Skandinaaviamaad uusajal Sissejuhatus Valisin selle, sest see teema huvitab mind ja tahan rohkem teada Skandinaaviamaadest. Skandinaaviamaad Rootsi, Taani & Norra. Uusaeg 15.sajandi lõpp kuni 20.sajandi algus. Skandinaaviamaad 18.sajandil. Rootsi 18.sajandil 1721.aastal kaotas Rootsi Uusikaupunki rahuga Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik. Erilist tähelepanu pöörati manufaktuuridele, sest enamus Teine tase kaupu tuli teha ise, et vähendada sissevedu. Manufaktuuri omanik ja tööline olid vabastatud Kolmas tase sõjaväeteenistusest ning manufaktuure toetati rahaliselt. Nelj
sajandil hakati kohustuslikus korras asustama seni inimtühjasid alasid; 1551 tõlkis Mikael Agricola Piibli soome keelde; 1550 rajati Helsingi linn; 15701595 Rootsi-Vene sõda Soome pärast ,,Pikk viha"; 1595 Täyssina rahumäärati kindlaks RootsiVene piir; Soome ei tahtnud tunnistada Rootsi kuningana Karl IX; 15961597 Nuiasõda; Hakapeliididhakka peale/soomlased rootsi sõjaväes; Põhjamaade ajalugu 8 (1620-1721) Island Jäi Skandinaavia sündmustest eemale; Põhiline võitlus käis piiskopi; Reformatsioon viidi läbi vägivaldselt 16.sajandi keskel; Taani püüdis enda käes hoida Islandiga kauplemise monopoli; Rootsi suurriik 1644. hakkas Kristiina ise riiki juhtima Kuninganna kutsus Rootsi hulgaliselt kultuuri ja teadustegelasi. Tuntuim Rene Descartes; Pikad sõja-aastad olid vähendanud riigi tulusid; Olukorra paranemiseks anti osa riigimaadest erakätesse;
Rootsi 1719-1772 `´VABADUSTE AEG`` Suurriigi lõpp. Tagasi Skandinaavias. Karl XII surm ja Rootsi olukord 1718. a. 30 novembril saab Karl XII Frederikshaldi piiramisel surmava tabamuse. Suurriigi lõpp. Absolutismi lõpp. Riigi pankrotioht, inflatsioon ja kõrged maksud. Riigi osaline okupeerimine. 200 000 langenut, haavatut ja vangistatut. 1710-1712. a. katkuohvrid ja nälga surnud. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Pärast Karl XII surma oli Riiginõukogu valinud uueks kuningaks Karl XII õe Ulrika Eleonora Noorema. 1719. a. jaanuaris kogunenud Riigipäev ei olnud valmis tunnustama teda kui pärilikku kuningannat. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pfalzi
Riksdagi alluvuses olid: kantsler (rahvusvahelised suhted), marssal (sõda), admiral (merendus), varahoidja (raha) ja valitseja (õigus). Selline süsteem kujunes lõplikult välja 1626. aastal. Gustav II Adolf hukkus kolmekümneaastasel sõjal 1632. aastal. Kõige silmapaistev Rootsi kuningas. Kaitses protestantismi Euroopas, pani aluse kõrgharidusele Rootsis, tunnistas aadlite huve. 9. Kolmekümneaastane sõda ja Skandinaavia Kolmekümneaastane sõda oli luterluse ja katoliikluse vaheline sõda. 1621. aastal toimus Rootsi ja Poola vahel võitlus Liivimaal. Inglismaa, Taani ja Rootsi olid Poola ja Saksamaa vastu. Rootsi vallutas Riiat, Liivimaa ja Visla jõe suudme. 10.Rootsi suurriigi aeg Trooni päris Gustav II Adolfi tütar Kristiina ja tema regendiks sai Axel Oxenstierna. 1643. aastal ründasid rootslased Taani ja hõivasid Skåne ja Hallandi maakonna. 1645. Aastal sai
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses olid maalt väljasaatmise või vahis
Referaat Karl XII Anastassia Larina 8.klass Narva Eesti Gümnaasium 2011/2012 Sisukord 1.Karl XII 2.Põhjasõja algus ja Narva lahing 3.Kokkuvõte 4.Info Karl XII Karl XII (17.juuni 168230.november 1718) oli rootsi kuningas aastatel 16971718. Ta oli suurepärane väejuht, kes kuulutas suurema osa enda valitsusest kestvatele sõjadele Euroopas. Karl XII sattus troonile varasel ajal (15. aastasena) pärast Karl XI surma. 18. aastasena, noor kuningas lahkus kauaks ajaks riigist ja asus tegelema kestvate sõjaretked
norralasi. 20.sajandi alguses ühine välispoliitika ei rahuldanud enam norralaste huve. 8 Norra ühiskond 19.sajandil Olulised: vabad talupojad ja riigiametnikud ja kaupmehed. Sisepoliitikas esialgu ametnike ja talurahva liit (kuni 1830ni), seejärel nende vaheline pinge läbi 19.sajandi (mh maksuvaidlus) Aadliseisus olematu, parlament keelustas Norras päriliku aadli olemasolu 1821. Norra ajaloo periodiseerimine 19.sajandil I Ametnike riik /õigusriik 1814-84: Avalikus elus domineeriv bürokraatlik eliit=konservatiivsed patrioodid (kohalik päritolu ja Oslo ülikool). Oluline sisepoliitiline küsimus Rootsi kuninga võimupüüete väljatõrjumine. I Ametnike riik (1814-1884) Jäik sisepoliitiline konservatism takistas demokraatia laiendamist. Sisepoliitikas vastasrinne kujunes 1830-40ndatel aastatel=liberaalne põhiseaduslik suund. Parlamenti jõukad talurahvasaadikud, kes
Saku Gümnaasium PÕHJASÕDA JA PEETER I Ajaloo referaat Autor : Kelli Mets 11pr Saku 2012 Sissejuhatus Põhjasõda algas 12.02.1700, mil August II Saksi väed ründasid Riia linna. Asuti Riia pikaajalisele ja edutule piiramisele. 1700a suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist
Kõik kommentaarid