoliiklased ja venelased õigeusulised?? - ristiusk ei kadunud kuskile, aga iga võõrvõim surus peale just seda ristiusu haru/murret/misiganesmeeldib, mida nemad parasjagu uskusid Hernhuutlus

Ajalugu

4

doc

Liivi- ja Põhjasõda

Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 ­ saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 ­ sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 ­ Tartu Ülikooli avamine 1686 ­ Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 ­ Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 ­ Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 1570­1577. Stefan Batory ­ Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli kantsler. von Paktul

Ajalugu

6

doc

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

Nii tööjõud kui ka tooraine toodi Räpinasse Venemaalt. Põltsamaa ­ klaasi valmistamine. 18. sajandi lõpul tuli siinsesse majandusellu üha enam kapitalistlikke jooni. Senised tsunftipiirangud kaotati ning ka kauplemispiirangud. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. 6. Mõisted ja isikud Tartu ülikool ­ Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. 1632. aastal avas Tartu Ülikool uksed. Neli teaduskonda. Usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õpetöö toimus Ladina keeles. Forseliuse seminar ­ Bengt Gottfried Forseliuse poolt loodud 1684. aastal. Seminari õpilasteks võeti Tartumaalt pärit talupoisse. Lisaks usuõpetusele ja kirikulaulule õpetati ka rehkendamist, saksa keelt, ja raamatu köitmist.

Ajalugu

4

docx

Varauusaeg konspekt 11. klass

11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 ­ Liivi sõja algus 1561 ­ Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 ­ Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 ­ Tartu ülikooli asutamine 1684 ­ Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 ­ Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 ­ Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 ­ Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 ­ Põhjasõja algus 1710 ­ Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 ­ 1739 ­ I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 ­ II koolikorralduskava, 1783-1796 ­ Asehalduskord 1784 ­ Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler ­ kuramaa hertsog Karl IX ­ Rootsi kuningas Karl XI ­ Frederik IV ­ Taani kuningas, kes osales Rootsi vastases li

Ajalugu

16

doc

Eesti ajalugu (1550-1905)

asehalduskord. Keskvõim: võimuesindajad, tegevusvaldkonnad Rootsi aeg(1561, 1583, 1629, 1645, 1660 ­ 1710) Rootsi ajal jaotati Eesi alad kaheks: Eestimaa kubermang(Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, keskus Tallinn) ja Liivimaa kubermang(Pärnumaa, Tartumaa, Riia mk, Läti mk, keskus Riia, al. 1645 Saaremaa). Saaremaal säilisid aga eriõigused(maksusüsteem). Kindralkuberner oli kõrgeima võimu kandja(sõjaväe ülemjuhataja, riigiametnike nimetamine ja nende töö kontroll, raha laekumise ja kulutamise kontroll, postiteenistuse ja teede-sildade korrashoid, avaliku korra eest vastutamine). Kõrvuti nendega olid rüütelkonnad(Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond). Nad kaitsesid siinsete aadlike õigusi ja lahendasid kohalikke küsimusi. Nende liikmed käisid maapäevadel(üle 3 aasta). Nende vahel ajasid asju rüütelkonna 12 maanõunikku, kes valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks ametisse. Nad tegutsesid

Ajalugu

9

doc

Eesti varauusaeg

Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast ­ Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks ­ kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung ­ 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing ­ Liivi ordu viimane välilahing Oomuli mõisa

Ajalugu

4

docx

Ajalugu, Vara-Uusaeg

kohtadest hõredamalt asustatud kohtadesse, negatiivseks osutus ­ senise asustuse järjepidevus, mis soodustas talurahva pärisorjastamist. Mandrile kolis ka palju saarlasi ­ kes 1620.a moodustasid veerandi Eesti elanikkonnast. Sisse rändas ka Vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi jne. Samuti ka soomlasi, kes pagesid kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. Eesti lõuna aladele aga asusid elama lätlased. Suur näljahäda ­ Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eestis senise ajaloo suurim näljahäda. Hiline kevad ja lausvihmades suvi ­ põhjustasid täieliku ikalduse. Otsa tuli ka kohe külm ja pikk talv. Lisaks näljahädale lisandusid ja tüüfus ja düsenteeria. Kõige enam suri inimesi (75 000), 1697.a kevadel. Asustus 18. sajandil ­ Põhjasõjaga kaasnenud katku tulekuga (1710-1711) ja eelnenud näljahädaga, kahanes rahvastiku arv veel enam kui poole. Osa piirkondi jäid üldse inimtühjaks. Suure katku järgset rahvaarvu on hinnatud umbes 170 000 inimese kanti.

Eesti ajalugu

4

doc

Ajalugu Varauusaeg

Andis välja esimese eestikeelse piibli. Bengt Gottfried Forselius-andis suure panuse eesti koolihariduse edendamisse, talurahvakoolide rajaja, forseliuse seminar. Heinrich Stahl- esimese eestikeelse grammaatika koostaja, avaldas usuõpetuse käsiraamatuid Andreas Virginius- arendas eesti kirjakeelt, Kambja pastor, tõlkis piiblit eesti keelde. Johann Hornung- Ladinakeelse eesti grammaatika avaldaja(vana kirjaviis) Johan Skytte- Liivimaa kindralkuberner, tegi ülikooli asutamise tegeliku töö ära, üks oma aja haritumaid rootslasi. August von Kotzebue­ rajas asjaarmastajate teatri Tallinnasse 1784 Anton Thor Helle- Põhjaeestikeelne piibel 1739 Rahvastik varauusajal. 1) 1558-1583 toimunud Liivi sõda vähendas rahvaarvu 2)1696-97 suur näljahäda, rahvastik väheneb. 3)1710-1711 katk, selle tulemusel kahanes rahvastik enam kui poole võrra. 4)1725-1800 kasvab rahvastik jõudsalt. Kindralkuberner. Nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangu kõrgemaiks valitsusametnikuks oli

Ajalugu

Kommentaarid (2)