Ajaloo olümpiaadi küsimused (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Reformikatsed absolutistliku monarhia raames – Jacques Turgot kavatses kaotada tsunfid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadel ja kirik . 1776. Aastal saadeti Turgot erru ja kõik tema kavandatud reformid tühistati. Teine reformaator oli Jacques Necker, kes püüdis seada piiranguid õukonnale, keelates neil priisata, pidutsda ja käskis kokku hoida. Ka tema ebaõnnestus, seega reformid Ei saavutanud edu! 

Generaalstaatide valimised – finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5.mail 1789. Aastal Versaille ´s kokku. Kolmas seisus lahkus üksmeele puudumise tõttu ja nimetas end rahvuskoguks – kuningal polnud õigust nende otsusied tühistada.

Bastille´ vallutamine – 14.juuli 1789 vallutas relvastunud rahvas e. rahvuskaart monarhistliku sümboli Bastille` vangla /kindluse Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust.

Asutav kogu – pärast osade aadlike ja vaimulike ühinemisega nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks. Asutav kogu pidi koostaa Prantsusmaa jaoks põhiseaduse e. konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale.

Seadusandlik kogu – valiti 1791 aasta suvel ja pidi olema kogu, mis teeb seaduseid ja hiljem annab kuningas neid välja. Seadusanlikust kogust sai uus riigivõimuorgan ja sinna valiti kokku 745 saadikut. Seal oli kaks kõige aktiivsemat poolt. Revolutsiooni süvendamist pooldavad saadikud- Jakobiinid ja konstitutsioonilese monarhia pooldajad.

„Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon “ – Ameerika ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul võeti 1789. Aastal vastu. See deklaratsioon väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning leidis laialdast vatukaja ka mujalt Euroopast.

Kodaniku seadusandlus – „Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabadeks ning õiguselt võrdseteks.“ Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanu rõhumise puhul. „mõte ja arvamuste vaba väljendamine on üks kõige kallihinnalisemaid õigusi.“

Kuninga küsimus – Liigne priiskamine ja maksude tõstmine muutis kuninga üha enam vihatumaks. Lõpuks 1792. Aastal arreteeriti kuningas Louis XVI ja temast sai kodanik Louis capet . Sellega oli Prantsusmaal kuningavõim kukutatud. 1793. Aasta mõisteti ta surma kui türann ja riigireetur. Kohtuotsus viidi täide giljotiiniga 21. Jaanuaril ja nüüdsest oli kogu monarhistlik Euroopa Prantsusmaga vaenujalal.

Vabariigi väljakuulutamine – kutsuti kokku rahvuskonvent, kuhu kuulus 783 saadikut, et koostada uus põiseadus. 1792. Aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Monarhistid olid oma mõju kaotanud. Rahvuskonvent kuulutas 22.septembril 1792. Aastal Prantusmaa vabariigiks.

Jakobiinide diktatuur – revolutsiooni päästmise võimalusena nägid Jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. Jakobiinid viisid juba mõni päev peale võimuhaaramist läbi olulisi reforme. NT: emigrantide maade müük oksjonil järelmaksuga. Konvent aga andis välja selliseid reforme:, kogukonna ühismaade jagamine(vastavalt pere suurusele), eriti tähtis oli aga kõikide feodaalkohustuste kaotamine(talupojad muutusid nende kasutuses oleva maa omanikeks(ilma väljaostuta). Lisaks kehtestati ka toiduainetele maksimumhinnad. Juunis 1793 võeti vastuuus konstitutsiion ning kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestle alates 21. eluaastast. Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev rahvapäästekomitee. Juhtiv roll komitees kuulus Maximilien Robespierre ´il. Pärast jean Paul Marat tapmist 13.juulil 1793 läksid jakobiinid üle terrorile. Giljotiini alla saadeti žirondiinid, samuti palju tuntuid tegelasi. 1794 aastal saadeti giljotiini alla isegi itmeid jakobiinide juhte, kui neil juhtus olema eriarvamusi. Terroriohvrite üldarvuks on pakutud umbes 40 000 ja umbes 85% hukatutest kuulus endisesse kolandasse seisusesse.

Direktoorium – Seadusandlik korpus valis täidesaatva võimuorgani direktooriumi ehk valitsuse. Direktooriumi esimene president oli Palu de Barras, kes enne revolutsiooni oli aristrokraat ja jakobiinide ajal terrorist. Riigi juhtimiseks määrati ametisse 7 ministrit. Direktooriumi toetasid uusrikkad, kes olid revolutsiooni ajal kokku ajanud suure varanduse , rahva seas direktoorium toetust ei leidnud. Direktooriumi aeg kestis kuni 1799. Aasat riigipöördeni.

Sotsiaalsed probleemid – rüüstamine, tapmine, hävitamine, lõhkumine, mõtlemattu barbaarne käitumine, vaesus.

Religiooniprobleemid – Suleti enamik kloostreid, vähendati vaimulike arvu, tunniastati ainult kodanliku abielu, vaimulikele määrati kindel palk, kirikuvõimu vähendati ja vaimulik pool muutus vähetähtsaks.

Revolutsioon ja kultuuriküsimused – viha vana korra vastu tabas eellkõige kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ning valitsejate säilmeid, lisaks seati löögi alla ka katedraalid ja kirikud, neid kaunistavad skulptuurid ja maalid jms. Enamiku barbaarsest hävitustööst saatsid korda üksikud aktivistid . 1793 aastal avati rahvale mõeldud kunstimuuseum , kuhu suudeti koondata osa maale. Hävitati väga palju! (nii maale, skulptuure, rüüstati sarkofaage!) Ohtu sattusid ka paljud raamatud. Arvatavalt oli raamatuid umbes 10. Miljonit, kuid hävitada taheti 5. Miljonit. Õnneks siiski niipalju ei hävitatud ja raamatuid jäi alles palju. 1794. Võeti vastu dekreet raamatukogude võrgu loomise kohta. Kasutusele võeti meetermõõdustik ja raskuse põhiühikuks kilogramm . Kümnendsüsteem: päevas 10h, tunnis 100min, minutis 100sek. lisaks asendati kristlik kalender revolutsiooni kalendriga ja ajaarvamise alguseks võeti 22. Sept 1792 – Prantsusmaa vabariik. 1791 aastal kirjutas … laulu „Merseljees“, millest hiljem saab Prantusmaa hümn. See hümn on prantusmaal ka tänini. Aadliseisu kaotamine.

Rahvusvahelised vastukajad – Prantusmaalt said innustust teiste riikide rahvad, kus kukutai samuti monarhia, lisaks hakkasid levima valugustusideed näiteks Venemaale. Samas sai surma sadu tuhandeid inimesi ja alguse said terror ja tapmised ka mujal maailmas.

Louis XVI – Oli valitseja, kui Prantsusmaal olid juba suured võlad ja ei sobinud riigi juhiks, sest ei saanud hakkama ja kasvatas võlgasid ja tema valitsemise ajal algas Prantuse revolutsioon. Ta nimetati ümber kodanikusk Louis Capet ja hukati giljotiiniga 1793 aastal kui türann ja riigireetur.

Marie Antoinette – Maria Theresia tütar, kes oli Prantsusmaa ja Navarra kuninganna. Abiellus 14-aastaselt tulevase kuninga Louis XVI-ga. 1793. Aastal giljotineeriti seoses riigireetmisega. Pidas armukesi ja ei huvitunud eriti valitsemisest. Armastas priisata ja lõbutseda.

Marie Joseph de La Fayette – Oli populaarne prantsuse väejuht. Ta soovitas kokku kutsuda generaalstaadid ja seda kuningas ka tegi. Temast sai rahvuskaardi juht, kes hakkas läbi viima olulisi reforme. Püüdis läbi viia ka riigipööret, kuid tal puudus rahva poolehoid ja ka kuninga toetus.

Honore Gabriel de Mirabeau – sündis 1749 ja oli tuntud ka kui krahv . Oli Prantsuse revolutsiooni algusaja juhte. Suri haigusesse, mis võis tuleneda tema meeletust elutempost ja veelgi intensiivsemast tööst. Ta suri vaid 42 aastasena ja oli leinatud kogu rahva poolt. Ei pooldanud vabariiki vaid konstitutsioonilist monarhiat , oli täielikult absolutismi vastane. Oli hiilgav kõnemees ja teda kutsuti ka isamaa isaks. Ta saavutas suure poolehoiu. Ta tahtis revolutsioonile pidureid peale tõmmata ja tegi kuningakojaga leppe. Teda hakati pidama reeturiks kui sellest teada saadi.

Jean Paul Marat – 1743 aastal sündinud arst ja ka poliitik , kui ka radikaalne ajakirjanik. Ta kirjutas ajakirja, kus ta peaiselt avaldas filosoofilisi ja poliitilisi töid. žirondiinide pooldaja charlotte corday tappis ta.

Maximilien Robespierre – oli hirmuvalitseja ja Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. Tema hüüdnimi oli äraostmatu ja voorusemees. Ta oli silmapaistev kõnemees ja Jakobiinide juht. Ta korraldas žirondiinide kukutamise ja tõusis 1793 Aastal Prantsusmaa tegelikuks valitsejaks. Tema juhtiisel giljotineeriti umbes 40 000 inimest ja nende seas näiteks Marie Antoinette ja G. J. Dantoni ning lõpuks hukati ka tema giljotiiniga. Ta oli suurim terrorist revolutsiooni ajal.

Georges Jacques Danton – Ta oli prantsuse advokaat ja poliitik üks suure Prantsuse revolutsiooni juhtidest. Ta oli aktiivne liige Jakobiinide klubis. Ta hukati 1794. Aastal giljotiiniga Robespierre poolt.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sillluolen Õppematerjali autor

vastused

Ajaloo olümpiaad ajalugu Asutav kogu Kodaniku seadusandlus Vabariigi väljakuulutamine Jakobiinide diktatuur Direktoorium Religiooniprobleemid

Sarnased õppematerjalid

doc

Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1815

Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versailles's.

Ajalugu

doc

Prantsuse revolutsioon

Revolutsiooni põhjused:absolut poliitikut lintsiti..10. augustil 1792 monarhia kriitika valgustusideede rünnati kuningliku perekonna tõttu,majanduskriis>iganenud Tuileries'd, kus kuningas resideeris, ja majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Generaalstaatide valimised Rahvuskonvendilt. 13. augustist 1788- 1789. generaalstaatide valimiste kuulutati kuningas ja tema perekond põhimõtted>aadlike ja vaimulike ametlikult vangideks.. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid

Ajalugu

doc

Suur Prantsuse Revolutsioon

Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Kriisi põhjused Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluut

20. sajandi euroopa ajalugu

doc

Prantsuse revolutsioon

Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekke põhjused Üks põhjustest oli kindlasti majanduskriis, mis oli tingitud sellest, et eelistatud seisused vaimulikud ja aadlikud ei pidanud maksma makse ning terve maksukoorem oli kolmanda seisuse õlgadel. Riigikassa täitmiseks tõst

Ajalugu

doc

Suur Prantsuse Revolutsioon

Suur Prantsuse revolutsioon Sissejuhatus Suur Prantsuse Revolutsioon ehk Prantsuse Kodanlik Revolutsioon, mida praegusel ajal nimetatakse lihtsalt Prantsuse Revolutsiooniks toimus 17891799 Prantsusmaal. Seda võib pidada üheks Euroopa ajaloo suurimaks sündmuseks. 1789. aastal plahvatas kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Tegemist oli nii paljude sõjakampaaniatega ja nii suurel pinnal, et seda võiks lausa nimetada tegelikuks esimeseks maailmasõjaks. Antud sõjategevuse perioodi võib jaotada kaheks: Suureks Prantsuse Revolutsiooniks ja Napoleoni Impeeriumiks. Mina kirjutan vaid Prantsuse Revolutsioonist.

Ajalugu

doc

Prantsuse revolutsioon

PRANTSUSE REVOLUTSIOON Konstitutsiooniline monarhia 1789-1792 REVOLUTSIOONI PÕHJUSED Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis Turgot siiski osa oma reformides

Ajalugu

doc

Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa kaotada, asendades selle uue ebaõiglusega. Sisukord: Prantsuse revolutsiooni põhjused............................lk 4 Suur Prantsuse revolutsioon....................................lk 6 Suur Prantsuse revolutsioon ja Euroopa.................lk 10 Suure Prantsuse revolutsiooni

Ajalugu

doc

Prantsuse revolutsioon

PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1. Prantsuse revolutsiooni põhjused (TV 56) ja algus. · 1788. aasta ikaldus, halb elatustase · Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud, jagunemine 3ks seisuseks · Rahulolematus kõrgete koormistega · Rahulolematu rahvas hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789 vallutati monarhia sümboliks olnud Bastille'i kindlus 2. Generaalstaatidest Asutava Koguni. Asutav kogu koosnes 3st seisusest: · I vaimulikud · II aadlikud · III kõik muud (lihtrahvas) Kuna III seisus moodustad 98% rahvastikust, kuulutas ta end 17. juuli 1789. a Rahvuskoguks, osad saadikud teistest seisustest ühinesid ning moodustati Asutav Kogu (töötas välja põhiseaduse). 3. Ümberkorraldused revolutsiooni esimestel aastatel. TV 59 · Kuningas tunnistas Asutava Kogu poolt välja antud seadusi · ,,Inimeste ja kodaniku õigluste deklaratsioon" anti välja · Kaotati seisuslikud e

Ajalugu

Rohkem sarnaseid