Ajaloo referaat (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

odt

Keskaja suured maadeavastajad

Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.). Rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine. Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.). Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Uued nakkushaigused ­ süüfilis. Kasutatud kirjandus: 7. kl. Ajaloo õpik, II osa http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/maadeavastused_reformatsioon_karoliinekorol.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/marcopolo_anneliiskaerma.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/keskaegsed_maadeavastajad_evelinviks.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/vasco.htm http://www.hot.ee/tiiakuusk/kolu.html http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus http://et.wikipedia.org/wiki/Marco_Polo http://et.wikipedia.org/wiki/Amerigo_Vespucci

Ajalugu

19

doc

Keskaja Suured Maadeavastajad

Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009  Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2  Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu

Ajalugu

6

docx

Christoph Kolumbus

Ken Rüütel 8b Tallinna Inglise Kolledz Christoph Kolumbus Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord ....................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................. 2 Christoph Kolumbuse elulugu ....................................................... 3 Ameerika avastamine..................................

Geograafia

26

pptx

Suured maadeavastused

Suured maadeavastused Suured maadeavastused   Eurooplastepoolt tehtud geograafilised avastused väljaspool Euroopat 15.-17. sajandini. Põhjused:  Vajadus idamaiste vürtside järele  India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid  Uudishimu ja seiklusjanu  Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena  Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele  Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima  Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused:  Karavellide ilmumine  Uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja)  Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi  Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele  Ristisõjad

Ajalugu

17

doc

Maadeavastajad ja reisimehed

hiljem vallandas konflikt Briti meremeeste ja saareelanike vahel, mille käigus Cook tapeti 14. veebruaril 1779 aasta. 16. Adam Johann von Krusenstern sündis 19. novembril 1770 a. ja suri 24. augustil 1846 aastal Kiltsis Virumaal. Ta oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja, admiral. Sündis Hagudi mõisas, asus õppima Tallinna Toomkooli, peale selle Kroonlinna Kadetikorpusesse. Ta läks ajalukku kui Vene ekspeditsioonijuht, kes tegi esimese ajaloo Vene sõjalaevastikuga ümbermaailmareisi. See toimus 27. juulil 1803. aastal, mil Krusenstern võttis ette ümbermaailmareisi Imperaatorliku admiraliteedi ülesandel, mille eesmärk oli sisse seada ulatuslikud ärisuhted Jaapaniga. Reis algas Kroonlinnast kahe laevaga, ,,Neva" ja ,,Nadezda". Nad liikusid Hoorni neeme, peatusid Markiisaartel ning seejärel suundusid Jaapani keisririigi poole. Vahepeal olid nad olnud Santa Catarina saarel. 14 novembril ületasid Vene laevad

Geograafia

7

doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

MAADEAVASTUSED 15. ­ 18. SAJANDIL SUURTE MAADEAVASTUSTE PÕHJUSED, EELDUSED, TAGAJÄRJED Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu ­ Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid

Ajalugu

8

doc

Christoph Kolumbus

Tallinna 32. Keskkool Christoph Kolumbus ja avastusretked Ameerikasse Tallinn 2009 Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Christoph Kolumbus.............................................................................................................................5 Avastusretked........................................................................................................................................5 Esimene avastusretk.........................................................................................................................5 Teine avastusretk..............................................................................................................................5 Kolmas avastusretk..........................................................................................................................5

Ajalugu

18

ppt

Suured maade avastajad ja avastused

Helen Kauksi 11c Bartolomeu Dias Christoph Kolumbus Vasco da Gama Fernão de Magalhães Umbes 1450-29.05.1500 Portugali meresõitja ja maadeavastaja 1488 purjetas Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatippu Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu. 1841.aastal saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule Õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelvaataja Arvatakse ,et oli sõjalaeva tüürimees 1486.aasta määras Portugali kuningas Diasi salajase ekpeditsiooni juhiks. Algas 1487.a Lissabonist Tüürimehed aafriklased Kõigepealt purjetas Palmase neemest Kongo jõe suudmesse Nelja kuuga Kongoni Dias jättis aeglase laevastiku maha 6.jaanuaril suund lõuna poole 3.veebruaril 1488 maabus lahes Guinea laiuskaardilt eemaldutakse Aafrika rannikust Purjetas ümber Nõelaneeme Avastati ,et tee Indiasse on vaba Dias hakkab tagasi sõitma Tagasi teel 1488 aasta mais silmas Hea Lootuse neeme 1488.aasta detse

Ajalugu

Kommentaarid (1)