Ajaloo mõisted ja küsimused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda

sündimust, Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata, ka ei võetud eesi mehi sundkorras Rootsi väkke. Algas ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse. Palju asus Eesti alale ka naaberaladelt sisserännanuid, nende hulgas enim vene talupoegi, kuid ka soomlasi ja lätlasi. SUUR NÄLJAHÄDA Rootsi valitsusaja lõpul 1697-1697, tabas Eestit senise ajaloo suurim näljahäda. Näljahädale lisandus tüüfus ja düsenteeria. Kõige enam suri inimesi näljahädasse 1967. aasta kevadel. Näljanäda ohvriks langes kokku ligi viiendik tollasest ravastikust. Näljahäda tabas ka Rootsit ja Soomet. ASUSTUS 18.SAJANDIL Järgneva Põhjasõja ja sellega aastatel 1710-1711 kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veel enam kui poole võrra. Erinevalt näljahädast tabas katk ka linnasid, Tallinas surid kõik arstid ja peaaegu kõik kirikuõpetajad. 18

Ajalugu

4

docx

Liivi sõda kokkuvõte

Liivi sõda 1558-1583:  Dominium maris Baltici  Vana-Liivimaa nõrkus  Naabrite kaubandushuvid  Ajend:“Tartu maksu“ mittemaksmine Moskva suurvürstile Ivan I-le Sõja algus:  1558 Vene väed rüüstavad Tartumaad (40000 kassani sõdurit)  1558 Narva ja Tartu vallutamine > piiskop Hermann Moskvasse vangi  1559 Pooleks aastaks vaherahu  Paaniline liitlaste otsimine ordu annab end Poola kaitse alla, Saare-Lääne piiskop müüb oma maad Taani kuningale Vana Liivimaa lõpp:  1560 Ordu viimane lahing Härgmäel  1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss > suruti maha  1560 Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna andsid Rootsi kuningale ustavusvande  1561 ametlik ordu alistumine Poolale > Keskaeg läbi, sest Liivimaad enam pole Põhjamaade 7-aastane sõda:  1563-1570  1563 Rootsi vallutab Taanilt Haapsalu  1565 poolakad vallutavad Rootsilt tagasi Pärnu  1569

Ajalugu

5

rtf

Liivi sõda kuni Põhjasõjani

1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei. 1559müüs saare lääne piiskop oma valdused taani kuningale fredrik2. 30000 taalri eest. an

Ajalugu

7

docx

Varauusaeg

Aastal kokku kutsutud maamiilitsas. Asustus pärast Liivi sõda: · Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000- 300 000 inimest, 1620 aastateks oli aga rahvaarv kahanenud 120 000- 140 00 inimeseni. Asustus Rootsi ajal: · 1695 aastal 350 000- 400 000 inimest · 17. sajandi asutuspildile oli iseloomulik ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asutusega paikadesse. · Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eesti senise ajaloo suurim näljahäda. Ühtekokku langes näljaaja ohvriks 70 000- 75 000 inimest. Asustus 18. Sajandil · Suure katku järgset Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 170 00 inimeseni. · Kümmekonnas Eesti linnas elas 18. Sajandi lõpul vaid 24 000 inimest. Venelased varauusaja Eestis: · Venelaste püsiasutust jäi ka 18. Sajandil väikeseks ega ületanud 3000 piiri, mis moodustas vaid 0,6% Eesti rahvastikust. VÕIMUKORRALDUS:

Ajalugu

4

doc

Liivi- ja Põhjasõda

võimud olid keelanud otsese kauplemise sealsete linnadega. Liivimaal valitses ärevus, mida Moskva veelgi õhutas. Ta küll pikendas vaherahu, kuid samas nõudis nn Tartu maksu. Järjekordne sõda ordu ja Riia peapiiskopi ning Poola vahel tõestas, et Liivimaa on nõrk. Sõda lõppes Posvoli rahuga. 1557 sai ümber vaherahu Venemaaga, tsaar Ivan IV Julm keeldus saadikuid jutule võtmast. Liivimaa saadikud olid andnud Tartu maksu mittemaksmisega ajendi sõja puhkemiseks. Tekkisid küsimused, et kellelt saada abi ja kelle võimu alla end heita. Saarlased otsisid abi Rootsist ja lubasid end tema alluvusse. Sõda algas 22. jaanuaril 1558, kui Vene väed tatari khaani juhatusel tungisid Liivimaale rüüsteretkele. Üritati pidada läbirääkimisi, kuid ei suudetud. Kevadel algas ulatuslik hõivamine. Algas Narva piiramine, mis ka varsti alistus (säilitas kaubandusõigused). Venelased suundusid Tartu peale ja kuna ordumeister polnud suutnud ikkagi

Ajalugu

14

docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasall

Ajalugu

10

docx

Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda

350 000 inimese. Rootsi-Vene sõda 1656-1661: Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas sõjakäiku 1655 aastal, millega hõivas Kuramaa, Leedu, Ida-Preisimaa ning suure tüki Poolast. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. 1656. aasta suve hakul alustas vene tsaar sõda, õnnestus vallutada Tartu. 1658. tehti Narva lähedal vaherahu. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi saavutas oma ajaloo suurima võimsuse. Reduktsioon: Reduktsioon- Karl XI sai tühja riigikassa ning alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. 1680. aastal laiendati seda ka Eesti- ning Liivimaale. See tekitas balti aadlis tugevad vastuseisu. Rüütelkonnad asusid seisukohal, etsiinsetes provintsides võivad aadlisse puutuvaid seadusi anda vaid kohalikud maapäevad, mitte Rootsi riigpäev. 1682. aastal andis riigipäev kõik volitused reduktsiooni teostamiseks kuningale ning

Ajalugu

3

doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

1. Aastaarvud Liivi sõda ­ 1558-1583 Jam Zapolski rahu ­ 1582 Pljussa vaherahu ­ 1583 Altmargi rahu ­ 1629 Brömsebro rahu ­ 1645 Oliwa rahu ­ 1660 suur näljahäda ­ 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad ­ 1684 esimene eesti keelne grammatika ­ 1637 Tartu ülikooli asutamine ­ 1632 2. Isikud Balthasar Russow ­ Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV ­ Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf ­ Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI ­ Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna B.G.Forselius ­

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)