Ajaloo eksami punktid (0)

3 KEHV
Punktid
 
Säutsu twitteris
G1 klassi üleminekueksam ajaloost
Suulise eksami teemad

PILET 1
1.Üldajaloo periodiseering ja allikad
Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia . Etnoloogia .
ajalugu – teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi
Muinasaeg ehk esiaeg - ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad.
Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised.
arheoloogiateadusharu , mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi
etnoloogia – teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval

2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist.

Kalifaat ja araablaste vallutused :

Koraan : On moslemite silmis allahi sõna, mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks tehtud.

Islami viis tugisammast : 1)Usutunnistus 2) Palvust 3) Almus 4) Paavst 5) Palverännak mekasse.

PILET 2
1.Inimese kujunemine kiviajal
Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso - ja neoliitikum . Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis , homo erectus , neandertaallane , homo sapiens . Neoliitiline revolutsioon .
Arengujärgud:
Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg : algas 2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus hankiv või anastav ( korilus , küttimine). 200 000 aastat tagasi homo sapiensi kujunemine, liiguti Aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd.
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg: algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asulakoht Eestis: Pulli (9000 eKr)
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg: alguseks loetakse keraamika /savinõude kasutuselevõttu. Käsitööoskuste hüppeline areng – keraamika, kivi lihvimine / puurimine , riide kudumine . Toimus neoliitiline revolutsioon – üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele.
Antropogeneesi põhijärgud:
Homo habilis – ilmus 2,5 milj. aastat tagasi (vanem kiviaeg), tegeldi koriluse ja küttimisega. Kasutati viskeoda küttimisel.
Homo erectus – ilmus 2 milj. aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav.
Neandertaallane – (konspektis pole midagi olulist kirjas)
Homo sapiens – ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst .
Neoliitiline revolutsioon – üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Tekkekoldeks peetakse viljaka poolkuu piirkonda (Eufrati- Tigrise ja Niiluse orgudes ning nende jõgede vahel).

2. Idamaade ristisõjad
Ristisõja mõiste. Ristisõdade põhjused. 1. Ja 4. ristisõda. Ristisõdade tagajärjed.
Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks.
Ristisõdade ajajärgul (1096– 1291 ) oli selle algne deklareeritud eesmärk Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid .
Esimene ristisõda: toimus aastatel 1096–1099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid , moslemid ning seldžukid. Ristisõja kuulutas välja 1095. Prantsusmaal paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. Peagi sai sellest Prantusmaa rüütlite ettevõtmisest üleeuroopaline üritus, kus osalesid nii rüütlid kui talupojad mitmetest rahvustest. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati.
Neljas ristisõda: toimus aastatel 1202-1204.

PILET 3
1.Metallide kasutuselevõtt ja tsivilisatsiooni sünd
Viljelusmajanduse ja metallide kasutuselevõtu mõju ühiskonna arengule. Tsivilisatsiooni mõiste. Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine . Viljaka poolkuu ala.
Mõju ühiskonna arengule:
Pronks hakkas kivi tööriistamaterjalina kõrvale tõrjuma.
Leiutati ader.
Käsitöö eraldus põlluharimisest.
Mehe kui põlluharija osatähtsuse kasv ühiskonnas.
Metallide kasutuselevõtt ja üleminek viljelusmajandusele suurendasid erinevusi inimese arengutasemes: kiiremini hakkasid arenema põlluharimiseks soodsad ja metallirohked alad, kus kujunesid välja varased /primaarsed tsivilisatsioonid .
tsivilisatsioon – sisemiselt hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond
Tsivilisatsiooni tunnused:
Tekkisid pärast viljelusmajandusele üle minemist ja metalli kasutamist.
Välja kujunenud ühiskondlik tööjaotus.
Ühiskond jagunes erinevateks varanduslikeks klassideks, oli kujunenud riiklus .
Tunti kirja, sellega kaasnes kõrgkultuur.
Viljakas poolkuu: sinna kuulusid nt Egiptuse ja Mesopotaamia ( sumerid ) alad. Sumerite ala on mõnevõrra vanem kui Egiptus , kuid Egiptusest on säilinud palju ehitusmälestisi, erinevalt sumerite omast, mis on paraku hävinud.
2.Katoliku kiriku organisatsioon /korraldus.
Rooma paavst, kardinalid , peapiiskopid, piiskopid, preestrid .
I Rooma paavst- katoliku kiriku pea, kes valitseb kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kiriku- ehk paavstiriigi valitseja ja on Vatikani linnriigi pea. 1. paavst Püha Peetrus.
II Kardinalid- katoliku kiriku kõrged ametnikud, kellest on kõrgem vaid paavst, nimetatakse ametisse paavsti poolt kogu eluks.
III Peapiiskop , piiskop- kirikuelujuht ning korraldaja piiskopkonnas. Peapiiskopkond ühendab mitut piiskopkonda.
Ülesanded: pühitseda ametisse preestrid; kontrollida piiskopkonna vaimulikku tegevust korraldades selleks visitatsioone ehk külaskäike kirikutesse ja kloostritesse; kloostrite, kirikute jms sisseõnnistamine.
IV Preester - usuelu korraldaja koguduses, jumala ning inimese vaimulik vahemees, koguduse hingekarjane.
Ülesanded: jagada sakramente, korraldada jumalateenistusi.

PILET 4
1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus
Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsioonide eripära sh riigi/riikide stabiilsus, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks .
Mõlemad sõltusid Niilusest, Eufradist ja Tigrisest ning nende äärde rajatud niisutus- ja kuivenduskanalitest. Egiptuse oli väga stabiilne riik. Mesopotaamia sõltus aga suuresti ka teda ümbritsevatest aladest kuna looduslikke tooraineid oli vähe. Mesopotaamia oli väga avatud tsivilisatsioon (head suhted naaberaladega). Egiptusele oli omane valitseja jumalustamine. Mesopotaamia alades olevates riikides ( Akadi , Babüloonia, Assüüria) oli kuningate võim sageli piiramatu. Linnaelu oli Egiptuses nõrgalt arenenud, Mesopotaamias aga vastupidi, Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes linnatsivilisatsioonina. Mesopotaamia eripäraks oli savitahvlite kasutuselevõtu tõttu kiilkirja teke.
2. Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul
Maadeavastuste põhjused ja eeldused. Tähtsamad avastusretked : B. Diaz, V. da Gama , C. Kolumbus, A. Vespuci, F. de Magalhaes . Maadeavastuste mõju Euroopale .

Põhjused ja eeldused: Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt ekituste jada. Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse , kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. Tuntud kaubateed Eiptuse ja Punase mere kaudu olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja leida uusi ühendusteid. Lähtuti Ptolemaiose arvutustest, et maakera ümbermõõt on 28000 km.

Bartolomeu Diaz-Portuali meresõitja, kes purejtas aastatel 1487 -1488 esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati nüüd Hea Lootuse neemeks. Portugaallaste edestamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama ideed üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites, selle pakkus välja juudi päritolu Christoph Kolumbus. 3. augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga( Santa Maria, Pinta ja Nina) Andaluusiast pikale mereteele. Lühike peatus tehti Kanaari saartel ja sealt edasi kulges teekond tundmatusse. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalguses esimest korda maad. 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, ehkki toonased meresõitjad uskusid, et nad olid jõudnud Indiasse. Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis 20. Mail 1498 araablasest lootsi abiga Calicuti sadamasse India edelarannikul. Hispaanlased said aru, et nemad poel siiski veel Indiasse jõudnud ning arvamuse, et avastatud on hoopis uus manner , ütles välja Itaalia georaaf Amerigo Vespucci. Tema järgi sai nimeks uus maner Ameerika. Edasi asuti otsima võimalust jõuda Indiasse ümber Ameerika. Aastatel 1519-1522 sai teoks esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes, Hispaania teenistuses olnud Portugaallane. Kodumaale Magalhaes tagasi ei jõudnud, sest Filipiinidel puhkenud tülis tapsid ta pärismaalased.

Maadeavastuste mõju Euroopale: Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi. Maadeavastsute mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat , mais ja tubakas , koduloomadets kalkun . Negatiivne mõju: toodi kaasa uusi haigusi, kurikuulsaimaks sai süüfilis.

PILET 5
1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus
Religioon : panteon , surmajärgsus, templid. Kultuurisaavutused: kiri, haridus , teadus, kirjandus, leiutised .
Panteon-ühe usundi jumalad.
Egiptlaste Panteon: Eiptlaste austaud jumalate hulk oli tohutu(üks tekst loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis olla suuuremgi). Kindlat ja üldkehtivat süsteemi polnud. Jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud üksikasjad, vaid see, et jumalaid austatakse ja nende eest rituaalset hoolt kantakse. Tähtsamad jumalad keda seostati kuningavõimuga:
  • Päikesejumal Ra oli maailma looja, esimene valitseja. Keskmise riii ajal hakati teda samastama Teeba jumala Amoniga . Nende ühtesulamisel kujunenud Amon -Ra muutus Uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks.
  • Pistrikukujuline taevajumal Horos . Tuntuima müüdi järgi oli Horos jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg.
  • Osiris oli viljakuse jumal ja surnute valitseja. Õpetas inimestele põlluharimist, kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust.
  • Isis oli Osirise õde ja abikaasa, keda egiptlased kujutasid noore naisena , peas kaarjate lehmasarvede vahel päikeseketas.
  • Seth -kõrvetav ja viljatu läänetuul, kes oli Isise ja Osirise vend. Tappis Osirise.

Mesopotaamia Panteon: Enamik jumalaid on Sumeri päritolu. Semiidi rahvad võtsid need üle, sulatasid ühte ja panid oma nimed.
  • Anu oli taevajumal ja jumalate isa, tark ja lugupeetud.
  • Enlil oli Anu poeg, jumalate kuningas ja inimliku kuningavõimu kaitsja. Käsutas tuult , tormi ja vihma; edendas viljakust.
  • Ea oli maa-aluste vete ja süavuste valitseja, Enlili vend või poeg. Tõi inimestele kultuuri, õpetas niisutuspõllundust, linnaehitust. Valdas maagiat ja ennustuskunsti.
  • Jumalanna Ištar oli taeva kuninganna, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja, samas sõjakas.
  • Marduk oli Babüloni jumal. Tõusis panteoni etteotsa , kui Hammurapi pani aluse Babüloonia suurriigile.

Erinevused: Erinevalt Eiptusest olid Mesopotaamia jumalad antromorfsed(inimesekujulised). Mesopotaamia rahvad pöörasid tähelepanu ka elule enne surma.

Surmajärgsus:
Egiptus : Oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohatse matuserituaalidega, mille hulka kuulus keha säilitamine. Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus veel muumia toimetamine paadiga üle jõe. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis.
Mesopotaamia: Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Sellegipoolest on teada, et surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas , kuhu pääses läbi värvate või paadiga üle allmaailmajõe.

Erinevus: Egiptlastel oli detailne ettekujutulus surmajärgsusest ja sellel polnd midagi viga, erinevalt mesopotaamlastest, kes kartsid seda.

Templid:
Egiptus: Templid olid maapeale rajatud kojad , kus inimesed saaksid Jumalate eest hoolt kanda.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ajaloo eksami punktid #1 Ajaloo eksami punktid #2 Ajaloo eksami punktid #3 Ajaloo eksami punktid #4 Ajaloo eksami punktid #5 Ajaloo eksami punktid #6 Ajaloo eksami punktid #7 Ajaloo eksami punktid #8 Ajaloo eksami punktid #9 Ajaloo eksami punktid #10 Ajaloo eksami punktid #11 Ajaloo eksami punktid #12 Ajaloo eksami punktid #13 Ajaloo eksami punktid #14 Ajaloo eksami punktid #15 Ajaloo eksami punktid #16 Ajaloo eksami punktid #17 Ajaloo eksami punktid #18 Ajaloo eksami punktid #19 Ajaloo eksami punktid #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor skaabo Õppematerjali autor

Lisainfo

Ajaloo suuline eksam koos küsimuste ja vastustega. Koostatud 10. klassile.
arheoloogia , etnoloogia , Muinasaeg , esiaeg , Mesoliitikum , Ristisõjad , Peapiiskop , Kardinalid

Mõisted

Sisukord

  • PILET 1
  • Üldajaloo periodiseering ja allikad
  • Muinasaeg ehk esiaeg
  • Ajalooallikate liigid
  • Kalifaat ja araablaste vallutused
  • Koraan
  • Islami viis tugisammast
  • PILET 2
  • Inimese kujunemine kiviajal
  • Arengujärgud
  • Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg
  • Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg
  • Neoliitikum ehk noorem kiviaeg
  • Antropogeneesi põhijärgud
  • Homo habilis
  • Homo erectus
  • Neandertaallane
  • Homo sapiens
  • Neoliitiline revolutsioon
  • Idamaade ristisõjad
  • Ristisõjad
  • Esimene ristisõda
  • PILET 3
  • Metallide kasutuselevõtt ja tsivilisatsiooni sünd
  • I Rooma paavst
  • II Kardinalid
  • III Peapiiskop, piiskop
  • Ülesanded
  • IV Preester
  • Ülesanded
  • PILET 4
  • Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus
  • Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul
  • Põhjused ja eeldused
  • Bartolomeu Diaz
  • PILET 5
  • Panteon
  • Egiptlaste Panteon
  • Osiris
  • Mesopotaamia Panteon
  • Enlil
  • Marduk
  • Surmajärgsus
  • Egiptus
  • Mesopotaamia
  • Templid
  • Hardidus
  • Teadus
  • Kirjandus
  • Leiutised
  • Eesti ajaloo periodiseering ja allikad
  • Ajalooline aeg e Kirjutatud ajalugu
  • PILET 6
  • Hetiidid ja Pärsia impeerium
  • Hetiidi riiik
  • Tehnoloogia uuendused
  • Pärsia suurriigi kujunemine, stabiilsus ja häving
  • Pärsia religioon
  • Feodaalkorra kujunemine
  • Läänipüramiid
  • PILET 7
  • Foiniikia
  • Keskmine kiviaeg
  • Arheoloogiline kultuur
  • Mesoliitikus 9000-5000 ekr – kunda kultuur
  • Eluviis, elukoht
  • PILET 8
  • Iisrael
  • Vana Testament
  • Noorem kiviaeg
  • Neoliitikum, kammkeraamika al 4000 ekr
  • PILET 9
  • Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon
  • PILET 10
  • Sparta polis
  • Polis
  • Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine
  • Spartiaadid
  • Perioigid
  • Heloodid
  • Spartalik kasvatus
  • Peloponnesose liit
  • Peloponnesose sõda (431-404 eKr)
  • Ristiusk ja kirik
  • Ristiusu kujunemine
  • Ristiusk levis Euroopas
  • Suur kirikulõhe
  • PILET 11
  • Ateena polis
  • Polis ehk linnriik
  • Protestantliku kiriku kujunemine 16. sajandil
  • Martin Lutheri õpetus
  • Vastureformatsioon
  • PILET 12
  • Kreeka panteon
  • Tähtsamad jumalad/jumalannad
  • Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg
  • Elatusalad sh põlluharimise areng
  • PILET 13
  • “Oleme vanakreeka kultuuri pärijad“
  • Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud
  • Olümpiamänge
  • Kreeka tähestik alfabeet
  • Teatrietendus
  • Filosoofiaks
  • Ajalookirjutuse algus
  • Matemaatika
  • Meditsiin
  • Vanem rauaaeg
  • Eelrooma rauaaeg
  • Rooma rauaaeg
  • PILET 14
  • Makedoonia tõus ja hellenism
  • Philippos II
  • Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed
  • Kultuur
  • Museionis
  • Muinaseestlaste usund
  • Vägi
  • Animism
  • Ohverdamine
  • Ristiusulevik Eestis
  • PILET 15
  • Rooma linna teke
  • Patriitsid
  • PLEBEID
  • Viikingiaeg 800-1050
  • Retkede põhjused
  • Normannid Lääne-Euroopas
  • Vana-vene riigi rajamine
  • Viikingid maadeavastajate ja asustajatena
  • PILET 16
  • Rooma vabariik
  • Liivimaa ristisõda
  • PILET 17
  • Rooma keisririik
  • Octavianus
  • Traianus
  • Constantinius
  • Theodosius Suur
  • Eestlaste muistne vabadusvõitlus
  • PILET 18
  • Rooma kultuuri tähtsus
  • Eestlate muistne vabadusvõitlus
  • PILET 19
  • Vanaajast keskaega
  • Eestlased hilisrauaajal
  • PILET 20
  • Pronksiaeg

Teemad

  • G1 klassi üleminekueksam ajaloost
  • Suulise eksami teemad
  • Üldajaloo periodiseering ja allikad
  • Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia
  • ajalugu
  • Muinasaeg ehk esiaeg
  • Ajalooallikate liigid
  • arheoloogia
  • etnoloogia
  • Muhamed ja tema kuulutus
  • Kalifaat ja araablaste vallutused
  • Koraan
  • Islami viis tugisammast
  • Inimese kujunemine kiviajal
  • Kiviaja arengujärgud: paleo-, meso- ja neoliitikum. Antropogeneesi põhijärgud: homo
  • habilis, homo erectus, neandertaallane, homo sapiens. Neoliitiline revolutsioon
  • Arengujärgud
  • Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg
  • Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg
  • Neoliitikum ehk noorem kiviaeg
  • Antropogeneesi põhijärgud
  • Idamaade ristisõjad
  • Ristisõja mõiste. Ristisõdade põhjused. 1. Ja 4. ristisõda. Ristisõdade tagajärjed
  • eesmärk
  • Neljas ristisõda
  • Metallide kasutuselevõtt ja tsivilisatsiooni sünd
  • Viljelusmajanduse ja metallide kasutuselevõtu mõju ühiskonna arengule. Tsivilisatsiooni
  • mõiste. Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine. Viljaka poolkuu ala
  • Katoliku kiriku organisatsioon/korraldus
  • Rooma paavst, kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, preestrid
  • Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus
  • Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsioonide eripära sh
  • riigi/riikide stabiilsus, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks
  • Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul
  • Maadeavastuste põhjused ja eeldused. Tähtsamad avastusretked: B. Diaz, V. da Gama, C
  • Kolumbus, A. Vespuci, F. de Magalhaes. Maadeavastuste mõju Euroopale
  • alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse
  • Bartolomeu Diaz
  • Vasco da
  • Amerigo Vespucci
  • 1522
  • Fernao de Magalhaes
  • Maadeavastuste mõju Euroopale
  • Religioon: panteon, surmajärgsus, templid. Kultuurisaavutused: kiri, haridus, teadus
  • kirjandus, leiutised
  • Tähtsamad jumalad keda seostati kuningavõimuga
  • Horos
  • Ištar
  • Erinevused
  • elust pärast surma
  • Erinevus
  • tsikuraadid
  • Erinevused
  • hieroglüüfid
  • kiilkiri
  • Eesti ajaloo periodiseering ja allikad
  • Jääaja lõpp ja Eesti maastiku kujunemine. Muinassaeg, selle allikad ja perioodid
  • Ajalooline aeg, selle allikad ja perioodid
  • muinasjaks
  • kivi-, pronski- ja rauaaeg
  • Keskmine kiviaeg e mesoliitikum
  • Noorema kiviaja e neoliitikumi
  • vanemat
  • nooremaks
  • rooma rauaaega
  • hilisrauaaeg
  • keskaja
  • uusaega
  • varauusaeg
  • lähiajalooks
  • Hetiidid ja Pärsia impeerium
  • Indoeuroopa rahvad. Hetiidi riik ja tehnoloogilised uuendused. Pärsia suurriigi
  • kujunemine, stabiilsus ja häving. Pärsia religioon
  • pärslased Iraanis
  • sõjaline aristokraatia
  • kaarikuväe
  • rauda
  • Kyros II
  • 330
  • Aleksander Suu
  • Zarathustra
  • mazdaismiks
  • Tark Isand
  • Feodaalkorra kujunemine
  • Kujunemise põhjused ja algus. Lään: benefiits, feood. Läänipüramiid ja vasalliteedisuhted
  • vasalli
  • benefiitsideks
  • feoodideks
  • Foiniikia
  • Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid. Kartaago ja Puunia
  • sõjad. Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele
  • Keskmine kiviaeg
  • Arheoloogiline kultuur. Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad
  • Eluviis, elukoht
  • Iisrael
  • Ülevaade iisraeli rahva ajaloost sh Mooses, Taavet, Saalomon, Babüloni vangipõlv
  • Monoteismi kujunemine ja Vana Testament
  • Noorem kiviaeg
  • Kamm- ja nöörkeraaamika kultuurid: Töö- ja tarberiistad, elatusalad, neoliitiline
  • revolutsioon, asustus, matmiskombed
  • Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon
  • Sparta polis
  • Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus
  • Peloponnesose liit ja sõda
  • Polis
  • Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine
  • Spartiaadid
  • Perioigid
  • Heloodid
  • Peloponnesose sõda (431-404 eKr)
  • Ristiusk ja kirik
  • Ristiusu kujunemine. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Suur kirikulõhe
  • Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku teke
  • Ristiusu kujunemine
  • Suur kirikulõhe
  • Ateena polis
  • Polise mõiste. Ateena ühiskonna korraldus ja valitsemine. Perikles. Ateena linn. Kodanike
  • kasvatus ja haridus
  • Perikles
  • Ateena linn
  • Kodanike kasvatus ja haridus
  • Protestantliku kiriku kujunemine 16. sajandil
  • M. Lutheri õpetus. Augsburgi usurahu. Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon
  • Pärtliöö
  • Augsburgi usurahu
  • Inglismaa reformatsioon
  • Pärtliöö
  • Kreeka panteon
  • Tähtsamad jumalad/jumalannad. Templid. Preestrid ja rituaalid. Oraaklid. Surmajärgsus
  • Poseidon
  • Hades
  • Demeter
  • Hephaistos
  • Athena
  • Apollon
  • Artemis
  • Aphrodite
  • Preestrid ja rituaalid
  • Oraaklid
  • Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg
  • Elatusalad sh põlluharimise areng. Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Suhted
  • viikingitega ja Vana-Vene riigiga
  • Rahutud ajad: linnused, aardeleiud
  • Suhted
  • viikingitega ja Vana-Vene riigiga
  • Oleme vanakreeka kultuuri pärijad“
  • Olümpiamängud. Alfabeet. Teater. Filosoofia ja ajalookirjutuse algus. Matemaatika
  • Meditsiin
  • Hippokrates
  • Hippokratese vanne
  • Vanem rauaaeg
  • Eelrooma ja rooma rauaaeg: töö- ja tarberiisted, elatusalad, ühiskond, matmiskombed
  • tarandkalmetesse
  • rauasoomaak
  • tüüpilised tarandkalmed
  • Makedoonia tõus ja hellenism
  • Philippos II. Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed sh hellenismi kujunemine
  • Hellenismiperioodi kultuur ja teadus
  • Kultuur
  • Aleksandriast
  • Ateena
  • Muinaseestlaste usund
  • Vägi, hing. Muinasusundi seos loodusega: animism, ohverdamine. Vanimad teated ristiusu
  • levikust Eestis
  • animus
  • Rooma riigi algus
  • Rooma linna teke
  • patriitside
  • tahvli seadused
  • seaduste
  • tahvli seaduste
  • Viikingiaeg 800-1050
  • Viikingiretkede põhjused. Normannid Lääne-Euroopas. Vana-Vene riigi rajamine
  • Viikingid maadeavastajate ja asustajatena
  • Retkede põhjused
  • Normannid Lääne-Euroopas
  • Vana-vene riigi rajamine
  • Rooma vabariik
  • Valitsemine: senat, magistraadid sh konsulid. Rooma tõus suurriigiks. Armee. Provintside
  • valitsemine. Caesar
  • Senat
  • Liivimaa ristisõda
  • Ristisõja mõiste ja põhjused. Liivimaa piiskopid. Ristisõja algus: liivlaste ja latgalite
  • ristimine
  • Rooma keisririik
  • Keisririigi kehtestamine ja valitsemine. Keisrid Octavianus Augustus, Traianus;
  • Constantinus Suur, Theodosius Suur. Ristiusu sünd ja levik: Jeesus, Paulus
  • Traianus
  • Constantinius
  • Paulus
  • Eestlaste muistne vabadusvõitlus
  • Rooma kultuuri tähtsus
  • Ehituskunst. Rooma kui antiikaja suurlinn. Rooma õigus. Ladina keel ja tähestik. Ristiusu
  • teke, levik ja tõus riigiusuks
  • Eestlate muistne vabadusvõitlus
  • Muistse vabadusvõitluse käik alates 1222. aastast. Allajäämise põhjused ja tagajärjed
  • Liivimaa ristisõja lõpp
  • Vanaajast keskaega
  • Rooma impeeriumi lagunemine. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma häving
  • Keskaja mõiste, ajalised piirid ja tunnusjooned
  • Eestlased hilisrauaajal
  • Elatusalad. Halduslik korraldus: külad, kihelkonnad, maakonnad. Elamud. Ühiskond
  • Sõjaline tase. Suhted naabritega
  • Frangi riik
  • Chlodovech. Majordoomused. Karl Martell. Pippin Lühike. Karl Suur. Karolingide
  • poliitiline pärand. Karolingide renessanss
  • Pronksiaeg
  • Vanem pronksiaeg. Asva kultuur: töö- ja tarberiistad, asustus, elatusalad, matmiskombed

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
32
odt
10-klassi ajaloo eksamiks kordamine
50
doc
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
88
rtf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
32
docx
10-kl ajaloo üleminekueksam
35
doc
11-klassi ajalooeksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !