Facebook Like
Hotjar Feedback

Ajaloo riigieksami kordamine 2010 (3)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIKS? Mis eeldustel ?
 
Säutsu twitteris
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul:
  • 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid.
  • Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine.
  • Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud:
  • Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik.
  • Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid ; üritas saavutada suuremat osatähtsust

maailmas.
2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23)
  • KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT ):
  • Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena.
  • 1879 .a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping.
  • Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu.
  • Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma “loomuliku vastase” Prantsusmaa vastu.
  • Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast.
  • 1882.a.- Itaalia ühineb Saksa /Austria-Ungari liiduga.
  • Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner - näiteks sõlmis Itaalia 1902 .a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks.

  • ANTANT ( ENTENTE ):
  • Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ).
  • 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine.
  • Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel.
  • Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele . Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari.
  • 1904 .a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk “südamlik kokkulepe”).
  • Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale .
  • Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas.
  • 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping.
  • Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad.
  • Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne).


1. I MAAILMASÕDA:
1.1. Sõja põhjused:
  • Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada.
  • Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
  • Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
  • Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad.
  • Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.
  • Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).
  • Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.
  • Rahvustevahelised vastuolud Euroopas.
  • Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne.

1.3. Sõja algus:
  • Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia ) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud . (Vt. õpik lk.53).

Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale (28.juuli)
Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum , mida Serbia ei saanud vastu võtta.
Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja mobilisatsiooni
Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa keeldus.
Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1august)
Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale (3.august)
Saksamaa nõudis Prantsusmaalt piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus.
Saksamaa alustas sõjategevust Belgia vastu.
Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas Belgial liiduleping Inglismaaga.
Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale (3.aug).

1.6. Sõjategevus aastatel 1914-1918: (Vt.õpik lk.55-63)
  • Läänerinne:
  • Inglismaa ja Prantsusmaa contra Saksa väed.
  • sõjategevus toimus valdavalt Kirde-Prantsusmaa ja Belgia territooriumil.
  • Saksamaa loobus peale esialgset kiiret edu Schliffeni plaanist ja võetakse suund Pariisile, mida kaitstakse iga hinna eest. Marne ´i lahinguga sakstaste edasitung peatatakse.
  • alates septembrist 1914 algas positsioonisõda - kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustatakse ja uuesti mehitatakse. Kindlustused sügavuti- 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida.
  • Positsioonisõja eeldused:
  • miljoniliste armeede olemasolu (sõja lõpus 67 miljonit meest sõdivate riikide armeedes)
  • industriaalühiskond (tööstusühiskond)- suudab varustada armeed laskemoona , relvade, toiduainete ja mundritega.
  • uute relvade massiline kasutuselevõtt - kuulipildujad, kauglaskekahurid jne.
  • uut tüüpi kaitseehitised - kaevikud, betoonist punkrid, okastraat (väikesed üksused võisid hoida pidevat kaitseliini).
  • sakslaste sõjalpaan varises kokku, sest välksõda ei õnnestunud.
  • Läänerinde kogupikkus 740 km. Positsioonisõda tõi kaasa tohutud inimkaotused . Näiteks: Verduni lahingus 10 kuu jooksul ~ 1 miljon; Somme´i lahingus 4 kuu jooksul hukkus 1,3 miljonit meest.
  • Saksamaa ja Austria-Ungari contra Venemaa.
  • manööversõda - püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine.
  • Venemaa oli Austria-Ungari vägede vastu edukas, Saksamaa vastu mitte; samas oli Saksamaa sunnitud osa jõude Läänerindelt ära tooma, toetamaks Austria-Ungari vägesid Idarindel.
  • 1915 kevadel toimus sakslaste läbimurre Idarindel ja rinne seiskus Riia- Pinski joonel (1917.aastani).
  • seejärel algab ka Idarindel positsioonisõda.

NB! Lisaks peamistele rinnetele Euroopas toimus sõjategevus ka Balkanil , Itaalias, Kaukaasias, Lähis-Idas, Aafrikas, Aasias ja Okeaanias.
1.7. Sõja mõju sõdivate riikide majandusele: (Vt. ka õpik lk.65-66).
  • sõda oli raske koorem kõikide sõdivate riikide majandustele.
  • tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, mundrid, toiduained) tootmiseks.
  • majandus allutati rangele riiklikule kontrollile (st., et traditsiooniline turumajandus enam ei toiminud), tekkis riigimonopolistlik kapitalism - majandusviis mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid.
  • riik jaotas kütet, toorainet, tööjõudu; riik andis laenu
  • riiklikud tellimused sõja tarbeks (sõjavarustus) maksti kinni riigikassast
  • riigile oli kasulikum toetada suurettevõtteid / monopole = paljude väikeettevõtete pankrotistumine
  • riiklikest tellimustest rikastusid sõjatöösturid (N: Saksamaal Alfred Kruppi kasum 1914 86 miljoni marka)
  • tööjõu puudus:
  • kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd; naised tulevad kodunt välja hakkavad osalema ühiskondlikus elus
  • mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a)
  • keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida
  • puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem:
  • kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal
  • nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu
  • sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA:
  • andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene
  • Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus)

1.8. Esimese maailmasõja tulemused:
  • Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest.
  • lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid .
  • Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia .
  • sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks).
  • sõjaaastad:
  • purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned).
  • tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv.
  • tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse.
  • suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks.
  • tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit , desarmeerimisprogrammid).
  • võitjate ülekohus kaotajate (eriti Saksamaa) suhtes viis hiljem revanšitaotluste kasvule, Saksamaa agressivsuse kasvamisele ja lõppkokkuvõttes II maailmasõja puhkemisele.
  • I maailmasõda kiirendas tohutult teaduse (näiteks keemia, meditsiin) ja tehnika arengut (näiteks autod, lennukid ).
  • sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid.

2.1. VENEMAA 1917-1920:
2.1.1. Veebruarirevolutsiooni põhjused: (Vt. ka õpik lk.67-68)
  • Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda:
  • riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine - ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg).
  • sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus.
  • rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt “pühamees” Grigori Rasputin ist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916).
  • poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades.
  • vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks.

2.1.2. Veebruarirevolutsioon :
  • 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstartsioonid, loosungiks “Maha sõda! Maha isevalitsus!”.
  • Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril v.k.j. (8.märts-naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle.
  • 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski.

2.1.3. Kaksikvõim: (Vt. ka õpik lk.68-70)
  • Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikvõim, mida teostasid:
  • Ajutine Valitsus (koosnes esialgu kodanlike parteide esindajatest), mis teostas riigivõimu.
  • Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ( TSSN ) (omas mõju tööliste ja sõdurite seas, seal olid esindatud sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi.
  • Põranda alt tuli välja Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei vasakpoolne tiib e bolševikud ( enamlased ), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov ( Lenin ). Parteid rahastas Saksamaa, kes lootis, et enamlaste eestvedamisel toimub Venemaal revolutsioon ja Venemaa väljub sõjast.
  • Venemaa muutus ajutiselt väga demokraatlikuks riigiks: lubatud olid kõik demokraatlikud vabadused ; kehtestati poliitiline amnestia ja usuvabadus ; lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted.
  • AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi:
  • ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust
  • ei tagatud suurlinnade toiduainetega varustamist - sügisel algas linnades nälg
  • maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule)
  • ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia 1917.a. märtsis)
  • jätkati liitlaste survel sõda
  • AV suutmatuse tõttu olukorda riigis stabiliseerida oli rahvas rahulolematu ja suvel 1917.a. toimus Petrogradis mitu rahvarahutuste lainet. Enamlased, kelle populaarsus oli TSSN-ides kiiresti kasvanud, võtsid kursi relvastatud ülestõusule. Suuresti tänu enamlastele õnnetus takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917.a. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust.

2.1.4. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre) (Vt. ka õpik lk.70-72)
  • Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a. ( oktoobris v.k.j.), arreteeriti Ajutine Valitsus (selle juhil A.Kerenskil õnnestus põgeneda) ja kuulutati välja nõukogude võim. Riigipöörde teostamiseks loodi relvastatud salku e. Punakaart .
  • Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin (V. Uljanov). Uue valitsuse eestvedamisel võeti vastu 2 dokumenti:
  • Rahudekreet - tehti sõdivatele riikidele ettepanek alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning teiste rahvaste vägivaldse liidendamise katseteta.
  • Maadekreet - millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele.
  • Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolševike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada).

2.1.5. Nõukogude võimu esimesd kuud:
  • enamlased natsionaliseerisid suurettevõtted, pangad ja suurmaavaldused, hiljem ka väikeettevõtted.
  • alustati maa jagamist vastavalt maadekreedile sööjate arvu või hobuste arvu järgi.
  • tühistati sise- ja välisvõlad.
  • ühtlustati pensionid , töötasud.
  • kiriku maad natsionaliseeriti (õigeusu kirik pani enamlased selle eest kirikuvande alla).
  • tunnustati rahvaste enesemääramisõigust:
  • tunnustati nende alade iseseisvust, mis olid niikuinii juba eraldunud.
  • hiljem üritati kaotatud alasid relvajõul tagasi saada.
  • olulisimaks sammuks oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustamaks enamlaste võimulpüsimist. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #1 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #2 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #3 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #4 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #5 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #6 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #7 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #8 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #9 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #10 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #11 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #12 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #13 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #14 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #15 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #16 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #17 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #18 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #19 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #20 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #21 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #22 Ajaloo riigieksami kordamine 2010 #23
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 245 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cenjorita Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (3)

kaupsss profiilipilt
kaupsss: pealkiri küll riigieksami kordamine aga sisu on aint 20 sajand. a gde vana rooma ?
02:56 25-05-2012
timps16 profiilipilt
timps16: mitte eriti hea
16:03 12-05-2011
qwerty777 profiilipilt
qwerty777: aitäh
17:23 01-10-2010


Sarnased materjalid

89
doc
Ajalugu
48
doc
Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
43
docx
12 klassi esimese kursuse ajalugu
11
doc
Ajaloo eksami kordamismaterjal
92
docx
Maailm 20-sajandi algul
80
pdf
11-klassi ajaloo konspekt
33
docx
11-klassi ajaloo üleminekueksam
147
docx
Eesti XX sajandi algul



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun