50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
215 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kenno
Õppematerjali autor
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele
EESTI AJALUGU Muinasaeg 8500 e.Kr 13 saj. algus: · Valdav osa Eesti ajaloost · Teadlik ajalugu hõlmab viimast 700 aastat Kiviaeg: · Pulli asula(peaks olema vanim asula) · Kunda kultuur(rikkalikud esemete leiud) · kütid-korilased · püstkojad Kammerkeraamika kultuur u. 3000 e.Kr · omapäraselt ilustatud savinõude järgi · väga laia levikuga · esimesed tõendid meie soome-ugri päritolu kohta · arenenum tööriistade valmistamine · esimesed teadmised matusekommete kohta · kõrge kunstitase Venekirveste kultuur u. 2500 e.Kr · algeline loomakasvatus ja põllumajanduse algus · Balti hõimude kujunemise algus Rauaaeg · elu-olu edasi arenemine · põllumajanduses aletamine · soorauamaagi kogumine · paikse eluviisi juurdumine · käsitöö kiire areng · kaubavahetuse algus Läänemere religioonis · esimesed raudesemed pärinevad 1. sajandist · eestlaste esmamainimine
Koos uute ülikoolise asutamiseks Venemaal taastati ka 1802. aastal (Aleksander I valitsemisaja algul) Tartu Ülikool. Wilhem Struve TÜ-s tegutsenud astronoom. Karl Ernst von Baer - TÜ-s tegutsenud embrüloogia rajaja. Janis Cimze seminar - Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838 - Fr. R. Faehlmanni eestvedamisel loodud selts, mis seadis oma eesmärgiks ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist." Friedrich Robert Faehlmann - esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. Pani paika ,,Kalevipoja" kondikava. Freidrick Reinhold Kreutzwald - esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
aastal (Aleksander I valitsemisaja algul) Tartu ülikool Wilhelm Struve: Tartu Ülikoolis tegutsenud astronoom. Karl Ernst von Baer: Tartu Ülikoolis tegutsenud embrüloogia rajaja. Janis Cimze seminar:Valgas tegutsenud nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. (Janis Cimze juhtimisel.) Õpetatud Eesti Selts 1838: Fr. R. Faehlmanni eestvedamisel loodud selts, mis seadis oma eesmärgiks ,,edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt 'asustatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann: Esimese põlve eesti haritlane. Õppides ülikoolis arstiks, koondas ta enda ümber eestlastest tudengite sõpruskonna. Hiljem sai temast ülikooli eesti keele lektor. Friedrich Reinhold Kreutzwald:esimese põlve eesti haritlane. Toimetas ajakirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on". Tõlkis rahva seas populaarseks muutunud juturaamatu ,,Wagga Jenowewa"
põlisrahva talupojakultuuriks. Tartu ülikool taastati 1802 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Wilhelm Struve-Tartu Ülikoolis töötanud maailmatuntud astronoom. Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja. Janis Cimze seminar- tegutses Valgas, nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnaõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838- selts, mille eesmärgiks sai edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann- tema eestvedamisel loodi Õpetatud eesti Selts. Friedrich Reinhold Kreutzwald- toimetas ajalehte ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine
põlisrahva talupojakultuuriks. Tartu ülikool taastati 1802 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Wilhelm Struve-Tartu Ülikoolis töötanud maailmatuntud astronoom. Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja. Janis Cimze seminar- tegutses Valgas, nii eestlastele kui lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnaõpetajate seminar. Õpetatud Eesti Selts 1838- selts, mille eesmärgiks sai edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist. Friedrich Robert Faehlmann- tema eestvedamisel loodi Õpetatud eesti Selts. Friedrich Reinhold Kreutzwald- toimetas ajalehte ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Estofiilid- baltisakslastest eestihuvilised, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse. 33. Rahvuslik liikumine
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini
350 000 inimese. Rootsi-Vene sõda 1656-1661: Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas sõjakäiku 1655 aastal, millega hõivas Kuramaa, Leedu, Ida-Preisimaa ning suure tüki Poolast. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. 1656. aasta suve hakul alustas vene tsaar sõda, õnnestus vallutada Tartu. 1658. tehti Narva lähedal vaherahu. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Sellega tuli venelastel loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. Rootsi saavutas oma ajaloo suurima võimsuse. Reduktsioon: Reduktsioon- Karl XI sai tühja riigikassa ning alustas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. 1680. aastal laiendati seda ka Eesti- ning Liivimaale. See tekitas balti aadlis tugevad vastuseisu. Rüütelkonnad asusid seisukohal, etsiinsetes provintsides võivad aadlisse puutuvaid seadusi anda vaid kohalikud maapäevad, mitte Rootsi riigpäev. 1682. aastal andis riigipäev kõik volitused reduktsiooni teostamiseks kuningale ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid