100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-06-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
260 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
cenjorita
Õppematerjali autor
VI. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945: 1. Blokid II maailmasõjas: · Saksamaa ja tema liitlased: Alates 1939.a. augustist (MRP-st) kuni Saksamaa poolse kallaletungini NSVL-le 22.juunil 1941.a. võib neid kahte riiki pidada liitlasteks (näiteks Poola vallutamisel), kuigi otsest sõjalist liitu ei sõlmitud. Samas ei kuulutanud lääneriigid 1939.a.septembris Stalinile sõda, lootes arvatavasti varsti puhkevale Saksa- Nõukogude sõjale. 1930.ndate teisel poolel alanud Itaalia ja Saksamaa koostöö viis nende vahel nn. Teraspakti sõlmimiseni 1939.a. mais; sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama. Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939.a., kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940.a.kevadel ja suvel Läänerindel Prantsusmaa ja Inglismaa vastu, kuulutas ka Itaalia Prantsusmaale sõja (kuigi sõjalist tähtsust see enam ei omanud). Ühise
VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine: · Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchil
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti
III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena (näiteks
II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe s�
1940 novembris teostatud rahareformiga eemaldati käibelt kroonid ja asendati need nõukogude rublaga. Sellele järgnes toidu- ja tööstuskaupade hinnatõus, elatustaseme langus ja krooniline defitsiit. Koos vägivaldse liitmisega NSVL koosseisu algas Eestis kultuuri nõukogustamine ja laialdane kommunistlik propaganda: haridusasutustes alustati NSVL ajaloo, vene keele ja kommunistliku ideoloogia kohustuslikku õpetamist. Massiliselt levitati nõukogude autorite eesti keeled tõlgitud teoseid. Põlu alla sattusid senised “kodanlikud” ja “mandunud” kultuurivoolud ning soositi nõukogude võimu ja selle liidrite ülistamist igasugustes vormides. Hävitati varasemaid kultuuriväärtuseid (nt purustati mälestussambaid), keelati osa kirjandust ning suleti isetegevuslikke seltse
Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945 Vaata ka: https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx Teise maailmasõja põhjused: 1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. 2. Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne) 3. Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust. 4. MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine. 5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu so
Teine maailmasõda 1. september 1939- 2. september 1945 Vaata ka: https://www.slideshare.net/uhisgum/teine-maailmasda-6795626 http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Teine-maailmas%C3%B5da.pptx Teise maailmasõja põhjused: 1. Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. 2. Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt Itaalia agressioon Etioopia ja Albaania vastu; Jaapani agressioon Hiina vastu jne) 3. Lääneriikide lepituspoliitika (nt mittereageerimine Saksamaa poolsele Versailles`i rahulepingu rikkumisele; Müncheni kokkulepe) suurendas Saksamaa agressiivsust. 4. MRP sõlmimine 23.august 1939, millega NSV Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfäärid (vallutatavad alad) Ida-Euroopas ning lepiti kokku Poola likvideerimine. 5. Sakslaste eluruumi suurendamise (Suur-Saksamaa) idee. 6. NSV Liidu so
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid