Ajaloo mõisted (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 HALB

Lõik failist

Keskaeg – 14.sajand, iselommulik feodaalkord, ristiusu kirikul ülemvõim

Feodaalkord – religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil

Katoliiklus – läänekristlus

Ida- Rooma impeerium –

Kirikulõhe – kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks*

Kirillitsa – slaavi kiri

Paavst - Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest

Vasall – ehk läänimees oli keskajal lääni haldav väikefeodaal

Senjöör – oli suurfeodaal kellest olid sõltuvuses vasallid

Feood – maavaldus mis anti sõjateenistuse eest

Domeen – kuninga maavaldus

Visitatsioon –

Rendihärrus – kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kautamise eest renti

Mõisahärrus – talupojad rentisid ise väiksest maalappi mõisniku maast ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks

Sunnismaine –

Varjaag – skandinaaviast saabunud retklejad e. viikingid

Saaga – viikingiaja kirjanduse mälestusmärk

Misjonär – kristluse levitaja

Kümnis – kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist

Sakrament – rituaalne toiming, mida võib läbi viia ainult preester

Mošee – islamiusu pühakoda

Medres – islami keskõppeasutused ja ülikoolid

Normannistlik teooria –

Konkordaat – kokkulepe Rooma paavsti ja mõne riigi valitsuse või riipea vahel

Mitra –

Antiikaeg – Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu(800 eKr-500pKr)

Õigeusk – katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust

Patriarh – suurpere meessoost pea

Teorent – feodaalne maarent , kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema

Feodaal – oli keskajal feoodi saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes

Pärisori - Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega seega omada peret

Ruunikivi – haua-või mälestusmärgid

Islam – on üks maailmareligioonidest( araabia keeles-alistumine Allahi tahtele)

Koraan – islami püha raamat

Piibel – ristiusu kanoniseeritud Pühakiri

Kroonika – ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses

Katedraal – kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku, anglikaani või luteriusu kirik

Fresko – seinamaaliliik ja-tehnika

Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi tükkidest

Ikoon – pühapilt

Absoluutne monarhia – valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim

Feodaalne killustatus – riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad

Simoonia –

Inkvisitsioon – kohtuvorm keskaegses Euroopas

Feodaalne hierarhia –

Ketser – kristluse hereesia pooldaja -isik kes kaldub kõrvale kiriku õpetustest

Rüütel – raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anastasija Õppematerjali autor

40-50 mõistet

keskaeg feodaalkord katoliiklus kirikulõhe kirillitsa paavst vasall domeen senjöör feood rendihärrus mõisahärrus varjaag saaga misjonär kümnis sakrament mo?ee medres konkordaat

Sarnased õppematerjalid

odt

AJALUGU - konspekt ja isikud

Karolingid pidasid end roomlaste pärandi järglasteks. Nad järgisid antiikaja kultuuri, eriti roomlaste oma. Karolingide eesmärgiks oli saavutada selline teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele kuidagiviisi alla ei jääks. Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke ning luuletajaid. Ka kloostrid mängisid suurt rolli: seal tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused, millel oli järgneva ajaloo seisukohalt ülisuur tähtsus.Feodaalsuhted arenesid välja Frangi riigi aladel 3.vasallisuhted, feoodide liigid Keskaja ja riigi majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. Põhijoontes kujunesid feodaalsuhted välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning sealt kandus edasi mujale Euroopasse. Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes .Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla

Ajalugu

odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

Vanakeskaeg keskaja 1. aeg, mis jaguneb 2.-ks perioodiks.1.periood 5.- 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutuseajastu algus. 2.periood 9.saj algus 11.saj algus.Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid avati äärealade

Ajalugu

doc

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

ks 2 + 7. Talupoegadel oli muidugi raskem olukord. 9) Mis oli talupoja ja mis feodaali põhiülesanne keskaegses ühiskonnas? Talupoja põhiülesanne oli teha põllutööd, varustada teisi toidu ja rahaga. Feodaali põhiülesanne oli kaitsta riiki sissetungijate eest ja osaleda ka sõjakäikudes teiste riikide vastu. Feodaalid aitasid sisuliselt kuningal riiki valitseda. 10) Selgita mõisted sunnismaisus ja pärisorjus. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Pärisorjus on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustab feodaalide politsei ja

Ajalugu

doc

Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas

I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V XI saj. vahekeskaeg XI XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõ

Ajalugu

doc

10. klassi ajaloo kontrolltöö

Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse Saaga- suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12-13 sajandil (,,vanem edda-islandi eepos) Anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid Misjonärid-ristiusu levitajad , inimeste ristuusku pöörajad. Piiskopp kõrgeim vaimulik oma piirkonnas: pidas jutlust katedraalis; pühitses ametisse preestreid, õnnistas altareid ja kirikuid; kontrollis

Ajalugu

odt

Keskaeg ja varauusaeg

KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei sa

Ajalugu

doc

Ajaloo mõisted ja isikud

Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti Skisma kirikulõhe 1054, jagunes ida- ja läänekirikuks, tekkis tüli, kas Püha Vaim lähtub Isast või Isast ja Pojast Renessanss keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus Kronograafia keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Rolandi laul tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse Vasall feodaalkorras Senjöör suurfeodaal Lään maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal

Ajalugu

doc

Keskaeg I

1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid