Ajaloo kordamismaterjal eksamiks (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mil viisil satuti Nõukogude tagalasse ?
  • Miks astuti Saksa relvajõududesse ?
 
Säutsu twitteris

AJALOO RIIGIEKSAM 2010


EESTI AJALUGU


Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid

periood
Eesti kaart ( haldusjaotus )
pöördepunktid
muinasaeg
kuni 13. sajandi alguseni
8 suurt maakonda + 4/6 väikest, kihelkonnad (45)
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227)
keskaeg
13.saj.-16. sajandi keskpaik
a) neli feodaalriiki:
Tartu piiskopkond
Saare-Lääne piiskopkond
Eestimaa hertsogkond (Taani valdus )
Orduriik (jagunes komtuur- ja foogtkondadeks)
1202- 1236 Mõõgavendade ordu
1237 Liivi ordu Saksa ordu Liivimaa haruna
b) alates 1346. aastast kolm riiki:
Tartu piiskopkond (1558 venelased vallutasid)
Saare-Lääne piiskopkond (1558-61 liideti Taani aladega)
Orduriik (1561 andis end Poola-Leedu võimu alla)
Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse kujunemine),
Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4)
Liivi sõda 1558-1583,
Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi kokkuvarisemine , sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, Poola, Taani,
1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola-Venemaa),
1583 Pljussa vaherahu (Rootsi-Venemaa),
Sõja tulemusena kolme kuninga võimu algus Eestis
kolme kuninga võim
16. saj, lõpp, 17. saj. keskpaik
a) Rootsi võim Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang, jagunes neljaks maakonnaks)
b) Poola võim Lõuna-Eestis (jagunes presidentkondadeks, 1598 .aastast vojevoodkondadeks)
c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks)
Poola-Rootsi sõjad 1600-1629, Altmargi vaherahu, kogu Mandri-Eesti Rootsile (Lõuna-Eestist moodustati Liivimaa kubermang, jagunes maakondadeks),
Rootsi-Taani sõjad 1643 -45, Brömsebro rahuga Saaremaa (+ Muhumaa) Rootsile
1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola-Leedu vahel: Ruhnu läks Rootsile.
Rootsi aeg
16. saj. lõpp, 18. saj. algus
Eestimaa (Lääne, Harju, Järva, Viru) ja Liivimaa (Saare, Pärnu, Tartu) kubermangud, jagunesid maakondadeks
Põhjasõda 1700-1721, (1710 Eesti alade sisuline liitmine )
Uusikaupungi rahuga 1721 Eesti ala Vene keisririigi koosseisu (juriidiliselt)
Vene aeg
18. saj. algus- 1918
Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, jagunesid maakondadeks (kreisideks) (Katariina II asehalduskorra ajal kolm uut maakonda: Võru, Viljandi, Paldiski).
1917. a. autonoomiaseadusega ühendati Eestimaa kubermangu ka Liivimaa eestlastega asustatud alad ( etniline piir)
12 linna
Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal toimunud Vene revolutsioonide tulemusena sai Eesti autonoomia (30. märts 1917) ja kuulutas välja iseseisvuse (24. veebruar 1918).
Saksa okupatsioonile (veebr.- nov. 1918) järgnes Vabadussõda (1918-1920), mis lõppes Tartu rahuga (2. veebr. 1920)
Eesti Vabariik
1920-1940
haldusjaotus: maakond (11)-vald + linn, Tartu rahuga lisandusid Petseri maakond ja Narva- tagune ala
1934. aasta riigipööre – vaikiva ajastu algus: parlamentaarne demokraatia asendumine Pätsi autoritaarse diktatuuriga.
Teine maailmasõda
1939-1945
maakond- vald + linn
28. sept. 1939 baasideleping Nõukogude Liiduga,
17. juunil 1940 algas nõukogude okupatsioon (EV sisuline lõpp), 21. juunil riigipööre, 6. aug. inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu,
juuli- august 1941 suvesõda,
1941-1944 Saksa okupatsioon,
1944-st nõukogude okupatsioon
Nõukogude okupatsioon – Eesti NSV
1944- 1991
1944-50 maakond (10) -vald; valdade sees külanõukogud, 1944 liideti Petserimaa ja Narva-tagune ala Vene NFSV-ga: Tartu rahu järgne territoorium vähenes 5% võrra.
1940. aastate teisel poolel pärast Petserimaa likvideerimist loodi juurde 3 uut maakonda – Hiiumaa, Jõhvimaa ja Jõgevamaa. Seega 13 maakonda kuni rajoniseerimiseni.
1950 rajoonid (39) ja külanõukogud (rajoniseerimine)
1952-52 kolmetasandiline haldusjaotus (kolm oblastit – Tallinn, Pärnu, Tartu; rajoonid; külanõukogud),
rajoonide ümberkujundamine, 1978. aastaks 15 maarajooni,
1990. aastal nimetati rajoonid taas maakondadeks (15)
uus ärkamisaeg alates 1987. aastast, lõppes 1991. aastal Eesti taasiseseisvumisega
Eesti Vabariik
alates 20. augustist 1991
Maakond (15)-vald (193) + linn (33)
1992 rahareform, uus põhiseadus, Riigikogu ja presidendi valimised,
1994 (31. august) võõrvägede lõplik lahkumine Eestist

1. Muistne vabadusvõitlus ehk Läänemeremaade ristiusustamine 1208-1227 – tähistab keskaja algust
Eestlased muinasaja lõpul: peamised elatusalad põlluharimine (kolmeväljasüsteem), asustustüüp küla - kihelkond - maakond. Ühiskondlik arengutase - kujunev varanduslik ebavõrdsus ja ülikute esiletõus, maa eraomand . Haldusjaotus: vt. muinasmaakondade kaart (kaart 1)
Muistne vabadusvõitlus: 1198 piiskop Meinhard alustab Liivimaal misjonit. Liivimaa ristisõja algus 1198 – piiskop Berthold . Tõeline ristisõda algab piiskop Albertiga - Riia linna asutamine 1201, Mõõgavendade ordu (Kristuse sõjateenistuse vendade ordu) 1202 (asutas Theoderich ja sellest ka pidev tüli piiskopi ja ordu vahel). 1208 jõuab ristisõda Eesti pinnale. Ristijateks olid saksa, taani ja rootsi ristisõdijad. Eesti ala jaotati peatselt Taani kuningriigi (Harju-Viru), Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade ning mõõgavendade, hiljem Liivi ordu vahel.
Lõplik maa jaotamine toimus Stensby lepinguga 1238 pärast Saule lahingut 1236, kus lakkas olemast Mõõgavendade ordu, mis kujundati ümber Saksa ordu Liivimaa haruks. Algas Vana-Liivimaa ajajärk.
Tagajärjed:
  • ajaloolise aja algus
  • muistse vabaduse ja iseseisvuse asendumine võõrvõimude valitsemisega . Endine elukorraldus ei muutu kohe, vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele - alistumine lepingutega. Põhiline sõltuvus seisnes uutes maksudes ja vasalli kohtuvõimu tunnistamises.
  • Läänemeremaad liitusid Lääne-Euroopa kultuuripiirkonnaga, kujunes kahe tsivilisatsiooni vaheline piir; läänetsivilisatsiooni iseloomustavad rooma -katoliku usk ja läänikord. Õhtumaa kultuurimõju laienemine (õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur); läänest õiguslik kord; sotsiaalsed suhted;
  • keskaegne linnakultuur (9 keskaegset linna, neist neli hansalinna );
  • ladina tähestik ja hariduskorraldus;
  • kaotati küll iseseisvus , kuid säilitati keel ja jäädi rahvana püsima.
Allajäämise põhjused:
  • Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks.
  • Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust.
  • Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust.
  • Vallutussõda toetas roomakatoliku kirik ja paavsti lubatud patukustutus meelitas uusi ristisõdijaid.

2. Jüriöö ülestõus 1343-1345
Põhjused: Harju- Virus oli maade läänistamine ja mõisate rajamine toimunud kõige intensiivsemalt, mille tagajärjel halvenes talurahva olukord
Taani kuningas ei suutnud ülemerevaldusi kontrollida ja oli huvitatud nende võõrandamisest. Põhja-Eestist huvitusid nii Rootsi kui Saksa ordu. Tekkis võimuvaakum, mida põlisrahvas tahtis kasutada endale soodsamate tingimuste saavutamiseks.
Jüriöö ülestõus kiirendas Taani kuninga poolt juba varem kavandatud müügitehingut.
Tagajärjed:
  • Harju-Viru läks 1346 Taani kuninga käest Saksa ordule, kellest sai suurim maavaldaja Vana-Liivimaal. Feodaalriikide arv vähenes 4lt 3le.
  • alles nüüd oli maa lõplikult alistatud, hakkas kujunema pärisorjus.
  • Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine
  • ordu sai maa poolmuidu, eestlased ei korraldanud 200 aasta jooksul ühtegi suuremat ülestõusu.
  • vanemkond hävitati ja vasallkond saksastus lõplikult

3. Liivi sõda 1558-1583 – Eesti keskaja lõpp
Sõja põhjused:
  • Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi ja Taani soovisid laiendada oma valduseid poliitiliselt killustunud, sõjaliselt nõrga ja liitlasteta Vana-Liivimaa arvelt.
  • Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks põhisuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast.
  • Venemaa soov arendada kaubandust Lääne-Euroopaga ilma vahendajateta.
  • Ajend - Tartu maks
Sõja algus 1558 – 1560 Vene-Liivi sõda
Maahärrade vahetumine 1561 – Vana-Liivimaa lõpp
  • 1559 Saare-Lääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale Frederik II-le Esialgu säilis piiskopkond, piiskopiks hertsog Magnus . Läks orduga tülli ja kuningas kutsus ta tagasi. Uuesti Saaremaal 1561 koos kuninga asehalduriga. Nüüd lakkas olemast Saare-Lääne piiskopkond ja need alad liideti Taaniga provintsina
  • 1561 juuni - Tallinna linn, Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad andsid ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le
  • 1561 november - Liivi ordu, Liivimaa aadel ja Riia peapiiskop andsid end Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist saab esimene Kuramaa hertsog.
Liivimaa kuningriik 1570 -1577 – Venemaa vasallriik, pealinn Põltsmaa, kuningasks hertsog Magnus.
1561. aastal lõppes Eestis keskaeg, kuna keskaegsed feodaalriigid olid likvideerunud.
Sõja lõpp: 1582 Jam Zapolski vaherahu Vene-Poola – Lõuna-Eesti (+ Läti alad) läksid Poola valdusesse, 1583 Pljussa vaherahu Vene-Rootsi – Rootsile jäid Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa.
Tagajärjed: Rahvastikukatastroof, linnaelu ja kaubanduse allakäik – kaks uut linna Valga ja Kuressaare, Vana-Pärnu sulab kokku Uus Pärnuga.
Eestimaa – Rootsi valdusesse läinud Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa alad.
Liivimaa – Poola valdusesse läinud Eesti + Läti alad.
Taanile jäid Saare- ja Muhumaa.
Seega Eesti oli läinud kolme kuningriigi valdusesse (kt kaart 2).
4. Poola-Rootsi sõjad 1600-1629
Põhjus: Liivi sõjas saavutatud piir Poola-Rootsi vahel oli ajutine, baseerus valitsejate isiklikel suhetel .
1617 – Stolbovo rahuga sai Rootsi Venemaalt Ingerimaa .
Poola-Rootsi sõja lõpp: 1629. aastal sõlmiti Altmargi vaherahu, millega Liivimaa läks Rootsi koosseisu.
Saaremaa läks Taanilt Rootsile 1645. aastal Brömsebro rahuga.
1660 – Oliwa rahuga tunnistas Poola lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale ja Ruhnu saar läks Rootsi riigi koosseisu.
Tagajärjed: kogu Mandri-Eesti läks Rootsi suurriigi koosseisu, algas Rootsi aeg, esmakordselt kehtestati ühtne keskvõim, ka linnad allutati keskvõimule, linnaelu allakäik, v.a. Narva; juurdus luterlus , pandi alus rahvaharidusele ( Forselius ), akadeemilisele haridusele, kirjakeelele. Loodi ühtne üleriiklik kohtukorraldus, kujunesid rüütelkonnad kui aadliomavalitsuse organid.
5. Põhjasõda 1700-1721
Põhjused: Peeter I oli alustanud Venemaa moderniseerimisega; Venemaa tahtis väljapääsu Läänemerele; teisi Läänemere-äärseid riike häiris Rootsi ülemvõim Läänemerel; oli kujunenud liit Vene, Poola ja Taani vahel;
Sõja algus: 1700, tähtsaim sündmus Narva lahing
Sõja lõpp: Tallinna kapitulatsioon 1710, Uusikaupunki rahu 1721.
Tagajärjed: Venemaa sai endale Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Rahvaarv langes sõja ja katku tõttu; Eesti ala liideti Venemaa koosseisu järgmiseks 200 aastaks, pikk rahuperiood; Balti erikorra kujunemine ja pärisorjuse süvenemine. Olulisematest muudatustest leidsid aset – restitutsioon . Mõni aeg hiljem toimus aadlimatriklite koostamine ( 1730 -40) ja talurahva pärisorjuse fikseerimine (Roseni deklaratsioon 1739). Kehtima jäid aga senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Teisalt oli aga Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, võimaldas samal ajal tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga, mis tagas ühtekokku kiirema arengu, võrreldes Venemaa sisekubermangudega.
Katariina II asehalduskord (1783-1796):
  • Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nim. ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehaldurkonnaks.
  • Maakonnad nim. ajutiselt ümber maakonna keskuste järgi.
  • Suurendati maakondade arvu, lahutades olemasolevaid väiksemaks:
    • Ajutiselt rajati Paldiski maakond
    • Pärnumaast eraldati Viljandi maakond
    • Tartumaast eraldati Võru maakond
    • Kõik uued maakonnakeskused said linnaõigused. Linnade arv suurenes 10lt 12le – Võru ja Paldiski.

    6. I maailmasõda 1914-1918 ja iseseisvumine
    Iseseisvumise eeldused:
  • kultuurilised eeldused:
    • ühtlustus kirjakeel,
    • levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti,
    • kujunes välja rahvuslik haritlaskond,
    • rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine),
    • aktiivne seltsielu, kasvas selle organiseerituse tase.
    • jne.
  • majanduslikud eeldused:
    • talude päriseksostmise tulemusel muutus talupoeg oma maa peremeheks
    • algas tööstuse areng, eriti 20. saj. algul toimunud tööstusliku hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks,
    • laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule,
    • algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed)
    • jne.

  • poliitilised eeldused:
    • 1905., a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia,
    • hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud ,
    • tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi,
    Esimene maailmasõda 1914-1918:
    Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvumise realiseerimiseks
    Sündmused ja isikud
    • I ms 1916 oli Vene majandus kokku varisenud - kriis igas eluvaldkonnas: majanduskriis , skandaalid rinde halva varustamise pärast, nälg tagalas, meeleavalduste kasv, rahulolematus juhtkonnaga ja eriti tsaariperekonnaga.
    • Veebruarirevolutsioon – AV määras Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska . Autonoomianõue - 30.märts AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta - kogu Eesti ala ühendati üheks autonoomseks kubermanguks ja saadi luba moodustada rahvusväeosad. Kubermangu eesotsas AV komissar, tema juurde tuli valida Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. 14.juuli 1917 - Maapäev kogunes (esimene parlamentaarne kogu), moodustati

    - Rahvuskongress – Jüri Vilms: Eestile Venemaa koosseisus osariigi staatus
    - 25.august Maapäeva koosolekul Jaan Tõnisson - kurss iseseisvusele
    • Oktoobripööre

    - 27. okt, päev pärast oktoobripööret Petrogradis võttis Viktor Kingissepp Poskalt Toompeal võimu üle. Võimu võtmiseks oli moodustatus Sõja-Revolutsioonikomitee. Võimu hakkas teostama Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt .
    - 15. (28) nov. - Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis, kui Maapäev ei saa koguneda, lähevad volitused Maapäeva Vanematekogule. Rahvuslikud erakonnad võtsid kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele. Olukorra muutis keerulisemaks Saksa sõjaväe tegevus. Juba 1917. a. septembris maabusid sakslased Lääne-Eesti saartel. Veebruaris 1918 ( Bresti rahukõneluste katkemine) alustas Saksa armee Idarindel uut pealetungi.
    - jaanuaris korraldatakse valimised Eesti Asutavasse Kogusse - punased katkestasid, kuna ei saanud absoluutset enamust .
    • Iseseisvuse väljakuulutamine

    19. veebruaril moodustas Maapäeva Vanematekogu erakorraliste volitustega Päästekomitee: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik – ülesandeks Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutamine. Esimest korda 23. veebruaril Pärnus Endla teatri rõdult, 24.veebr. 1918 – Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas, Ajutise Valitsuse moodustamine – eesotsas Konstantin Päts – Eesti Vabariigi sünnipäev.
    - 25.veebr.- (3.märts Bresti rahu) - 11.nov. 1918 saksa okupatsioon. K. Päts arreteeriti ning Ajutine Valitsus läks põranda alla. Eestis valitses terrorirežiim. Sakslased üritasid rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki. Need plaanid nurjusid tänu Saksamaal puhkenud revolutsioonile ja Saksamaa lüüasaamisele Esimeses maailmasõjas. Saksa väed lahkusid Eestist ning võim läks taas Eesti Ajutisele Valitsusele (november 1918). Samas otsustas ka Venemaa juhtkond ära kasutada Saksa vägede lahkumise Baltimaadest ning allutada need alad (sh ka Eesti) nõukogude võimule.

    7. Vabadussõda 28.nov.1918-2.veebr.1920
    Sõdivad pooled:
    • Punased - tühistasid Bresti rahu, algav sõda kodusõda. Põhijõud: Punaaarmee, eesti kommunistlikud kütipolgud, lätlased ja hiinlased . 29.nov. loodi Narvas Eesti Töörahva Kommuun (ETK Nõukogu esimees J.Anvelt) - kuni 5.juuni 1919 – eesmärk kehtestada nõukogude võim
    • Eestlased ja liitlased: Kaitseliidu salgad, vabatahtlike värbamine Eesti Rahvaväkke, koolipoisid ja ohvitserid, abi Soomest, Taanist, Rootsist, Inglise eskaader, Vene valgete Põhjakorpus ( Loodearmee ) – Judenitš
    • Sakslased: baltisaksa Landeswehr ja riigisaksa Rauddiviis – eesmärk taastada baltisakslaste võim.
    Tähtsamad sündmused:
    • 28.nov. 1918. nov.- dets 1919 - punaste edu
    • Jaan. 1919 murrang – algab eestlaste pealetung. Ülemjuhataja Johan Laidoner - veebruariks Eesti territoorium vaba.
    • Aprilli algul Asutava Kogu valimised - 23.aprill kogunes Estonias - selle kogu õigusjärglane on ka praegune Riigikogu. Maaseadus ja põhiseadus.
    • Landeswehri sõda juunis. 23.juuni Võnnu lahing. Ulmanis tagasi võimule
    • Kurss rahuläbirääkimistele septembris Pihkvas - katkestati Entente ’i nõudmisel
    • Rahuläbirääkimised dets. Tartus - 3.jaan-1920 relvarahu, 2.veebr.1920 Tartu rahu (Poska, Joffe)
    Tartu rahu tingimused poliitikas:
    • Määrati kindlaks sobiv riigipiir.
    • Nõukogude Venemaa tunnustas tingimusteta EV iseseisvust ja loobus kõigist õigustest Eesti maa ja rahva suhtes.
    Koostöös:
  • Lepiti kokku sõjavangide vahetuses (10000 punaväelast – 1000 eestlast)
  • Venemaal viibivad eestlased ja Eestis viibivad venelased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda.
  • Lepingupoolte territooriumil ei võinud tegutseda teisele lepingupoolele vaenulikke vägesid ega organisatsioone.
    Majanduses:
  • Eesti sai endise Tsaari-Venemaa kullafondist 15 milj. Kuldrubla (11,6 t kulda).
  • Eesti vabanes Tsaari-Venemaa välisvõlgade tasumisest.
    Tänapäeval aktuaalsed probleemid:
  • NV kohustus Eestile tagastama I ms. ajal Eestist evakueeritud kultuurivarad, sh TÜ varad .
  • Eesti-Vene maismaapiiri küsimus: EV Põhiseaduse §22 sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud sh ka Tartu rahulepinguga.
    Tartu rahuleping kehtib juriidiliselt tänini.
    8. Vaikiv ajastu
    12. märtsi 1934.a. riigipööre - vaikiva ajastu algus
    • 1934.a. jaanuaris jõustus uus põhiseadus
    • üleminekuvalitsus pidi korraldama aprillis Riigikogu ja riigivanema valimised: kandidaadid asunik Laidoner, põllumees Päts, sots Rei ja vaps Larka
    • 12. märts sõjaväeline riigipööre - Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra, puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusel. Seadusandlik töö valitsuse käes - valitsemine dekreetidega. Võimu koondumine : Päts peaminister , peamin. asetäitja ja siseminister Kaarel Eenpalu , sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner.
    Vaikiva ajastu iseloomustus: (autoritaarne diktatuur):
    • sisepoliitika

    - Riigikogu “vaikivas olekus”
    - Isamaaliit, alates 1935 parteide keelustamine, vapside lõplik purustamine 1935.a. 8. detsembri rünnakuga.
    - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem)
    - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad
    - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle
    • majandus

    - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus
    - majanduslik edukus
    • välispoliitika (vt. õpik lk.79)

    Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel, head suhted Poolaga. 1932 mittekallaletungi leping NSVLga (analoogilised lepped sõlmis NSVL ka Läti, Poola ja Soomega ), pikendati 1934. 1934.a. Eesti-Läti-Leedu koostööleping majanduse, kultuuri ja välispoliitika vallas - Balti Entente. 1938 kuulutas Eesti end neutraalseks, samast aastast algas ka lähenemine Saksamaale - sõjaväelaste kontaktid, külastused, Saksa osa Eesti impordis ja ekspordis kasvas. Selle vastu Tõnisson, kes pooldas inglise orientatsiooni taastamist. 1939.a. mittekallaletungileping Saksamaaga.
    1938.a. kolmas põhiseadus ja nn. “juhitav demokraatia”- vaikiv ajastu kestab
    Pätsi algatatud, Rahvuskogu poolt välja töötatud, jõustus 1. jaanuar 1938.a. Riigikogu kahekojaline: Riiginõukogu ja Riigivolikogu , riigipea president Päts, peaminister Eenpalu.
    Demograafiline olukord Eestis
    Demograafiline olukord 13.-18. sajandil
  • Muinasaja lõpul muistse vabadusvõitluse tagajärjel (1208-1227) vähenes rahvaarv 150000-lt 100000 -le.
  • Liivi sõja eel rahvaarv 250- 300000
    70-aastase sõdade perioodiga (1558-83 Liivi sõda, 1600-29 Poola-Rootsi sõda) demograafiline katastroof: 120-140000-le.
  • Rootsi ajal toimus suhteliselt kiire stabiilne rahvaarvu kas, mis oli tingitud:

    Rahvaarv kasvas 350- 400000 -le.
  • 1696.(5.)-1697. aastal suur näljahäda – rahvaarv vähenes 280-330000-le.
  • Põhjasõjaga (1700-1710) kaasnes uus demograafiline katastroof, kuna rahvaarv vähenes ligi poole võrra 170000-le.
  • Vene ajal 18. sajandil toimus suhteliselt kiire rahvaarvu kasv, kuna oli rahuaeg. 18. sajandi lõpuks ületati poole miljoni piir.
    Demograafiline olukord 20. sajandi algul
  • 1897 . aasta rahvaloendus: 986000 elanikku, sh 90% eestlasi, 4,5% venelasi, 3,5% (balti)sakslasi. Tegevusalade järgi: põllumajandus 68%, kaubandus ja tööstus 25%, mittetootlik rahvas=haritlased 7%. Linnades elas u. 250000 inimest, sh 75% neist olid eestlased.
  • 1911. aastal elanike arv u. 1,1 miljonit.
    Lisaks kodueestlastele elas Vene impeeriumis u. 200000 eestlast, sh Peterburi kubermangus 50000 ja Riias u. 10000.

    Eesti 1939 – 1992
    Eesti Teises maailmasõjas
    Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) – 23. augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale jäid ülejäänud Poola alad ja Leedu. Kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule ka Leedu, saades selle eest vastutasuks osa algul NSV Liidu mõjusfääri kuulunud Poola territooriumist. MRP sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata.
    Baaside leping – 24. septembril 1939 esitati Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks Nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumile sõjalaevastiku baasid. Valitsus, sõjaväejuhid ja Riigikogu komsjonid leidsid, et Eestil puuduvad sõjapidamiseks vajalikud materiaalsed ressursid ja välistoetus. Seetõttu otsustati Kremli nõudmised vastu võtta. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Eesti andis Nõukogude Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva omakorda kohustus müüma Eestile soodustingimustel mitmesugust relvastust. Lepingu juurde kuuluvas salajases lisaprotokollis täpsustati baasidesse toodavate vägede suurus (25 000 meest) ning anti Venemaale õigus kasutada kahe aasta jooksul Tallinna sadamat . Suusõnal toonitasid Kremli isandad korduvalt, et pakt ei kahjusta kuidagi Eesti suveräänsust ning Nõukogude Liit ei sekku Eesti siseasjadesse.
    Baaside aeg 18.10.1939 – 17.06.1940 – (Eesti Vabariigi sisuline lõpp, EV okupeerimine 90 000 punaväelase poolt) Eesti Vabariik oli nimeliselt/vormiliselt suveräänne riik, kuna tegelikult oli Eesti Vabariigi suveräänsus piiratud ja eriti ilmnes see välispoliitikas:
  • Eesti ei julgenud riigitasandil Soomet Talvesõjas aidata (Eestist läks Talvesõtta umbes 1000 vabatahtlikku)
  • Eesti jäi erapooletuks Rahvasteliidus, kui hääletati Nõukogude Liidu agressoriks kuulutamist Talvesõjas.
    Sisepoliitikas:
  • Oktoobris toimus baltisakslaste lahkumine (umbes 13 000). Baltisakslased olid MRP ohvriteks ja nad asustati Lääne-Poolasse nende alade saksastamiseks.
  • Oktroobris toimus valitsuse vahtus, ametisse astus viimane seaduslik EV valitsus, eesotsas Jüri Uluotsaga (24. valitsus).
    Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt
    • 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eesti vabariigile ultimaatumi:

  • täiendavate Punaarmee üksuste paigutamine tähtsamatesse keskustesse;
  • Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine.
    • 17. juuni 1940 Narva diktaat – Narvas kirjutas Eesti Vabariigi vägede ülemjuhataja Johann Laidoner alla Nõukogude Liidu dikteeritud nõudmistele:

  • 90 000 punaarmeelase paigutamine Eesti territooriumile;
  • anda kontroll transpordisõlmede ja telefonijaamade üle punaarmeele;
  • keelati meeleavaldused ja rahvakogunemised;
  • eraisikuil, sh kaitseliitlastel tuli loovutada relvad 48 tunni jooksul.
    *Et anda 1940. aasta suve sündmustele „seaduslikku iseloomu“, siis lavastati Moskva poolt (A. Ždanov) 21.06., 14. – 15.07. ja 21.07. sündmused.
    • 21. juunil 1940 toimus Juunipööre – Nõukogude Liidu poolt Tallinnas ja mujal korraldatud meeleavaldused, mille tagajärjel läks võim Johannes Vares -Barbaruse marionettvalitsusele.

    Esimene nõukogude aasta
    Muutused poliitikas:
  • Kiideti heaks uus Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud põhiseadus: Riigikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks, linna- ja vallavalitsused täitevkomiteedeks.
  • Kõigi asutuste peaülesandeks oli täita Moskva korraldusi.
  • Eestimaa Kommunistlik Partei oli ainus lubatud erakond ja n-ö ühiskonna juhtiv ja suunav jõud.
    Muutused majanduses:
  • Algas riigistamine: maareform (talunikud olid varem maaomanikud, nüüd aga maakasutajad), talude maksimaalne lubatud suurus oli 30 ha, jagati maad senistele sulastele ja kehvikutele.
  • Riigistati ka pangad , tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, kirjastused, apteegid, hotellid jne.
  • Järsk hinnatõus
  • Kroon asendus rublaga.
  • Kaupade defitsiit.
    Muutused kultuurielus:
  • Koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ja Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni.
  • Teatrites, kinodes hakati esitama Nõukogude autorite loomingut.
  • Kultuuriväärtusi hävitati: purustati mälestussambaid, keelustati seltsitegevus , suleti enamik ajalehti ja ajakirju.
    Suvesõda
    Toimus juuni – august 1941. Selle võitluse põhijõuks olid metsavendade salgad. Nende salkade põhjal loodi Kaitseliidu eeskujul ülemaaline relvastatud organisatsioon Omakaitse. Saksa väed edenesid Kesk-Eestini, kus rinne seiskus paariks nädalaks, mis andis Nõukogude okupantidele võimaluse hävituspataljonide abil õiendada arveid Põhja-Eesti metsavendadega ja neid toetava elanikkonnaga.
    Saksa okupatsioon (1941-1944)
    • 4. detsembril 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Rosenberg . Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi komissariaat, mis koosnes neljast kindral komissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Eesti kindralkomissar – Karl Siegmund Litzmann .

    Eesti Omavalitsus – kohalikest kollaborantidest koosnev abistav institutsioon , eesotsas kunagine vabadussõjalaste propagandajuht Hjalmar Mäe. Püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, kuid ebaõnnestus. Tegelikkuses jäi vaid sakslaste käepikenduseks.
    • Majanduspoliitika oli vastuoluline – ühelt poolt allutati Eesti majandus Saksamaa huvidele ning selle peaülesandeks sai Saksa sõjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikkonna varustamine, samas aga hoiduti röövmajanduslikest sammudest, kuna Eestist pidi tulevikus saama osa Suur-Saksamaast. Seetõttu aitasid Saksa võimud isegi mingil määral kaasa Nõukogude okupatsioonist tulenenud majanduskahjude hüvitamisele ja sõjapurustuste likvideerimisele.
    • Nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid ei tagastatud endistele omanikele.
    • Nõukogulik maareform tühistati, kuid enamik talunikke jäi endiselt maakasutajateks.
    • Üldine elatustase langes. Eriti raskesse olukorda sattusid linnaelanikud, keda varustati toidu- ja tarbeainetega ostulubade alusel. Nii aga ei suudetud inimeste vajadusi rahuldada.

    Eesti Rahva Ühisabi – eestlaste enese algatusel loodud, eesmärgiks abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid.
    • Hukati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik ohvreid olid eestlased. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste , anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Juute hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta, ainuüksi rahvusliku kuuluvuse alusel. Alates 1942. aastast hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Samamoodi hukati ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest moodustasid nõukogude sõjavangid,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #1 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #2 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #3 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #4 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #5 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #6 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #7 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #8 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #9 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #10 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #11 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #12 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #13 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #14 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #15 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #16 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #17 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #18 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #19 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #20 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #21 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #22 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #23 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #24 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #25 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #26 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #27 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #28 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #29 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #30 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #31 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #32 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #33 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #34 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #35 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #36 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #37 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #38 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #39 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #40 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #41 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #42 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #43 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #44 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #45 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #46 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #47 Ajaloo kordamismaterjal eksamiks #48
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 233 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kiirats7 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    äärmiselt põhjalik, 47 lk materjali. Kirjeldused, sõdade käigud, ajaloolised isikud, kõikide sündmuste eeldused, faktid, tagajärjed jne. Kasutatud ka eksamikogumiku abi.

    sõjad , isikud , perioodid , pöördepunktid , maailmasõjad , maadeavastused , humanism , renessanss , teaduse areng , tehnika areng , reformatsioon

    Mõisted

    Sisukord

    • AJALOO RIIGIEKSAM 2010
    • EESTI AJALUGU
    • Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid
    • Eesti kaart
    • haldusjaotus)
    • Muistne vabadusvõitlus ehk Läänemeremaade ristiusustamine 1208-1227 – tähistab
    • Muistne vabadusvõitlus
    • Jüriöö ülestõus 1343-1345
    • Liivi sõda 1558-1583 – Eesti keskaja lõpp
    • Poola-Rootsi sõjad 1600-1629
    • Põhjasõda 1700-1721
    • I maailmasõda 1914-1918 ja iseseisvumine
    • Esimene maailmasõda 1914-1918
    • Veebruarirevolutsioon
    • Oktoobripööre
    • Iseseisvuse väljakuulutamine
    • Vabadussõda 28.nov.1918-2.veebr.1920
    • Tartu rahu
    • Vaikiv ajastu
    • Demograafiline olukord Eestis
    • Demograafiline olukord 13.-18. sajandil
    • Demograafiline olukord 20. sajandi algul
    • Eesti 1939 – 1992
    • Eesti Teises maailmasõjas
    • Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP)
    • Baaside leping
    • Baaside aeg 18.10.1939 – 17.06.1940
    • Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt
    • Esimene nõukogude aasta
    • Suvesõda
    • Saksa okupatsioon (1941-1944)
    • Eestlased sõdivate riikide relvajõududes
    • aasta Eestis
    • Eesti vabariigi taastamise katse
    • Teise maailmasõja tagajärjed Eestile
    • Eesti NSV
    • Eesti NSV võimustruktuur
    • Eestimaa kommunistlik partei (EKP)
    • ENSV valitsus
    • ENSV Ülemnõukogu
    • Majanduspoliitika
    • Rahvuspoliitika
    • Kultuuripoliitika
    • VIII pleenum
    • Vägivallapoliitika
    • Märtsiküüditamine
    • Vastupanu režiimile
    • Eesti iseseisvuse taastamine
    • Iseseisvuse taastamise eeldused
    • Poliitiline areng
    • Balti kett
    • Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG)
    • Sõltumatuse Partei (ERSP)
    • NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise
    • Töökollektiivide Ühendnõukogu
    • Augustiputš
    • Põhiseaduse vastuvõtmine ja põhiseaduslike institutsioonide taastamine
    • ÜLDAJALUGU 20. sajandil
    • Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani)
    • Suurriikide liidud 20. sajandi algul
    • Esimese maailmasõja põhjused ja tagajärjed
    • Muutused Euroopa poliitilisel kaardil
    • Rahvasteliit
    • Versailles’ süsteem ja selle lagunemine
    • Lepituspoliitika
    • Müncheni konverents
    • Teise maailmasõja sõdivad pooled
    • Potsdami konverents
    • Teise maailmasõja tagajärjed
    • Külm sõda (1945-1990)
    • Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal
    • Võidurelvastumine ja desarmeerimine
    • Desarmeerimine
    • Helsingi protsess
    • Kommunistliku süsteemi lagunemine
    • Euroopa 1914 – 1945
    • Esimene maailmasõda
    • Esimese maailmasõja põhjused
    • Peamised sõjatandrid
    • Sõja mõju sõdivate riikide ühiskonnale ja majandusele
    • Esimese maailmasõja tagajärjed
    • Impeeriumide lagunemine ja uute rahvusriikide loomine
    • Poliitiline kaart pärast Esimest maailmasõda
    • Euroopa kahe maailmasõja vahel
    • Demokraatlikud riigid
    • Demokraatia kadumise põhjuseid
    • Diktatuurid
    • Diktatuur
    • Autoritaarne diktatuur
    • Totalitaarne (täielik) diktatuur
    • Diktatuuri põhjused
    • Teine maailmasõda
    • Teise maailmasõja põhjused
    • MRP elluviimine: (Poola jagamine, Talvesõda, NSV Liidu laienemine)
    • Nõukogude-Saksa sõja puhkemine
    • Atlandi harta
    • Hitleri-vastane koalitsioon
    • Peamised rinded ja murrangulised
    • Balti riikide rahvaste võimalused ja valikud Teises maailmasõjas
    • INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR
    • Varauusaeg
    • Euroopa varauusaja algul
    • Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide arengu iseloomulikud jooned
    • Ida- ja Põhja-Euroopa riikide arengu iseloomulikud jooned
    • Renssanss ja humanism
    • Renessanss
    • Iseloomulikud jooned: ilmalikkus, humanism, antiikkultuuri taassünd
    • Humanism
    • Levik Euroopas
    • Trükikunsti algus ja selle tagajärjed
    • Niccolò Machiavelli
    • Erasmus Roterdamist
    • Thomas More
    • Teaduse ja tehnika areng
    • Uus maailmapilt
    • Mikolaj Kopernik
    • Giordano Bruno
    • Galileo Galilei
    • Maadeavastused ja nende tagajärjed
    • Maadeavastuste eeldused
    • Maadeavastuste põhjused
    • Christoph Kolumbus
    • Vasco da Gama
    • Fernao de Magalhaes
    • Teised maadeavastused
    • Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed
    • Uuendused majanduses
    • Reformatisoon
    • Reformatsioon e. usupuhastus
    • Reformatsiooni põhjused
    • Luterluse põhiseisukohad
    • Kalvinismi põhiseisukohad
    • Augsburgi usurahu
    • Reformatsiooni levik
    • Reformatsioon Eestis
    • Vastureformatsioon
    • Vastureformatsiooni eesmärgid
    • Jesuiitide ordu
    • Trento kirikukogu
    • Vastureformatsiooni tulemused
    • Ususõjad
    • Vastureformatsioon Eestis/jesuiitide tegevus Tartus

    Teemad

    • periood
    • haldusjaotus)
    • pöördepunktid
    • Muistne vabadusvõitlus ehk Läänemeremaade ristiusustamine 1208-1227 – tähistab
    • keskaja algust
    • Muistne vabadusvõitlus
    • õiguslikud normid ja
    • ühiskonnastruktuur
    • Jüriöö ülestõus 1343-1345
    • Liivi sõda 1558-1583 – Eesti keskaja lõpp
    • Poola-Rootsi sõjad 1600-1629
    • Põhjasõda 1700-1721
    • I maailmasõda 1914-1918 ja iseseisvumine
    • Esimene maailmasõda 1914-1918
    • veebr. 1918
    • saksa okupatsioon
    • Vabadussõda 28.nov.1918-2.veebr.1920
    • Vaikiv ajastu
    • Võimu koondumine
    • aasta Eestis
    • uus ärkamisaeg
    • Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus
    • Isemajandava Eesti (IME) konseptsioon
    • loominguliste liitude ühispleenum
    • muinsuskaitsepäevad
    • laulev revolutsioon
    • suveräänsusdeklaratsioonina
    • üleminekuperioodi
    • Eesti Vabariik iseseisvaks
    • Põhiseaduse Assamblee
    • Molotovi-Ribbentropi
    • Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS)
    • Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR)
    • Eesti Rahvusliku
    • Eesti
    • Kodanike Komiteede liikumine
    • Lennart Meri
    • Mart Laar
    • võidurelvastumine
    • Esimese maailmasõja põhjused
    • a Venemaal
    • Demokraatlikud riigid
    • Demokraatia kadumise põhjuseid
    • Diktatuurid
    • Diktatuuri põhjused
    • Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide arengu iseloomulikud jooned
    • Ida- ja Põhja-Euroopa riikide arengu iseloomulikud jooned
    • opritšina
    • Valitseja“
    • makjavellism
    • Uue Testamendi kreekakeelse teksti
    • Maadeavastuste eeldused
    • Maadeavastuste põhjused
    • Teised maadeavastused
    • Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed
    • Uuendused majanduses
    • Reformatsiooni põhjused
    • Luterluse põhiseisukohad
    • Kalvinismi põhiseisukohad
    • cujus regio, ejus religio
    • Reformatsioon Eestis
    • Vastureformatsiooni eesmärgid
    • Vastureformatsiooni tulemused

    Kommentaarid (7)

    8ecca profiilipilt
    8ecca: Väga hea ja sisukas dokument, aga kui asjast midagi ei tea võib kohati mõni asi segaseks jääda.
    12:33 24-05-2012
    kihnu profiilipilt
    kihnu: suur aitähh:) Väga hea!
    20:15 18-02-2011
    kriiiisu profiilipilt
    kriiiisu: väga hea ja põhjalik!
    11:39 26-05-2012


    Sarnased materjalid

    83
    doc
    Eesti ajalugu
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    24
    doc
    11 klassi ajaloo kokkuvõte
    56
    doc
    Eesti ajalugu
    18
    doc
    Eesti ajalugu
    72
    docx
    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !