Ajaloo põhiperioodid (5)

Ajaloo põhiperioodid (16.10.07)

Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit

Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech , Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased . Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt.
Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad.
Frangi riik lagunes , sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused.
Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele.
Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat:

Karl Martell – Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korraldama Frangi sõjaväge, ta lõi raskeratsaväe. Selle võimaldamiseks hakkas ta andma oma kaaskondlastele andma maad, ning pani aluse keskaegsele rüütliseisusele.

Pippin Lühike – Merovingide dünastia kuningal polnud mingit võimu, reaalne võim oli Pippin Lühikesel, kes tahtis kuninga tiitlit endale saada. Seda sai võimaldada Paavst . Sealt alates tekkis Frangi kuningate ja paavsti tugev liit. Pippin sai Frangi kuningaks. 754, 756a tungis Pippin Itaaliasse, ning andis ilmaliku võimu Kesk-Itaalias paavsti kätte. „Pippini kinki” loetakse keskaegse kirikuriigi alguseks. See oli ebalegaalne, sest tegelikult võis seda võimu anda vaid keiser , ning see ürik kuhu oli Konstantinoopoli kuninga allkiri (?), oli tegelikult võltsing.

768a tuli võimule Karl Suur (…- 814) , kes oli Pippini poeg. Ta võttis valitsemise ajal üle langobardide riigi. Oma laienemiste tulemusena tagas ta sisemise julgeoleku, nimetas ametisse krahvid. See riik hõlmas valdavat osa Lääne-Euroopas va Lõuna-Itaalia, Hispaania , Inglismaa. Kuna paavstil olid Itaalia ülikkonnaga pidevalt tülid ning Karl Suur ulatas talle abistava käe. Paavsti häiris ka „Pippini kingi” ebalegaalsus. Kuna Bütsansi riigis keisrit sel hetkel ei olnud, siis … aastal kroonis Leo III Karl Suure keisriks, kes võttis endale Keiser Augustuse nime ning lõi pretsedendi keskaegsele keisririigile. Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta pidas paavsti endast madalamaks ja et keisri tiitlit saab anda ainult keiser mitte paavst. Edaspidi sai reegliks, et keisriks kroonida saabki ainult paavst. Peale selle et taastada Rooma keisririik , tahtis Karl Suur taastada ka Rooma kultuuri. Et soodustada benediktiini kloostrite arengut kutsus ta riiki eelkõige Britannia munkasid, kellest kuulsaim oli Alcuin. Temaga algas Karolingide renessanss mis kestis 9´da sajandini
843a Verduni leppega jagati riik 3ks: Ida-, Lääne- ja Kesk-Frangiriigiks. Keisri võim hääbus. Selle killustatusega kaasnesid ka välised sissetungid. Lõunast araablased, kes vallutasid Sitsiilia . Hiljem (9saj lõpp, 10saj algus) tungisid Volga äärest sisse ungarlased . Ungarlaste rüüstamistele pandi otsustav lõpp 955 Saksa kuningas ja ungarlased võtsid vastu ristiusu. Tuntuim ja ohtlikem sissetung tuli põhjast normannide poolt. Viikingite rüüstamised algasid 8saj lõpul Inglismaal ja 9saj´ks kujunesid väikeste rüüste salkade asemele „laevastikud”. Normannid vallutasid 9saj´l kogu Inglismaa ka Londoni ja 9saj lõpul alles tõrjuti nad Lõuna-Inglismaalt välja. Taanis aga kujunes Taani õigus e Danelaw. Samal ajal Prantsusmaal sai Viikingite pealik Rollo Prantsuse kuningatelt Normandia poolsaare. Selle sai ta tingimusel, et ta võttis vastu ristiusu ja temast sai Normandia hertsogiriigi kuningas. Idapoole rännanud viikingid panid aluse varjaagidele, kes olid põhiliselt orjakaupmehed.

Keskaegne feodaalkord

Keskaegne feodaalkord (senjööri vasalli suhte vaatepunktist) sai alguse varakeskaja lõpul.
Feodaalkorra juured on Rooma riigis, kus hakati üha enam orjade asemel kasutama rentnike „colonite” tööjõudu, kes kinnistati