Ajaloo kokkuvõte 9kl. (1)

Kokkuvõtte § 32-32 B
I osa: § 32.

• Kultuurielu oli nii lääne-kui ka idaploki riikides paljuski seotud propaganda ehk inimeste poliitilise meelsuse mõjutamisega. Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastaste maha tegemiseks kasutati kõiki olemasolevaid vahendeid, nt. Raadiot , ajakirju jne.
  
• Paljud kirjanikud ja filmi tegijad olid riigi poolt tagakiusatud, kuna sageli ei peegeldanud nende teosed seda, mida võimulolija tahtis.
  
• Külma sõja ajal oli tähtsal kohal sport . Spordivõidud pidid tõestama, et võitja riigil on parem poliitiline kord, mis seda soodustab.
  
• Erinevalt idablokist suudeti lääneriikides luua heaoluühiskond. Heaolu üheks näitajaks on hariduse kättesaadavus.
  
• NSV Liit muutus juhtvaks riigiks maailmas kõrgharidusega spetsialistide arvu poolest.
  
• Suurt tähelepanu pöörati Nõukogude Liidus relvastuse tootmisega seotud teadusvaldkondadele.
  
• I –na maailmas saatis NSV Liit Maa orbiidile tehiskaaslase (1957) ja ka esimene inimene kosmoses oli Nõukogude kosmonaut Juri Gagarin (1961).
  
• Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks kõikidele ühiskonnarühmadele. Sellega seoses hakati rääkima massikultuurist ehk n.-ö keskmise tarbija maitsele vastavast kultuurist.
  
• Kommunistlike diktatuuride varisemine 1980 aastate lõpul ja 1990 aastate algul tõi muudatusi ka maailma kultuurielus. Läänelik muusika ja eluviis muutusid valitsevaks paljudes Ida-Euroopa maades. Arvuti muutus tähtsaks tööriistaks.
  

• Pärast II Maailmasõda muutusid põhisuundadeks aatomiuuringud ning raketitööstus.
  
• Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks ning seejärel hakati ehitama aatomielektrijaamu.
  
• 1950. aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul toimiv jäämurdja.
  
• 1986.aastal toimus tehnilise vea tõttu Tšernobõlis tuumaelektrijaamas plahvatus, kus tänini on jaama ümbruses sildid, mis hoiatavad radioaktiivse saaste eest.
  
• Paljud teadlased lootsid Marsilt elu leida. Sellel ajal ilmus väga palju ulmekirjandust ja-filme.
  
• 1960. aastatel oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSV Liit.
  
• Murranguliseks osutus küberneetika kujunemine iseseisvaks teaduseks.1971a. loodi firmas Intel mikroprotsessor, mis võimaldas alustada personaalarvutite tootmist.
  
• Vapustavaid avastusi tegid teadlased geneetika ehk pärilikkusõpetuse ja biotehnoloogia alal.
  
• Tööstusliku tootmise laienemine põhjustas selle, et 20. sajandi teisel poolel sai keskkonna saastamine ülemaailmseks probleemiks. Teadlased hakkasid rääkima kasvuhooneefektist , mis on tinginud kliima ülemaailmsest soojenemise.
  
• 1980.aastal avastasid teadlased suured augud Maad ümbritsevas osoonikihis, mis kaitseb elusolendeid ohtliku päikesekiirguse eest.
  

• Eluolu idablokki maades iseloomustas tarbekaupade puudus.
  
• Kiire majanduskasv , mis lääneriikides algas 1940.aastate lõpul ja 1950. aastate algul , toetus nii valitsuste maj. poliitikale kui ka rahvusvahelistele maj. meetmetele.
  
• Inimeste ostuvõim kasvas ning inimeste kodudesse ilmus üha uusi asju. Täiustati juba tuntud kaupu: autosid, mööblit jne.
  
• 20.saj hakkasid arvutid pakkuma inimestele järjest uusi teenuste liike nt. Internetipanka.
  
• Idablokkimaades oli elatustase lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam. Esmatähtsad olid võimsad relvad. Nendes maades ei jõutud toota piisavalt tarbekaupu, seepärast ka nende defitsiit.
  
• Võimumeeste ja riigi juhtivates ametites olevate tegelaste jaoks loodi erikauplused, kust võisid osta sellist kaupa, millest tavainimene võis ainult unistada.
  
• Kommunistliku süsteemi kokkuvarisemisega ja turumajandusele üleminekuga hakkas ka endistes idablokki maades elanike eluolu paranema.
  
• 1950.aastate algusest hakkas riietus muutuma üha vabamaks . Heaolu paranedes tõusis noorsoo huvi riiete ja soengute vastu. 1950-1960.aastatel kujundasid naistemoodi Elizabeth Taylor ja meeste moodi nt. Elvis Presley.Noorsoo hulgas levis USA-st tulnud teksapükste mood.
  
• Idablokki maades olid 20. saj. II poolel moesuundumused sarnased Lääne-Euroopa omadega.
  
• Alates 1960. aastatest hakati nõudma soolist ja rassilist võrdsust. Vabameelsemaks muutusid inimeste arusaamad seksuaalküsimustes.
  
• Pärast Teist maailmasõda kasvas naiste osatähtsus ühiskondlikus elus.