vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele, eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna sellest üksluisusest võimalusena ennast teostada. Neid eurooplastele omaseid mõtete ja tunnete võib pidada üheks sõja põhjuseks. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Sõdivad riigid jagunesid Antandi- ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid
väljaastumisega." Samal ajal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas samuti, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi, kuid Inglismaa diplomaatia jättes mulje, et saareriik jääb suurest sõjast Euroopas kõrvale. Selline hoiak julgustas Saksamaad veelgi aktiivsemalt tegutsema. 5 Sõjaplaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel omandas erilise rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus
...........................5 Sõjategevus läänerindel...............................................6 Sõjategevus idarindel...................................................8 Sõja lõpp......................................................................9 Kokkuvõte...................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................11 Sõdivate poolte plaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel etendas erilist rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati
ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele, eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna sellest üksluisusest võimalusena ennast teostada. Neid eurooplastele omaseid mõtete ja tunnete võib pidada üheks sõja põhjuseks. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Sõdivad riigid jagunesid Antandi- ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos
see enam mõju. Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria versus Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Tsernogooria, Itaalia ja Rumeenia. Kahjuks kõikikide neutraalsete riikide valitsustel ja rahvastel oli vale arusaam sõjast, nad pidasid rahvusvaheliste vastuolude lahendamisel sõda normaalseks ja seaduslikuks, nende meelest oli sõda vaid rahuaegse poliitika jätkamine relvadega. Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Suurriikide peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Sõja vallapäästmisel etendas erilist rolli Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Selle maailmapoliitika taga oli paljuski Saksa riigi ja ühiskonna militariseeritus. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali ekspordi võimalust
kõimamine ja sissetung Saksamaale. ei realiseerinud kuna said lüüa sakslastelt. Inglismaa: ei olnud kindlat sõjaplaani, tegi koostööd prantsuse vägedega. Venemaa: oli võimalik valida 2 rünnakusuuna vahel, Ida-Preisimaa ja Austria Ungari Austria-Ungari : tuli võidelda Serbia ja venemaa vastu nii moodustus 2 rinnet, arvestati saksamaa toetusega. 4. Mis vahe oli positsiooni- ja manööversõjal? Miks nad sellistena väljakujunevad ja mis rinnetel? Positsioonisõda toimus kaevikutes, toimus Läänerindel. Arenes industriaalühiskonnas, kus armee varustamine oli võimalik. Manööversõda, ootamatu rünnak, toimus Idarindel. 5. Mis idee kukkus läbi Marne I lahingus? Pariisi vallutamine. 6. Miks läks Saksamaa võitma sõda välksõjana? Kas sellel soovil oli ka reaalset alust?
Kordamine-I maailmasõda. 1. Millised olid I maailmasõja põhjused? 2. Mis sündmus oli I maailmasõja ajendiks? 3. Millised olid Euroopa riikide sõjaplaanid ja mis olid nende tugevusteks? Kas need realiseerusid ? Põhjendage vastust. 4. Mis vahe oli positsiooni- ja manööversõjal+ Miks nad sellistena väljakujunevad ja mis rinnetel? 5. Mis idee kukkus läbi Marne I lahingus? 6. Miks läks Saksamaa võitma sõda välksõjana? Kas sellel soovil oli ka reaalset alust? 7. Miks sõja ajend toimus juunis , aga sõda algas 1 kuu hiljem juulis 1914.aastal? 8. Mis toimus:28.06.1914, 28.07.1914, veebr - märts 1917, okt -nov 1917, 11.11.1918, 1918-1920 9. Miks Itaalia hakkas sõjas võitlema Antandi poolel aga Bulgaaria ja Türgi Keskriikide poolel? Põhjendage vastust! 10. Kuidas muutus taktika I maailmasõja ajal? Tooge näiteid, millised tehnilised
Kõik kommentaarid