1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine"
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik
AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama
otsest vastast temast polnud. panus liikumisse: rahvaluule kogumine, UUE KIRJAVIISI KASUTUSELE VÕTT, pidas peokõne. August Kitzberg kirjanik ja vallakirjutaja Ado Grenzstein rahvuslikus liikumises osalenud venestuse pooldaja, Karl August Hermann ainus rahvusliku vaimu ärkvel hoidja, Postimehe toimetaja, kultuurilise edendamise õhutamine, Villem Reiman venestuse vastu võitleja, Kolga-Jaanis kirikuõpetaja, karskusliikumise edendaja ja ajaloo ja kultuuriloo uurimisele alusepanija Friedrich Georg Magnus von Berg talvekindla ,,Sangaste" kartulisordi aretaja . Fr. Krull metallitehase omanik Fr. Wiegandi masinatehase omanik Heinrich Koppel, Villem Reiman , Oskar Kallas 3 meest kes ostsid revolutsiooni ajal ära ,,Postimehe" ning kutsusid toimetajaks sinna Jaan Tõnissoni Jaan Tõnisson revolutsiooniaja ,,Postimehe" toimetaja, rahvusliku eneseteadvuse arendaja , hiljem kohtuametnik Venemaal.
1912-1913 Tallinnasse 3 sõjalaevatehast (Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri) Kaubandus raudteed oli kaubanduses väga tähtsad kasu lõikas sadamalinn Tallinn - oli tähtis sisseveosadam oluline väljavesadam oli Pärnu arenes sisekaubandus Linnade kasvamine toimus tänu tööstuse arengule ja talurahva sotsiaalsele kihistumisele suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga muutus linnade rahvuslik koosseis - eestlastel oli kindel arvuline ülekaal kujunes rida aleveid (Jõhvi, Otepää, Põltsamaa jt) Ühistegevus selle ajendiks oli piimakarjanduse levik talupojad hakkasid rajama piimaühistuid (esimene 1898.a Restu-Antslas) 1902. Eesti Laenu- ja Hoiuühistus - Eesti esimene rahvuslik pank 38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss • 1896 lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl-August Hermann
· suleti erakondi, töölisühinguid ja ajalehti 3. Revolutsiooni tähtsus: a) Esimene tõsisem õppetund edasiseks võitluseks 1917 1920 b) Eestlased tunnetasid oma jõudu c) Tuli ilmsiks lõhe poliitiliste jõudude vahel ja vasakpoolsete ideede ülekaal rahva seas d) Olulisemaks saavutuseks oli eestikeelse koolihariduse lubamine 1906.a. Rahvuslik liikumine ja rahvusriikide teke 1. Rahvusliku liikumise etapid - võitlus majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste muutuste eest rahvuse kujunemisel Etapp Saksamaa Elitaarne - kirjanikud, kunstnikut jt tippharitlased Fichte, Goethe, Herder, Schiller, (rahvusliku eliidi kujunemine) Haritlaste liikumine tudengid, kooliõpetajad Jena ülikool, ülesaksamaaline üliõpilasliit (must-puna-
Ta oli juba endale nime teinud julgete kirjutistega "Eesti Postimehes" ja ka oma kooliõpikutega. Kokku pidas Jakobson 3 isamaakõnet, need ilmusid erdaldi raamatuna ja neil oli tohutu mõju. Jakobsoni kirglik vastuhakk rõhujaile, s.t sakslastele, tema idealiseeriv vaade muistsetle iseseisvusajale ja lotus paremale tulevikule erutas kuulajaid ning lugejaid. Kui Jannsen andis eestlastele nime, siis Jakobson andis neile ühtäkki ajaloo pealegi sellise, mida rahvas pool-aimamisi tundis. Jakobsoni teemakäsitluses peitusid tulevaste tülide idud. Esiteks ei olnud tema kompromissitu vaen mõisnike vastu päriselt meeltmööda Jannsenile. Ta küll avaldas "Eesti Postimehes" Jakobsoni juhtkirju ja ammu ei saanud tal midagi olla selle vastu, kui viimane propageeris truualamlikkust Vene keisrile, kuid loomult oli Jannsen alkoholik ega soovinud sakslastega tervalt tülli minna
Rahvusliku ärkamisaja kordaminekud ja ebaõnnestumised 19.sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Rahvuslik ärkamine,rahvusliku eneseteaduse tõus oli omane paljudele rahvastele. Saksamaal ja Itaalias taotleti rahvuse poliitilist ühendamist. Euroopa suurriikide venemaa,Austria ja Türgi poolt alistatud rahvad hakkasid nõudma oma põliste õiguste tagasisaatmist. Eesti talupoegkonna ise teadvuse tõus ,mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega ja kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 .sajandi keskel,lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti
Kõik kommentaarid