Ajaloo kontrolltöö õpik: § 28, 28a, 29, 29a, 31 (0)

Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa Gorbatsovi võimuletulek majanduses välispoliitikas ühiskondlikus elus sisepoliitikas?
Kuidas püüdis Gorbatsov NL-i lagunemist ära hoida?

Lõik failist

Ajaloo kontrolltöö
Õpik: § 28, 28a, 29, 29a, 31

Mõisted.

Perestroika – Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.

Glasnost – avalikustamine , 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika.

RESK – 1991. aastal NSV Liidu riigipöördekatset teostanud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee akronüüm eesti keeles.

Augustiputš – 19.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse.

SRÜ – Sõltumatute Riikide Ühendus, riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991.

Liiduleping – leping, millega Gorbatšov tahtis hoida Liiduvabariike koos.

Laulev revolutsioon – 1987–1988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu paremaks muuta, tegevused olid Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele.

Interliikumine – Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.

“40 kiri” – 40 allakirjutanud haritlast püüdis kaitsta eesti keelt ja mõne nädala eest massimeeleavaldustega välja astunud koolinoori valitsusvõimude omavoli eest. Tegemist oli katsega astuda avalikku poliitilisse dialoogi võimutseva kommunistliku parteiga.

Fosforiidisõda – rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal.

MRP-AEG – aastatel 1987–1988 Eestis tegutsenud organisatsioon , mille eesmärgiks oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine.

IME – Isemajandav Eesti, majandusprogrammi idee Eesti NSV iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks Nõukogude Liidu koosseisus .

EMS – Eesti Muinsuskaitse Selts, 12. detsembril 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine.

ERSP – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alates. Eesmärk Eesti Vabariigi taastamine.

Rahvarinne – kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis.

ENSV suveräänsusdeklaratsioon – Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega 16. novembril 1988 vastu võetud dokument, millega kuulutati Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgeimaks organiks Eesti NSV territooriumil ja kinnitati Eesti NSV suveräänsust NSV Liidu koosseisus.

Kodanike Komiteede Liikumine (Eesti Kongress ) – Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990.

Balti kett – 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti.

Isikud.

Mihhail Gorbatšov – Nõukogude Liidu viimane riigipea .

Boriss Jeltsin – Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik , Venemaa Föderatsiooni esimene president .

Karl Vaino – Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär.

Vaino Väljas – endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat .

Mart Laar – Eesti poliitik ja ajaloolane.

Trivimi Velliste – Eesti poliitik. Oli aastail 1989–1992 Eesti Kristliku Liidu liige.

Lagle Parek – Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees 1988–1992, Eesti Kongressi liige.

Edgar Savisaar – Eesti poliitik, Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister, Keskerakonna esimees.

Lennart Meri – Eesti kirjanik, produtsent , diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992–2001.

Heinz Valk – eesti kunstnik ja poliitik.

Alo Matiisen – eesti helilooja .

Aastaarvud.

Gorbatšovi võimuletulek – 1989.

EV iseseisvuse taastamine – 20. august 1991.

Vene vägede lahkumine Eestist – 31. august 1994.

Rahareform – 1992.

Eesti saab NATO liikmeks – 29. märtsist 2004.

Eesti saab EL-i liikmeks – 2004.

Praeguse põhiseaduse vastuvõtmine – 03.07.1992.
Oska järjestada Eesti taasiseisvumisprotsessis toimunud sündmusi

Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa Gorbatšovi võimuletulek (majanduses, välispoliitikas, ühiskondlikus elus, sisepoliitikas)?

Majandus.

Piirati alkoholitootmist, hävitati buldooseritega viinamarjaaedu. Katastroofiline lõpptulemus.

Legaliseeriti ettevõtlus 30 tootmis- ja teenindusalal.

Välispoliitika.

Parandati suhteid Läänega.

Ulatuslik relvastuse vähendamine.

Washingtoni kokkulepe kesk- ja lähimaa tuumarakettide likvideerimiseks.

Sõja lõpetamine Afganistanis .

Lõpetati kodusõda Nicaraguas.

Sisepoliitika .

Presidentaalne valitsemissüsteem.

Uus kõrgeim riigivõimuorgan – NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress.

Mitmesugused poliitilised liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid ( erakonnad ).

Ühiskondlik elu.

Glasnost.

Kasvas järsult massiteabevahendite mõju.

Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga .

Kuidas püüdis Gorbatšov NL-i lagunemist ära hoida?

Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas, desarmeerimine .

Inimeste elujärje parandamine ja tsensuuri vähendamine, glasnost.

Perestroika, riigi juhtkonna uuendamine.

Presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamine.

Vägivaldne meeleavalduste mahasurumine.

Liiduleping.

Selgita augustiputši põhjuseid, tagajärgi ja võimalikke tagajärgi selle õnnestumise korral.

Põhjused.

Rahulolematus Gorbatšovi perestroikapoliitikaga.

Majandus oli kokku kukkumas.

Arvati, et liiduleping tähendaks Nõukogude Liidu lõppu.

Enamikus liiduvabariikides hakati nõudma täielikku iseseisvust.

Tagajärjed.

Lootus Nõukogude Liidu edasikestmiseks hävis.

Rahva usaldus ja usk kommunistide vastu kadus .

Venelased lootsid rohkem Jeltsinile .

Nõukogude Liidu lagunemine kiirenes, see muutus vaid sümboolselt eksisteerivaks monstumiks.

Kommunistlik süsteem kaotas oma usaldusväärsuse.

Võimalikud tagajärjed.

Nõukogude Liit eksisteeriks praegugi ja Eesti oleks üks liiduvabariikidest.

Meid endid ei pruugiks praegu siin olla.

Vägivald oleks tagasi tulnud ja see oleks võinud III ms või tuumasõja algatada.

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine – tähtsamad sündmused, nende tagajärjed, erinevad poliitilised suunad.

Tähtsamad sündmused.

NL näitab jõudu Vilniuses ja Riias – 20 inimest hukkub.

NL-i referendum liidulepingu sõlmimiseks – Baltikum ei osale.

19.august-21.august augustiputš Moskvas.

20.august ENSV ÜN võttis koos Eesti Kongressiga vastu otsuse taastada Eesti Vabariigi iseseisvus .

22.august Island tunnustas EV-i.

6.september tunnustas NSVL EV-i.

17.september võeti Balti riigid ÜRO-sse.

1992 – uus põhiseadus.

1992 – rahareform.

20.september presidendi ja Riigikogu valimised.

31.august 1994 lahkusid Eestist võõrväed.

Poliitilised suunad.

ERSP, EMS – omariikluse taastamine.

RR ja rahvuskommunistid – uus liiduleping, suurem suveräänsus NL-s.

Interrinne – status quo!(kõik jääb samaks!)

Tunne pildilt – Gorbatšov, Jeltsin, Laar, Savisaar.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Ajaloo kontrolltöö õpik-§ 28-28a-29-29a-31 #1

Ajaloo kontrolltöö õpik-§ 28-28a-29-29a-31 #2

Ajaloo kontrolltöö õpik-§ 28-28a-29-29a-31 #3

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaisux_x Õppematerjali autor

poliitik nõukogude liidu gorbatov eesti nsv liiduleping kongress president suveräänsus jeltsin vabariigi iseseisvuse eesti poliitik sõltumatuse balti riigi sõltumatuse partei savisaar avalikustamine

Sarnased õppematerjalid

docx

KT kordamine Eesti taasiseseisvumine

AJALOO KT KORDAMINE EESTI TAASISESEISVUMINE Muutused NSVL's Mihhail Gorbatsovi valitsusajal 1985 aastal sai NSV Liidu juhiks Mihhail Borgatsov. Selleks ajaks oli Nõukogude Liidu areng jõudnud ummikusse. Gotbatsov uuendustekava pidi tagama, et riigi majanduslik areng kiireneb. Päevakorda tõusis ka avalikustamine. See tähendas salastatuse avardumist. Tema eestvedamisel hakati ka koostama uut liidulepingut. Kavas oli Suveräänsete Riikide Liit. Balti riigid ei ühinenud. Perestroika ja glasnosti olemus Majandusuuenduste kõrval tõusis esile uus märksõna glasnost . See tähendas salastuse vähendamist ühiskonnas ning sõnavabaduse avardumist. See lubas vaba dialoogi, kritiseerida poliitikat teatud raamides, mineviku valgete laikude likvideerimist. Varsti hõlmas perestroika ka muid valdkondi, nagu liberaliseerimine, demokratiseerimine. Senised äärmiselt ranged tsensuurireeglid pehmenesid ning hakati rääkima riigis toimunud katastroofidest, õnnetu

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

Mõisted : perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine). Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korraldati rahvahääletus, aga

Ajalugu

odt

Maailm sajandivahetusel

analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi;majanduses täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimuteab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppuItaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäid oma kolooniatest ilma, NSVLi liiduvabariikidest (baltimaad, valgevene, ukraina jne) saavad iseseisvad riigid,analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist Üliriigiks tõusis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, Uued pingekolded: NS

Ajalugu

doc

Kommunistlikud riigid-Nõukogude Liit ja tema lagunemine-Idabloki lagunemine-Eesti NSV

Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine: a) Stalini surm ja Beria uus kurss: Breria asus taastama ja parandama suhteid lääneriikidega. Kommunismi mõjuvõimu laienemise Soovitas Saksa DV-l loobud sotsialistlikust kursist. Hakkas liiduvabariikides edutama rahvuskaadrit tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine. (kohaliku rahvuse esindajaid edutati juhtivatele kohtadele).Leevendas vägivallapoliitikat. Karistusaluseid Moskva toel aidati kommunistid võimule vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- Saksamaale, Hiina 1953. a

Ajalugu

doc

NSV Liidu lagunemine - konspekt

Miks NSV Liit nõrgenes? - *Stagnatsioon majanduses, vaimuelus ning poliitikas. *Maha jäämine majanduses. *Korruptsioon. *"Letialuse kaubanduse" vohamine. *Käsumajanduse tõttu kadus uuenduslikkus. NSV Liidu tegutsemine Afganistanis ja Poolas (erinevus) - Afganistaanis otsustati kasutada relvajõudu, sest NSVL arvas, et tänu sealsele konfliktile on võimalik see saada kergelt oma võimu alla. Aga NSVL oli olukorda valesti hinnanud. Poolas ei julgend sama teha vaid kasutas santaazi. Afganistaani sõja mõju NSV Liidule? - See kurnas NSVL nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et ka NSVL on haavatav. NSVL ei suutnud oma plaane realiseerida, sest ta hindas olukorda valesti. Esiteks-ei kavatsenud maailm NL tegevusele läbi sõrmede vaadata. Teiseks- ühendas NSVL sissetung vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Lääne uus strateegia, et kukkutada kommunismi. - *USA pidi takistama NSVL võimutsemist Kesk-ja Ida-Euroopas ning toetama v

Ajalugu

rtf

Kordamine kt-ks

SRÜ - ehk Sõltumatute Riikide Ühendus. on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ning saadetakse laiali. fosforiidikampaania- protest, millega rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis ametkondi uue fosforiidikaevanduse rajamisest loobuma "Eestimaa Laul" - üritus, kus 11. septembril 1988 a kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Põhiseaduslik Assamblee - 1992 a. Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu, alustas tööd 13 september 1991 Eesti kongress - esindusorgan, mis valiti 1990. aasta veebruarisLaulev revolutsioon - 1987-1988 aastal toimunud sündmused, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvusAugustimäss - rahva vastuseis riigipöörde suhtes 19. augustil 1991 Sametrevolutsioon - 1989 Tsehhoslovakkias toimunud veretu riigipööre

Ajalugu

doc

EESTI TAASISESEISVUMINE

EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas. C) NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Võidurelvastumises oldi alla jäänud USA-le; täielikult ebaõnnestus katse saada enda kontrolli alla Afganistan; paljud senised liitlased hakkasid finantseerimise vähenedes NSV Liidust ära pöörama jne. Saades aru

Ajalugu

doc

Aastatuhandevahetus

Aastatuhandevahetus NSV Liidu nõrgenemise põhjused: · Stagnatsioon majanduses, vaimuelus, poliitikas · Majanduslik seisak, püsis vaid tänu naftale. Majandusliku efektiivsuse poolest oli võrreldav arenguriigiga · Üha suurenev mahajäävus · Deftsiit muutus püsivaks · Tugevnes dissidentide liikumine Lääneriikide uus strateegia külmas sõjas: · Lääneriikide eksiarvamus · Kommunismivastase võitluse toetamine Kesk- ja Ida-Euroopas · Majanduslik surve · Rõhumine kõrgtehnoloogiale Mõisted: Stagnatsioon - Ühiskonnas ja majanduses edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist* Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja* Solidaarsus Ametiühingukoondis Poolas* Perestroika - Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus* Glasnost - 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika* Rahvasaadikute Kongress - Nõukogude Liidu viimane

Ajalugu

Rohkem sarnaseid