1. Sõjas olid peale jäänud demok. Riigid Inglismaa, prantsusmaa, USA ; demokraatlike riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes rahva silmis Demokraatlikud ideoloogiad 1. 19 saj liberalism ja konservatism peamised 2. 20. saj konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega (Inglise konservatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei) 3. Liberaalid kaotasid konservatistidele ja sotsiaaldemokraatidele valijaid 4. 20 saj Tööpartei ehk Leiboristlik Partei SBR sotsiaaldemokraadid Ameerika Ühendriigid 1
Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Proletriaat palgatöölised Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks? Inglise revolutsioon Tarastamine talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle Algkapitali olemasolu Füüsika
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Neid on leitud Narva piirko
kaevandustes, kehtestakase 10h tööpäev, Preisimaal keelatakse alla 12a töötamine, Saksamaal kehtestatakse puhkepäev. Vanaduspensionid, kindlustused -Maailmakaubanduse ja majanduse kujunemine -Rahvusriikide (elanikkonna enamus koosneb ühe rahvuse liikmetest) ja kodanikkonna teke -Rahvusriik tähendab ühe rahvuse suveräänset territooriumi -Euroopa tsivilisatsioon: -1) Isikuvabadused -2) Eraomand - 3) Demokraatia -Vene Impeerium XX sajandi algul -1905. aasta revolutsioon -> revolutsiooni ajendiks Vene-Jaapani sõda 1904-1905 -Vene väed halvasti relvastatud ja välja õpetatud -Demokraatlike vabaduste ja õiguste puudumine -Poliitilise võimu kriis -Mahajäämus tööstuses I maailmasõda Põhjused, miks? 1) Kõik suurriigid tahtsid sõjaga oma valdusi suurendada 2) Prantsusmaa ei suutnud andestada Saksamaale häbiväärset
kubermangud olid Venemaa arengumootorid.) · Linnade eestistumise algus 3. Poliitilised eeldused: · 1905 aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule () · Erakondade (parteide) loomine; eestlaste poliitikute esilekerkimine · Eestlaste osatähtsuse tõus maa ja linnaomavalitsustes; kogemuste saamine poliitilisteks tegevusteks Ühistegevuse kasv majandusvaldkonnas, mis andis demokraatia ja koostöö kogemusi 4. Olulisemaks poliitiliseks eelduseks Eesti iseseisvumisel oli Keskriikide ja Antanti vahel puhkenud Esimene maailmasõda ning impeeriumite (Venemaa, Saksamaa) nõrgenemine selle tulemusena: · Pikaleveninud sõja tulemusena algas paljudes sõjast haaratud riikides majanduslik allakäik; see omakorda süvendas sisepoliitilisi pingeid, tekitas vastuhakke, süvenesid nõuded demokraatia kehtestamiseks jne.
Igale ettevõttele, hiljem ka kultuuri, tervishoiu, teadus ja sotsiaalsfääri asutusele koostati kohustuslik plaan. Kollektiviseerimine Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu
asutajaliikmeks(1949.a). 2)1956.a sai tuumarelva omanikuks. 3)osales Suessi kriisis(1956.a). 4)tegi tihedat koostööd USA-ga. *Probleemid:1)koloniaalimpeeriumi lagunemine ja Rahvaste Ühendus. 1940.a iseseisvusid SBR kolooniad, kuigi üritati mõjuvõimu säilitada. 2) ühinemine Euroopa ühendusega 1973.a. 3)Falklandi sõda Argentiinaga 1982.a. 4) Põhja-Iirimaa probleem. 10. Jaapan (sisepoliitika, majandus, välispoliitika). V: Sisepoliitika: 1) kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 2) seadusi võttis vastu 2-kojaline parlament. 3)põhiseadus oli fikseeritud. Majandus: * Jaapani majandusime: majanduslikuks suurriigiks muutus Jaapan Korea sõjapäevil, kui ta tarnis USA sõjaväele varustust.Majanduskasv 1950.-1960.a 2-3 korda kiirem kui teistes arenenud riikides. *Majanduskriis 1970 ja 1990: 1)piirati tööstusharude arengut, mis nõudsid palju toorainet ja energiat. 2) asuti eelisarendama teadusalasid. 1990.a uus kriis majanduses, saadi kiirelt üle.
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba ettevõtlus on tähtis. F.D
Kõik kommentaarid