Ajaloo küsimused Eesti ajaloo teemal (0)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Eesti Rootsi ajal

Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. Liivi sõja järel kuulus Eesti kolmele kuningale: a) Põhja-Eesti Rootsile b) Lõuna-Eesti Poolale c) Saaremaa Taanile 17.sajandil algas kolme kuninga vahel sõjategevus, et saada Eesti- ja Liivimaa endale. Aasta Vaherahu/rahu Peamised Sisu osapooled 1582 Rahu Jam Poola ja Kümneaastane vaherahu. Venemaa kaotas

Ajalugu

5

doc

Kordamine: Eesti Rootsi ajal

Kordamine: Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. 1583 ­ Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootsi sai Lääne ja Põhja ­ Eesti 1629 ­ Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla + Põhja ­ Läti koos Riiaga 1645 ­ Brömsebro rahuga sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu, leping sõlmiti Taani ja Rootsi vahel. 1660 ­ Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel. Rootsi sai endale Ruhnu saare. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Halduskorraldust tunda ka kaardi järgi. ( õp. Lk. 98 ) Rootsi võimu kehtimahakkamisel jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1) Eestimaa 2) Liivimaa Mõlema kubermangu eesotsas oli kindral kuberner

Ajalugu

9

doc

Varauusaeg

Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa

Ajalugu

4

doc

VARAUUSAEG

ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 3. Kandke kaardile Eestimaa Kubermangu piir, tähistage kubermangu keskus nimega, märkige maakonnad ja nimed. Kaart lk 98 4. Kandke kaardile Liiivimaa kubermangu piir, tähistage keskus nimega ja maakonnad ja nimed. Kaart lk 98 Talu ja mõis 1. Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladele: a) mõisamajanduses ­ mõisate riigistamine, mõisad anti siis rendile endistele valdajatele; eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele ­ neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. b) talupoegade elukorralduses ­ talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi kätte läinud mõisate talupojad vabanesid pärisorjusest; talurahva mõisakoormised

Ajalugu

7

doc

Varauusaeg Eestis

Balthasar Russow- kirjutas Liivimaa provintsi kroonika, kust saab lugeda Liivi sõja kohta Jätkusõjad Sigismund III- Poola (1587) ja Rootsi (1592) troonil, riikide omavahelised pinged. Karl IX haaras Rootsis võimu ja 1604 asus troonile. 1600. kuulutas Poole Eestimaa oma valduseks, paljud nägid temas Liivimaa ühtsuse taastajat. 1617. Stolbovo rahu Vene ja Rootsi vahel, Rootsile Ingerimaa. 1625. rootslastele Tartu 1629. Altmargi rahu- kogu Eesti mandriala ja Põhja-Läti ning Riia Rootsile. 1645. Brömsebro rahu Taanilt Saaremaa Rootsile. 1656. venelased vallutavad Tartu, teisi linnu ei jõua, rootslased poolakate vastu sõtta. 1660. Rootsi ja Poola Oliwa vaherahu, Rootsi õigus Liivimaale. 1661. Kärdes Vene ja Rootsi, Vene väed lahkusid. Rootsi võimu tipul. Põhjasõda 1700- 1721 Mis oli Rootsi (Karl XII) vastane liit? Poola (August II Tugev); Taani (Frederik IV); Venemaa (Peeter I). Eesmärk tagasi vallutada alad Rootsilt.

Ajalugu

7

odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

J.R. Patkul-ümberkorraldustel Liivimaal tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks; haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik; osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Karl XI-1660. aastal sai Rootsi troonile nelja-aastane Karl XI; oli Rootsi kuningas 1660­1697; alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist- reduktsiooni, pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest. Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G.Forselius-õpetas välja koolmeistreid; 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks ja ainsaks õpetajaks selles koolis oligi Forselius; Forselius koostas eestikeelse aabitsa ja

Eesti ajalugu

8

odt

AJALOO KT: KORDAMINE ROOTSI AEG

c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) Korraldasid maapäevi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud, nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 5) Posti teenistus 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid · 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 · 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike · 1630ndal hakati maid uuesti kasutusele võtma · 17.saj hakkas Eestimaale tulema teisi rahvaid, suurem osa inimesi elas Saaremaal · 1695 oli rahvaarv üle 350 000 · Rootsiajal tabasid Eestit näljahädad; Suur nälg oli Eestis 1695-1697 , mil suri palju inimesi

Ajalugu

9

doc

Rootsi aeg + Põhjasõda

~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000 Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see Tingis ka nälg 17.saj. soomlased (Soome ala- probleemid (sadas sõda 1710-ks aastaks. alguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti tühjaks jäänud, rohkem sõja põgenikud), lätlased vilja Rootsi, kus oli kannatas Kesk-Eesti, sest (piisavalt vaba viljakat samuti nälg. Siinsed

Ajalugu

Kommentaarid (0)