Facebook Like
Hotjar Feedback

Ajaloo kiirkursus (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas inimesed elasid 19 ja 20.sajandi vahetusel ?
  • Millistest võõrvõimudest on jutt ?
  • Kuidas kaardi abil neid muudatusi ära tunda ?
  • Kuidas Eesti oma iseseisvust kaotas ?
  • Millised majanduslikud eeldused olid püsimajäämisel ?
  • Kuidas õnnestus ?
 
Säutsu twitteris

AJALUGU

Õppematerjal:
Eesti ajalugu:
1. A. Mäesalu, T. Lukas “Eesti ajalugu” I ja II
Üldajalugu:
1. K. Jaanson “Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani”
2. K. Jaanson “Üldajalugu 1939-1991”
3. Lähiajaloo õpik XII klassile
SISUKORD
MAAILM XX SAJANDI ALGUL 5
USA 6
Ameerika poliitiline süsteem 1900a. 6
SAKSAMAA 7
Koloniaalpoliitika 7
Lähis-Ida 7
PRANTSUSMAA 8
Poliitiline elu 8
Kirik , kool ja ühiskond 8
SUURBRITANNIA 9
Poliitiline süsteem 9
VENEMAA JA EESTI 10
Majandus 10
Venemaa välispoliitiline olustik 10
Tsarismi rahvuspoliitika 10
Eesti majandus XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul. 11
Majanduse areng 1870-1914 11
Transport 11
Merelaevandus 11
Raudtee 11
Põllumajandus 12
Eesti küla sotsiaalne struktuur 12
Tööstus 12
Masina- ja metallitööstus 12
Kaubandus 13
Linnastumine 13
Ühistegevus 13
Tsarismi rahvuspoliitika 14
Vene-Jaapani sõda 1904 -05 14
Venemaa sisepoliitilised olud pärast sõda 15
Revolutsiooni algus 09.01.1905 ehk n.n. “ Verine pühapäev” 15
Tsaarivalitsuse manöövrid 16
1905 a. revolutsiooni sündmused Eestis 17
Ülemaaline rahvasaadikute kongress Tartus 27-29 november 1905 18
Ülestõusu mahasurumine 18
Venemaa pärast 1905 aasta revolutsiooni 18
Kuidas inimesed elasid 19 ja 20.sajandi vahetusel? 19
I MAAILMASÕDA (1914-1918) 21
Sõjaliste liitude tekkimine 21
Kriisikolded: 21
Balkani poolsaar- “püssirohutünn” 21
Esimene Maailmasõda 23
28.06.1914 – 11.11.1918 23
Põhjused 23
Sõja algus 23
A. Schliefen´i sõjaplaan- 24
Sõjasündmused 1914 24
Sõjasündmused 1915 25
Sõjasündmused 1916 26
I maailmasõja lõppjärk (1917-1918) 26
Brest -Litovski rahuläbirääkimised november-detsember 1917 28
Läänerinne 1918- 28
Saksamaa kapituleerumine- 29
Tagajärjed 29
1917 a. veebruarirevolutsioon ja kubermanguautonoomia saavutamine 30
Eestlaste osavõtt riigiduuma valimistest, esimeste parteide teke 31
Maapäev ehk Ajutine Maanõukogu 31
Oktoobripööre ja Eesti 31
Eesti iseseisvumine 32
Oktoobripööre Eestis 32
Iseseisvuse väljakuulutamine 33
Saksa okupatsioon 03.03.-11.11.1918 33
Majanduspoliitika 33
Balti Hertsogiriik 34
Vestlusteema: Võõrvõimude vahetumine Eestis 34
Veebruarirevolutsioon 36
Kuidas hinnata Eesti iseseisvumise seisukohalt Venemaa ja Saksamaa vahelisi läbirääkimisi Brestlitovskis? 36
Märksõnad meelde jätmiseks 38
Taasiseseisvumine 38
EESTI II MAAILMASÕJA AASTATEL 40
Baasid ja ajajärk 40
Salajased lisaprotokollid 40
II maailmasõja sündmused Eestis 40
Revolutsioon ja reform 41
Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 44
Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda 44
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33 46
Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõda (22.06.1941 – 09.08.1945) 48

MAAILM XX SAJANDI ALGUL


IX saj. lõpu ja XX saj. alguse kõige iseloomulikum nähtus oli imperialism (ld.võim) ehk suurriiklik vallutuspoliitika ja püüdlus valitseda maailma.
Imperialismile iseloomulikud jooned:
  • tootmise ja kapitali kontsentratsioon(koondumine) ja monopolide tekkimine
  • panga ja tööstuskapitali kokkukasvamine ja finantskapitali ning finantsoligarhia tekkimine.
  • kapitali eksport (nt. Prantsuse raha Vene majanduses)
  • rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused, mis jagavad omavahel maailma
  • algab maailma ümberjagamine juhtivate tööstusriikide poolt. Põhjus: tootmise edasiseks laienemiseks vajasid tööstusriigid järjest uusi tooraine leiukohti, turgusid ja odavat tööjõudu.
    Juhtivad tööstusriigid:
  • vanad koloniaalriigid (Inglismaa, Prantsusmaa)
  • kiiresti arenevad tööstusriigid, kes samuti vajasid toorainebaase jms.
    Venemaa, kus keskmine tööstustoodangu juurdekasv oli 5,9%
    USA 4,2% (aitas kaasa Kodusõda)
    Saksamaa 4,1% (põhjuseks võit Prantsuse –Preisi sõjas)
    Itaalia 4,1% (ühendati ühtseks kuningriigiks)
    Prantsusmaa 2,1%
    Inglismaa 2,1%

    USA


    1894 oli tööstustoodangu maht maailma suurim. XX sajandi alguses tekkisid suured monopolide ühendused ehk trustid.
    Suurimad monopolid olid:
    Morgan - ühendatud terasekorporatsioon (kummitrust, viljamasinate kompanii jm.)
    Rockefeller- naftamagnaadid (Standard Oil)
    USA poliitiline süsteem tugineb kahele parteile- vabariiklased ja demokraadid .

    Ameerika poliitiline süsteem 1900a.


    Presidendiks valiti vabariiklane William Mc Kinley, kes oli positiivse mainega mees. Ta oli toetanud USA- Hispaania sõda 1898, mille tulemusena USA väed võitsid Hispaania alt Filipiinid ja Kuuba. Demokraadid taotlesid Kuubale ja Filipiinidele iseseisvuse andmist, kuid see ei olnud ameeriklaste hulhas populaarne ning kindlustas vabariiklaste võimu.
    1901 aga Mc Kinley mõrvati Buffalo näitusel ja tema asemele tuli Theodor Roosevelt , kes alustas võitlust monopolide vastu (monopolide vastu algatati 46 protsessi).
    1912 sai presidendiks W.Wilson. Tema valitsus võttis vastu trustidevastase seaduse, mis ei olnud mõeldud monopolide likvideerimiseks, kuna suurtootmine oli USA´le jätkuvalt kasulik.

    SAKSAMAA


    Saksamaa oli kujunenud Euroopa number 1 tööstusriigiks. Ta andis 16% kogu maa tööstustoodangust. eriti kiirelt areneti pärast Prantsuse-Preisi sõda (1870-71), mille tulemusena sai Saksamaa Prantsusmaalt Elsassi ja Lotringi rauamaagi leiukohad. Saksa konkurentsile ei pidanud vastu Suur- Britannia ning alla jäädi ainult USA´le. Suur osa maavarasid toodi sisse (v.a. kivisüsi), kuid koos tööstuse arenguga kasvas ka tooraine vajadus ja huvi kolooniate vastu. Ka Saksamaal toimus tootmise koondumine ja tekkisid monopolid.
    Neist tähtsamad:
    metallurgiakoondis, mis ühendas A.Krupp´i ja A.Thyssen´i tehaseid ja elektroonikakoondis AEG.
    Koos tootmise kasvuga suurenes ka tööliste arv ning XX sajandi algul oli ca.18 miljonit töölist.
    Saksamaal oli aktiivne välispoliitika. Riigipäev otsustas 1897 a. laevastikuseadusega ehitada Saksamaale 1905´ks aastaks 69 uut sõjalaeva. 1900 selgus, et Saksamaa jõuab veelgi rohkem sõjalaevu ehitada ning võeti vastu uus seadus, mille kohaselt pidi Saksamaal valmima 1917´ks aastaks 38 liinilaeva ja 52 ristlejat.

    Koloniaalpoliitika


    Esimesed kolooniad omandas Saksamaa 1882 aastal Lääne- Aafrikas Togos. Lübeck´i kaupmees Lüderitz ostis kohalikelt hotentottidelt kahesaja vana vintpüssi eest maatüki, mille kinkis Saksa keisrile. Seda sündmust peetakse Saksamaa koloniaalvallutuste alguseks. Järgnesid vallutused Kamerunis, Ida- Aafrikas ja Edela- Aafrikas. Kokku oli 4 piirkonda.

    Lähis-Ida


    Kuna Aafrikas oli raske kanda kinnitada, pööras keiser Wilhelm II pilgu Lähis- Itta . 1898 korraldas ta oma kuulsa Oriendi-reisi, n.ö.”palverännaku Issanda hauale” Eesmärgiks oli majandussidemete loomine. Peamised peatuskohad olid Jeruusalemm, Damaskus ja Konstantinoopol. Tulemuseks oli raudtee ehitamise leping. See tee pidi ühendama Berliini, Bosporust ja Bagdadi. Ehitustööd kulgesid kiiresti ning 1904 valmis esimesed 200 km raudteed . Siis aga tekkis rahvusvaheline konflikt- Suur-Britannia kartis, et Saksamaa võib laiendada raudteeliini Bagdadist Egiptusesse ja Indiasse (see kavatsus Saksamaal ka oli). Tulemuseks oli ehituse seiskumine. Töid jätkati ning 1908 oli valmis 840 km Berliinist Bagdadi.
    Vastasseis Wilhelm II valitsusele tekkis ka emamaal- tõusid maksud .

    PRANTSUSMAA


    XX sajandi alguses oli tööstuses kiire tõus. Uueks tööstusharuks kujunes mootorite tootmine. Väga olulised olid tellimused Venemaalt- sõjatehnika Vene-Jaapani sõja(1904-05) jaoks. Kiratses tekstiilitööstus- saksa ersats . Leiti, et tootmise vähenemise kõrval oli tegelemine pangandusega tulusam. Tekkis rantjee -seisus. Prantsuse majandust kahjustas ka Prantsuse-Preisi sõja kaotamine.

    Poliitiline elu


    Prantsusmaa oli klassikaline revolutsioonide maa (Suur Prantsuse Revolutsioon 1789). Poliitiline elu muutus sajandivahetusel väga aktiivseks. Kõige kõmulisemaks sündmuseks Prantsusmaa poliitilises elus sai nn. Dreyfus ´i afäär- juudipäritolu staabiohvitseri süüdistati sõjasaladuste müümises, kuid tõestada ei suudetud midagi. Siiski mõisteti ohvitser vangi. Rahvas nõudis uue protsessi korraldamist, mida ka tehti. Mitme protsessi tulemusena mõisteti Dreyfus õigeks.

    Kirik, kool ja ühiskond


    Päevakorda kerkis katoliku kiriku roll Prantsusmaal. XX sajandi algul oli ca. 1500 vaimulikku ordut, mis tegelesid aktiivselt majanduses, poliitikas ja kultuuris. Teravaid vaidlusi tekitas kiriku roll noorsoo kasvatamisel. Kuna tekkis ilmaliku ja vaimuliku hariduse võrdlusmoment, siis leidsid radikaalid, et kirikukoolid tuleks sulgeda.
    1902 sai peaministriks radikaal Emile Combes, endine kloostrikooli kasvandik . Ta suutis läbi viia reformid, millega suleti üle 3000 kirikukooli ja keelati vaimulikel organisatsioonidel koolides õpetada. Järgnevatel aastatel lahutati kool kirikust ja kirik riigist.
    1906 viidi läbi sotsiaalsed raformid, millega kehtestati pensionid .

    SUURBRITANNIA


    XX sajandi algul kasvas Inglismaal tööstuse arengutempo aga vähenes pidevalt tema osa maailma kogutoodangus. Kolooniatest saadud tulu kulutati väga suurel määral aristokraatliku eluviisi finantseerimiseks.
    Viljaksvatust polnud mõtet arendada, sest USAśt toodi sisse odavat vilja. Külad tühjenesid, linnad kasvasid.
    Suurbritannia viimane suurem hiilgeaeg oli 1837 -1901 (kuninganna Victoria)
    Victoriale järgnesid Edward VII ja George V, kes jätkasid aristokraatlikke traditsioone.

    Poliitiline süsteem


    Tugines kahele parteile:
  • konservatiividele, kes ajasid aktiivset koloniaalpoliitikat
  • liberaalidele, kes viisid läbi sotsiaalseid reforme
    Mõlemad parteid pidasid vajalikuks kindlustada Suurbritanniat saksamaa ees.
    1906 asutati tööerakond- leiboristid, kes olid AÜ´d ja väiksemad töölisparteid.
    Sajandivahetuse silmapaistvaim sündmus oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Buurid olid Hollandi XVII sajandi väljarändajate valged järeltulijad Lõuna-Aafrikas. XIX sajandi keskel olid buurid rajanud Lõuna-Aafrikasse kaks vabariiki: Transvaal ja Oranje. Buuride õnnetuseks leiti XIX sajandi lõpul Oranjest teemante ja Transvaalist kulda. See meelitas ligi õnneotsijaid, kes rajasid Johannesburgi linna. Tekkis konflikt buuride ja sisserändajate vahel. 1899 koondas Inglismaa oma kodanike kaitseks buuride piiridele sõjaväed.

    VENEMAA JA EESTI


    Majandus


    1893-1899 arenes Venemaa majandus väga kiiresti.
    Iseärasused:
  • määrav osa tööstuses oli väliskapitalil
  • suurtööstusettevõtetes oli tohutu tööliste konsentratsioon . Enam, kui viiekümnel protsendil ettevõtetes töötas üle tuhande töölise.
    Sellest kujunes välja Venemaa sisepoliitiline omapära.
    Tähtsamad tööstuspiirkonnad olid:
    • Moskva ja selle ümbrus- tekstiilitööstus
    • Peterburg ja Baltikum - moodsad tööstusharud, sealhulgas masina-, elektroonika- ja keemiatööstus. Siin valitses Saksamaa ja Prantsusmaa kapital .

    Raudtee ehitati väliskapitali abiga ning tähtsaim liin oli Suur-Siberi Magistral

    Venemaa välispoliitiline olustik


    1897 viis Nikolai II, tuginedes Prantsusmaa laenukapitalile, läbi reformi, millega viis vene rubla kulla alusele. 1900 kehtestati viinamonopol
    Väliskaubanduses mängis väga tähtsat rolli vilja eksport. Selles osas konkureeris Venemaa USA-ga. Kuigi Venemaal arenes tööstus kiiresti, jäi ta siiski vaeseks agraarmaaks- põllumajandusriigiks.

    Tsarismi rahvuspoliitika


    Tsarism oli absoluutse monarhia Venemaa vorm. Vene tsaaride ideaaliks, eriti pärast Aleksander II tapmist, sai “ühtne ja jagamatu Venemaa.” Abinõudeks selle saavutamiseks oli kohustuslik vene keel ja inimeste suunamine vene õigeusku. Seda nimetati venestuspoliitikaks. Viimase hulka kuulus ka vihavaenu õhutamine erinevate rahvuste vahel ja rahvuslik rõhumine. Rahvuslik struktuur oli äärmiselt kirju. 1897 a. rahvaloenduse andmetel oli Venemaa rahvaarv 129 miljonit inimest, nendest umbes 43% oli venelasi , 17% ukrainlasi, 7% valgevenelasi, 7% poolakaid, 4% juute ning eestlasi oli ca.0,7%. Enim kiusatavad rahvad olid juudid ja poolakad.

    Eesti majandus XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul.


    XIX sajandi esimesel poolel oli Eestis umbes 1000 mõisat ja 60 000 talumajapidamist.
    1820-1830 aastail langesid Lääne-Euroopas viljahinnad. Põhjuseks oli vilja sissevedu USA´st. Viljahindade langus puudutas ka Eesti talusid ja mõisaid. Hakati otsima uusi põllumajandusharusid nagu näiteks piimakarjakasvatus ja punavilla lammaste kasvatus.
    1830-1840 aastail hakkas hoogsalt kasvama kartulikasvatus ja arenes uus maaviljelussüsteem- vilja vaheldussüsteem. Kartulikasvatusega seoses vähenes ka näljahäda.

    Majanduse areng 1870-1914


    XIX sajandi ja XX sajandi vahetusel arenes Eesti majandus kiiresti, kujunesid majanduslikud eeldused Eesti iseseisvumiseks.

    Transport


    Tavatranspordiks olid ikka postitõllad ja hobuvankrid.

    Merelaevandus


    Kasutati valdavalt purjekaid. Oli purjelaevanduse tõusueag. Laevaehitus koondus Häädemeestele ja Lahemaale.
    1864 avati Heinastes merekool. Väljarändamisaeg Ameerikasse tingis vastavate laevade ehitamist. Eesti esimene purjekas, mis Ameerikas ära käis oli “Matador.”

    Raudtee


    Suured muudatused Eesti majandusse tõi raudteeliinide väljaehitamine, mis kindlusras regulaarse ühenduse Venemaa turuga. 1870 valmis Balti raudtee Paldiskist Peterburgi ning liinid Tapa -Tartu-Valga-Riia ja Tapa-Võru – Pihkva . XX sajandi algul valmis tee ka liinil Tallinn-Haapsalu. Sajandivahetusel ehitati erakapitaliga liinid: Pärnu-Valga, Mõisaküla-Viljandi-Tallinn ja Türi-Paide-Tammsalu.

    Põllumajandus


    XIX sajandi teisel poolel hakkas talude päriseksostmine. Erinevates piirkondades oli ostmise tempo erinev. Mandri-Eestis oli kaheksakümnendateks aastateks välja ostetud ca.80% taludest. Saaremaal jõuti selleni alles 1916 aastal. Esimese maailmasõja alguseks oli 4 viiendikku talusid välja ostetud-enamik küll võlgu. Eesti jäi agraarmaaks. 2/3 elanikest tegeles põllumajandusega. Domineeris mõisamajandus. Umbes 50% põllumajandusmaast oli mõisate käes. 52´e tuhande ostutalu kõrval, mis võlgu olid, oli ka 23 000 renditalu. Algasid pankrotid (viljahindade langus). Püüti põllumajandust intensiivistada (väetis, sordiaretus ).

    Eesti küla sotsiaalne struktuur


    Väga õhuke oli suurtalunike kiht, ülekaalus olid vakapõllimehed. Suurenes maatameeste ja kehvikute arv, kes oma tööjõudu müüsid nii mõisas, kui talus . Üle 60% talurahvast olid moonakad, sulased, teenijad ja kehvikud.

    Tööstus


    XIX sajandi lõpul arenes ka Eestis tööstus jõudsalt. Alguse sai see tekstiilitööstusest. 1857 avati Kreenholmi Puuvillamanufaktuur, mis oli Venemaa üks suurimaid ning milles oli tasemel inglise sisseseade. Tooraine toodi Egiptusest ja Kesk-Aasiast ning Ameerikast. Valmis lõng saadeti Moskva lähistele tekstiilitööstusesse, kus töödeldi ümber sitsiks. Laiendati ka varasemaid tekstiilivabrikuid Sindis ja Kärdlas. Tallinnas alustas tegevust Balti Puuvillamanufaktuur. Kreenholmis töötas 5000 töölist ning sealsed streigid olid esimesed ning võimsaimad tervel Venemaal.

    Masina- ja metallitööstus


    Sajandivahetusel võttis Tallinn Narvalt üle esimese tööstuslinna koha. Suuremad ettevõtted olid:
    • elektrimasinate tehas “Volta”
    • vagunitehas “Dvigatel”
    • metallitehas “Franz Krull
    • “Wiegandi masinatehas”

    1912-1913 lasti Tallinnas käiku kolm suurt sõjalaevatehast:
  • Vene-Balti
  • Bekker´i
  • Noblessner´i
    Eesti-ala tööstusettevõtte kapitalist pool kuulus vene ettevõtetele, veerand Saksamaale ja Prantsusmaale ning veerand balti-sakslastele.
    I
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ajaloo kiirkursus #1 Ajaloo kiirkursus #2 Ajaloo kiirkursus #3 Ajaloo kiirkursus #4 Ajaloo kiirkursus #5 Ajaloo kiirkursus #6 Ajaloo kiirkursus #7 Ajaloo kiirkursus #8 Ajaloo kiirkursus #9 Ajaloo kiirkursus #10 Ajaloo kiirkursus #11 Ajaloo kiirkursus #12 Ajaloo kiirkursus #13 Ajaloo kiirkursus #14 Ajaloo kiirkursus #15 Ajaloo kiirkursus #16 Ajaloo kiirkursus #17 Ajaloo kiirkursus #18 Ajaloo kiirkursus #19 Ajaloo kiirkursus #20 Ajaloo kiirkursus #21 Ajaloo kiirkursus #22 Ajaloo kiirkursus #23 Ajaloo kiirkursus #24 Ajaloo kiirkursus #25 Ajaloo kiirkursus #26 Ajaloo kiirkursus #27 Ajaloo kiirkursus #28 Ajaloo kiirkursus #29 Ajaloo kiirkursus #30 Ajaloo kiirkursus #31 Ajaloo kiirkursus #32 Ajaloo kiirkursus #33 Ajaloo kiirkursus #34 Ajaloo kiirkursus #35 Ajaloo kiirkursus #36 Ajaloo kiirkursus #37 Ajaloo kiirkursus #38 Ajaloo kiirkursus #39 Ajaloo kiirkursus #40 Ajaloo kiirkursus #41 Ajaloo kiirkursus #42 Ajaloo kiirkursus #43 Ajaloo kiirkursus #44 Ajaloo kiirkursus #45 Ajaloo kiirkursus #46 Ajaloo kiirkursus #47
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 47 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 293 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor selverman Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (8)

    dannumummu profiilipilt
    Daisy Mällo: väga suurt abi oli sellest aitäh
    16:25 11-05-2013
    Viikoja profiilipilt
    Ragnar Viikoja: hea materjal, oli kasu
    19:36 07-04-2010
    Mummi profiilipilt
    Mummi: nojaa, suht koht hea.
    18:05 26-05-2009


    Sarnased materjalid

    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    25
    docx
    Ajalugu I kursus
    89
    doc
    Ajalugu
    48
    doc
    Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
    56
    doc
    Eesti ajalugu
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    37
    doc
    Ajaloo uurimustöö



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun