-18. saj. Põhja-Ameerikasse, millisel Euroopa riigil oli seal kõige rohkem kolooniad (mis need on?), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta; mis deklaratsioonis kirjas oli?), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused. Eurooplased suundusid Põhja-Ameerikasse, et alustada uut elu, leida maavarasid või põgeneda senisest elust. Kolooniad on asumaad. Kõige rohkem oli Ameerikas kolooniaid Inglismaal, nimelt 13 tükki idarannikul. Kolooniate ja emamaade vahel halvenesid suhted, sest Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning sättis neile igasuguseid piiranguid ja nõudmisi, Inglismaa tahtis tõsta kolonistide maksukoormust. Ärveas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes kuulutas välja Iseseisvus-deklaratsiooni 4. juulil 1776, mis kuulutas kõik 13 kolooniat iseseisvateks riikideks (ameerkilased tähistavad
), miks halvenesid suhted kolooniate ja emamaa vahel, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta; mis deklaratsioonis kirjas oli?), kelle vahel ja millal toimus Ameerika iseseisvussõda, selle tulemused. Ameerikasse siirdusid 17.-18.sajandil eurooplastest tagakiusatud : talupojad, teiseusundilised jms, ning mittetahetud : kerjused, vargad, röövlid jms., kellest euroopa soovis vabaneda ning nad järgnesid avastajatele ja kaupmeestele. Kõige rohkem kolooniaid olid seal inglastel ning põhilised inimesed, kes Ameerikasse saadeti tulidki Inglismaalt. Inglastel oli 13 kolooniat. Kolooniate ja emamaade suhted halvenesid, kuna Inglismaa valitsus soovis18. Saj II poolel nende maksukoormat tõsta. Ärevas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes võttis 4.juulil 1776. aastal vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 inglise kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele.
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal?
tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 2)liberalism- (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 3)sotsialism- on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted.Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast socialis ('ühiskondlik'). 4)utopistlik sotsialism- on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad 5)marksism- on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Vasta: 1
koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. 3)sotsialism, poliitiline ja majanduslik kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides. Püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. 4)utopistlik sotsialism, Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel. 5)marksism.
Üksteise abistamine ja majandusliku seisu parandamine. Ametiühingud seisid ametitööliste ja nende õiguste eest. Nende mõjukaim võitlusvahend oli streik, mis oli seadustega väga keeruliseks tehtud. Seepärast hakkasid töölised nõudma teed poliitikasse, et ka töölised võiksid saada parlamenti valituks. MILLISED PARTEID OLID INGLISMAAL.(3) Liberaalid, konservatiivid, maatöölised. MILLEL PÕHINES INGLISMAA MAJANDUSE KIIRE ARENG? Kuna inglismaa oli Briti impeeriumis, mis hõivas kolooniaid pea igalt kontinendilt oli inglismaal võimalus kasutada odavalt saadud materjali tööstuses arukalt ära. Kogu Briti impeerium moodustas ühtse turu. Samalajal olid asumaad ka Inglismaal valmistatud kaupade tarbijad. KODUSÕDA USA-S. PÕHJUSED. SÕJA KÄIK. TAGAJÄRJED. Kui Lincoln võimule sai tekkisid põhja-ja lõunaosariikide vahel leerid. Lõunaosariigid otsustasin unioonist lahkuda ja moodustasid uue riigi- Aamerika Osariikide Konföderatsioon. Kui tulistai
Friedrich II hoolitses oma rahva eest, keelates kohtutes piinamised, kuulutades välja usuvabaduse ja langetades vilja hinda. Riik oli tema jaoks kui hästi töötav kellavärk, kus igaühel on kindel ülesanne. Ta magas vaid viis tundi ja pidas ennast oma rahva esimeseks teenriks. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND Ameerikasse siirdusid 17.-18. sajandil eurooplastest tagakiusatud (talupojad, teiseusundilised jms.) ning mittetahetud (kerjused, vargad, röövlid jms.). Kõige rohkem kolooniaid (asumaid) oli Ameerikas inglastel ning põhilised inimesed, kes Ameerikasse saadeti, tulidki Inglismaalt. Kolooniate ja emamaade suhted halvenesid, kuna Inglismaa valitsus soovis 18. saj. II poolel nende maksukoormust tõsta. Ärevas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes võttis 4. juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele.
Friedrich II hoolitses oma rahva eest, keelates kohtutes piinamised, kuulutades välja usuvabaduse ja langetades vilja hinda. Riik oli tema jaoks kui hästi töötav kellavärk, kus igaühel on kindel ülesanne. Ta magas vaid viis tundi ja pidas ennast oma rahva esimeseks teenriks. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND Ameerikasse siirdusid 17.-18. sajandil eurooplastest tagakiusatud (talupojad, teiseusundilised jms.) ning mittetahetud (kerjused, vargad, röövlid jms.). Kõige rohkem kolooniaid (asumaid) oli Ameerikas inglastel ning põhilised inimesed, kes Ameerikasse saadeti, tulidki Inglismaalt. Kolooniate ja emamaade suhted halvenesid, kuna Inglismaa valitsus soovis 18. saj. II poolel nende maksukoormust tõsta. Ärevas olukorras tuli kokku kontinentaalkongress, kes võttis 4. juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks, põhjendades rahva õigust omaenda saatuse määramisele ja oma valitsuse loomisele.
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a
ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA 1.Keda Saksamaa kantsleritest kutsuti „raudne kantsler“? Otto von Bismarck 2.Mida kujutas endast Bismarcki „raua ja vere“ poliitika? Bismarck ei valinud vahendeid oma eesmärkide elluviimiseks, oli karm ja julm, viis armee sõdima. 3.Mis oli Wilhelm II peamiseks eesmärgiks? Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. 4.Millal ühendati Saksamaa ühtseks riigiks? (kuupäev, kuu, aasta) 18. jaanuar 1871. 5.Selgitage, mida mõtles Wilhelm II maailmapoliitika all. Sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülevõimu pärast maailmas. 6.Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck ei pidanud esialgu kolooniate hõivamist tähtsaks. 7.Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Vallutushimuline, julm, kolooniates puhkenud ülestõusud suruti veriselt maha. 8.Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Preisimaal oli hästi arenenud majandus, tugev armee ning juht. 9.Millist ro
Kaotati sise tollidja tsunfid, ning muudeti senist haldusjaotust. -- Jakobiinide diktatuuri ajal kuhukutati üle 40000 inimese, suremosa lihtrahvast. Ning lõpuks tapeti ka kuninganna Marie Antoinette. Jakobiinide juht tembeldas temaga mittenõusolevad kaaslased revolatsiooni vaenlasteks, ning saatis giljotiini alla. -- Algul olid Euroopa riigid rahulikud, kuid peale kuninga hukkutamist hakkasid riigipead asja tõsiselt võtma. Euroopa riigid otsustada sõjaliselt sekkuda ning revolutsioon maha lämmatada ja monarhia taastada. Kõige aktiivsemad olid Austria ja Preisimaa. Prantsusmaa hakkas neile vastu ning see muutus juba vallutus sõdadeks. 1793 aastal moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland ühise sõjaväe, et Prantsusmaa purustada. -- Selle tagajärjel murti feodaalsüsteem, kaotati seisused, kukutati monarhia ja loodi vabariik. -- Endine kristlik kalender asendati revolutsiooni kalemdriga, meetermõõdustik, riietus
AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edisson RÖNTGENITORU W. Röntgen ELEKTRIGENERAATOR M. Faraday ELEKTRILINE TELEGRAAF S. Morse 3. Seleta mõisted: INDUSTRIAALÜHISKOND tööstuse saavutustel tuginev ühiskond PROLETARIAAT palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata KONSERVATISM maailmavaade, mis eitab kiireid muutusi ja toetab ühiskonnaklasside säilimist LIBERALISM spooldab kiireid muutusi ühiskonnas, toetab kapitalistlikku vabaturumajandust UTOPISM - ??? ROMANTISM vaimuelu põhisuund, idealiseeriti minevikku, tunti huvi ajaloo, muinsuste ja rahvaluule vastu RAHVUSLUS ideoloogia, kultuurivorm, sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele. MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna
Iirimaa iseseisvuspüüdlused. 1860.aastal algas Iirimaal feenide liikumine,mille eesmärk oli Inglismaast vabaks saada võitlusega.Feenidel aga ei õnnestunud iirlasi mässule õhutada.1914.aastal võeti pikkade vaidluste järel vastu omavalitsuse seadus,kuid Esimese maailmasõja puhkemise tõttu lükati see edasi. Briti koloniaalimpeerium, Inglismaast kujunes 19.sajandil maailma suurim koloniaalriik.Inglismaad ja tema kolooniaid hakati nimetama Briti impeeriumiks.Vallutatud kolooniad nt Austraalia,Uus-Meremaa,Suessi kanal(hea ühendustee Indiaga),osa Aafrikast ja Kanada olid eelkõige odava tooraine allikaks järjest kasvavale tööstusele.Kogu Briti impeerium moodustas ühtse turu. Välispoliitika. Inglismaa oli 19.sajandi keskel oma majandusliku võimsuse tipul.Saareriigil oli tugevaim sõjalaevastik,mis oli kaitseks igasuguse väliskallaletungi eest.Inglismaa soovis tegutsega eraldatult
Kõige rohkem kasu lõikas sellest sõjas Inglismaa, millest sai Euroopa juhtivaks riigiks. Otsese kasuna sai Inglismaa enda kätte Gibraltari. Seda eelkõige selleks, et kontrollida sisse-välja vedu. 8 9 06.03.08 XIX sajand pikk aastasada 1789-1914 Prantsuse revolutsioonist kuni Esimese maailmsõjani. Toimus palju muutusi. Suur Prantsuse Revolutsioon Põhjused: 1. Absolutismi vastasus 2. Majanduskriis, mida põhjustasid erinevad aspektid · 1788. aasta ikaldus nälg, leivahinna tõus · Prantsusmaa ei suutnud konkureerida odavate Inglismaa vabrikutekaupadega · Sõjad, mida oli peetud, olid kulukad eelarve oli miinustes (välispoliitika, kuninga õukonna ülalpidamine maksis palju) 3. Valgustusideede levik eeskujuks oli 4
Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele Prantsusmaal on iseloomulik aadlivõimu vähenemine ja keskvõimu tugevnemine, Inglismaal levis puritaanide maailmavaade ning käis võitlus parlamentarismi eest, Venemaal pandi alus Romanovite dünastiale, Rootsi sai
kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatud; karistuseks vanglad ja rahatrahvid, kirikus käimine on vabatahtlik, õigus oma arvamusele ja hoiakutele, elukorraldust määrava riigiseadused, hariduse tähtsustamine, teadusele on kõrged ootused. Prantsuse revolutsioon kui teetähis. murranguline eurotsentrilise ajaloo käsitluse järgi Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marx’i jaoks tähtsaim ning suurm revolutsioon maailma ajaloos Revisjonistlik/kriitiline suhtumine Prantsuse revolutsiooni tähtsusse. Euroopa keskne lähenemine, Ameerika revolutsiooni tähtsus. „Vana kord“ (Ancien Régime) tähendus. eelmine režiim, tähistas Pr.poliitilist režiimi, absoutlistlikku monarhiat- despootia kaotamine ja konstitutsiooni/seaduste vajalikkus
Kehtivad kiriklikud normid ja kirikuskäimise Kirikus käimine on vabatahtlik kohstus Väärtused, kombed, hoiakud on püsivad ja pühad Kõigil on oma arvamus ja hoiak Elukorraldust määravad tavad ja otsesed käsud Elukorraldust määravad riigi seadused Haridust ei tähtsustatud Haridus oluline Teaduse vastu puudub huvi Teaduse suhtes kõrged ootused Pikk 19. sajand (1789-1914). Prantsuse revolutsioon kui teetähis. Mõiste kodanlik tähendus muutus 18. saj, kui kodanlus muutus riigikodanikuks. Enne oli see olnud linnakodanik. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. Marksistlik käsitus Prantsuse revolutsioonist. Marksistlikus käsitluses on Prantsuse revolutsioon Suur ja Ülim
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse
leivahinna kõrgenemise, töötus kasvas hüppeliselt, paljud ettevõtted läksid pankrotti, finantskriis. Täisvärk ikka. Kõige esimesena puhkesid revolutsioonid Sitsiilias jaanuaris 1848. Sitsiilia kuulus Mõlema(Kahe) Sitsiilia kuningriigi koosseisu, mis oli langenud Viini kongressiga Hispaania liini Bourbonidele ja selgelt oli Metternichi pol. Suuna tardumuses. Rahva ülestõuse oli seal puhkenud varem, kuid nüüd oli uue jõuga, ei suudetud võimude poolt maha suruda. Revolutsioon, millel olid tugevad liberaalsed nõudmised, jõudis kiiresti ka Napolisse ja sealt edasi üle Itaalia(eriti Lombardias, Veneetsias(Austria alad ju?)). Rahvas oligi väga edukas: üle Itaalia väga kiiresti kevade jooksul kuulutati välja konstitutsioonid, mis võeti vastu nii Kahe Sitsiilia kuningriigis, Roomas(kuulutati välja vabariik), Toskaanas, Veneetsias kuulutati välja vabariik. Kiire edu oli alguses väga suureks sokiks, kuid kogusid kiiresti
See tööjõud liikus linnadesse, need kes linna läksid, neist said vabrikutöölised. 2. Teine eeldus, et see pööre saaks toimuda oli tööliste olemasolu, osaliselt olid need, kes siirdusid maalt linna, aga lisaks nendele rakendati töölistena ka käsitöölisi ja manufaktuuride töölisi, kes ei suutnud konkurentsis vastu pidada. 3. Veel vajati kapitali- väga sageli said suurkaupmeestest vabriku omanikud, sest neil oli kapitali. Ehk ühelt poolt kogunes kapitali kaubandusest. Teiseks pangalaen. Ja veel tehti aktsiaseltsid- aktsiate müügiga-aktsiate abil, väärtpaberi müügi abil oli võimalik kapitali koguda. 4. Tehnika areng oli vajalik- oli vaja leiutada ja konstrueerida masinad. Tööstuslik pööre vajas ka turgu ehk ostjaskonda. Esmaseks turuks oli üha kasvav linnaelanikkond ja põllumajandusliku pöörde üle elanud maatüübid.
*Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon pooliseseisev piirkond, ei sõltu nii palju emamaast. Suuremad koloniaalimpeeriumid: *Inglismaa: - dominioon => Kanada, Austraalia, LAV - koloonia => India, Egiptus *Prantsusmaa: - koloonia => Maroko, Alzeeria, Tuneesia. *Jaapan: - koloonia => Korea *Venemaa: - ülemere kolooniaid polnud. *Saksamaa: - koloonia => Saksa Edela-Aafrika 2. Koloniaalimpeeriumite tekke eeldused ja põhjused? Tehnika ja majanduse arengu (näidetega) seos imperialismi arenguga? Kuidas majanduse arenguga kaasnev konkurents võis viia riikidevaheliste konfliktideni? - Eeldused: *Suured maadeavastused 15.saj. * Euroopa tõusis juhtpositsioonile nii majanduses, poliitikas kui ka teaduses. Põhjused: *Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust laiendada majanduspiire.
o Michael Oakeshott – ideoloogia on valikuline, seletab vaid imeväikest osa maailma paljususest, o Daniel Bell – ideoloogia lõpp, heaoluühiskonnas kaotab ideoloogia (nagu ka religioon) oma tähtsuse. Kõige tähtsam on majanduskasv. Konservatism o Selleks, et mõista tuleks paigutada Briti-Prantsuse vastuolusfääri o Vastureaktsioon Prantsuse revolutsioonile (Edmund Burke, ‘Mõtteid Prantsuse revolutsioonist’, 1790), o Briti konservatism – Britidel seljataga 200 aastat vägivaldseid poliitilisi muutuseid (kuningavõimu vähenemine); tegumeelseim parlament; poliitilised huvigrupid -->tuleviku parteid; tavaliselt vaba, piiranguteta väljendusvabadus, arvamus enda ülemuslikkusest Prantsusmaa kõrval. Moodne konservatism Inglismaalt. E. Burke 1790. "Mõtteid Prantsuse revolutsioonist" -- inglased on austanud mõistliku arengut, kui "hullunud" prantslased (samas riik käis
Rakendati Austrias, Preisimaal, Venemaal. 18 saj. Katariina II tahtis kehtestada seadusi, teha suuri ümberkorraldusi. Kuigi ta neid ellu ei viinud, sest ta oleks troonist kadunud. Ta ei olnud seaduse kohaselt õige valitseja. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND (lk 56-59) Euroopa tahtis vabaneda maata talupoegadest, käsitöölistest, kaupmeestest, vargatest, röövlitest ja kerjustest. Paljud eurooplased tahtsid ka leida või alustada uut elu. Inglismaal oli kõie rohkem kolooniaid Põhja-Ameerikas. Koloonia on asumaa, mis asub emamaast kaugemal. Algul olid head suhted, vahetati kaupa jne. Pärast tahtsid eurooplased indiaanlastelt osta maad. See viis sõjani, mille võitsid eurooplased. Inglaste ja ameeriklaste vahel tekkisid probleemid- maksuprobleemid, tollipoliitika. Iseseisvusdeklaratsioon kuulutati 4. juulil 1776. aastal. Iseseisvus sõda toimus 1775-1781 aastatel, mille võitsis Ameerika. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON (lk 76-84, 87)
eraomand ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui ainuvõimalikku tsivilisatsioonivormi. Kõik muud ühiskonnad kuulutati mahajäänuteks. Vankumatu usk progressi progressiidee. Sellega kaasnes missioonitunne valge rass või suurrahvas on kutsutud maailma juhtima ja euroopastama Imperialism - imperialism on suurriikide püüe saavutada poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu kogu maailmas. Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Konservatism - Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. Liberalism - ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi
Arvestus. Maailm 1900-1918 16. Inimkonna edusammud 20. saj alguseks, tähtsamad leiutised ( 4 leiutist ja miks peate just neid olulisteks) 17. Ideoloogiad: marksism,-Maailma sotsialistlik ümberjagamine. Nt. kommunism NSVL liidus. Puudub klassid, klassivõitlus, eraomand, perekond. liberalism -vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. konservatism - on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 18. Riikide arengu iseloomulikud jooned enne I ms (majandus, sisepoliitika, välispoliitika): · Inglismaa - tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu
Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperialism on suurriikide püüe oma võimupiirkonda laiendada. Võim võib olla nii kultuuriline, poliitiline kui majanduslik võim Tootmises oli väga ulatuslik kasv 1897 - 1913 Tööstuspööre oli toimunud. Kõige rohkem kasvasid naftatööstus, kautsukitootmine (kumm), elektrotehnike, autotööstus. Toimus kiire tõus, sest alguses ei olnud tootmist Arenenud riikides aastane tööstustoodagu juurdekasv % aeglustus, kui saavutati teatud tase.
saj oli Hollandi kuldajastu. Varauusajal kuulus Holland Hispaania koosseisu. Vastureformatsiooni tagajärjel hakkas Holland 1568 mässama. Sisuliselt oli Holland iseseisev a-st 1581, de jure 1648. Küll jäid Hispaania koosseisu Belgia. Holland oli nagu Rootsigi protestantlik riik. Hollandi jõukus põhines kaubandusel. Holland on jõuka kodanluse riik. Hollandi suurimateks rivaalideks said Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. saj I poolel kuulus 75% kaubalaevastiku mahust Hollandile. Holland rajab ka kolooniaid: Kaug-Idas vallutati Portugalile kuuluvaid kolooniaid, tugipunkte rajati Aafrikasse. Riigikorralt oli Holland vabariik, kõrgeim ametnik on asehaldur. Hollandist kujunes ka usulise sallivuse pioneer ning Holland oli ka teaduses eesrinnas (Leeuwenhoek, Huygens). Kodanliku maalikunsti õitseng. Hollandi ressursid on aga piiratud ning õige pea võtab Inglismaa Hollandi pos üle ning Prantsusmaa ohustab Hollandi iseseisvust; Holland ei suuda saavutatud pos hoida. 16
Ajalugu Suurriigid XIX sajandil Viktoriaanlik Inglismaa Kuninganna Victoria *Valitses 1837 – 1901 *Viktoriaalsus – siivsus, väärikus Tööstusrevolutsioon 19. saj *Napoleoni sõjad 18. saj > 1. kolooniaid juurde, impeeriumi teke 2. vajadus relvade ja tekstiili järele Inglismaal edenevad kaevandused ja kaluritööstused *1816. a. leiutati „Buffing Billy“ söe vedamiseks, algab raudtee-ehitus Vabrikute rajamine *1830 – trei-, frees- ja höövelpingid *Tööpäeva pikkus 16-18 tundi *Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus
Ajaloo tööleht X klassile UUSAEG 1. Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses (1870-1970), sekundaarses sektoris. Linnastumine e. urbaniseerumine, elutingimused, kuritegevus. Masinatega töötaminetööl; kodumasinad Proletariaat- kõige arvukam ühiskonna klass Üldine kirjaoskus; koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid Vahemaad vähenevad – transport, side Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p
septmeber- kuulutati Prantsusmaa taas vabariigiks · 1871- Pariisi barrikaad · 1893- sõlmiti sõjaline liit INGLISMAA · kuninganna Victoria valitse Inglismaal 1837-1901 · 1870- juhtival kohal olid liberaalid · 1870 teisel poolel hakkas kasvama konsevatiivide mõju · 1867- parlamendi reform · 1860 kujunes Iirimaal feenide liikumine, mis seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatud võitluse abil · 1870- Inglismaad ja tema kolooniaid hakati nimetama Briti impeeriumiks · 1893- loodi tööerakond e. Labor Party · 1901- kuningaks sai EDWARD 7 · 1905- tulid uuesti võimule liberaalid AMEERIKA ÜHENDRIIGID · 1860- valiti presidendiks Lincoln · 14aprill 1865- tapeti Washingtonis Fordi tetris president Lincoln · 1865- kaotati lõplikult orjus · 1898- Hispaania -Ameerika sõda, mille köäigus liideti viimased Hispaania koloniaalvaldused Vaiksel ookeanil.
sisuga raamatuid. 11. Ameerika Ühendriikida sünd Esimesed inimesed, kes elasid Ameerikas olid indiaanlased, kes olid sinna siirdunud 25 000 aastat tagasi Aasiast. 17. sajandi alguses hakkasid Ameerikasse minema inimesed Euroopast, kes oli erinevatel põhjustel taga kiusatud või polnud rahul oma eluoluga. Kolmandik hukkus teel üle ookeani ning samuti saatsid riigid Ameerikasse kurikaelu ning petiseid, keda Euroopasse ei tahetud. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, aga kolonistide omavahelises sõdades jäid lõpuks peale inglased. 19. sajandi alguseks tõrjuti indiaanlased kaugele läände. Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid, lõunas rajati suuri puuvilla- ja tubakaistandusi ning nende harimiseks hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 18. sajandi teisel poolel tekkisid Inglismaa ja tema Ameerika kolooniate vahel pingeid ning 1776. aastal võttis kontinentaalkongress vastu
valitsuse all. · Koloniaalvallutus aktiviseerus 19.sajandil, kui hakati jagama /vallutama viimaseid seni veel vallutamata territooriumeid ning vallutustega liitusid seni asjast kõrvale jäänud riigid. · Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust). · Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. kolooniate omamine oli prestiine. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama). soov pärismaalasi tsiviliseerida jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
